{"id":371,"date":"2020-04-30T16:04:22","date_gmt":"2020-04-30T13:04:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=371"},"modified":"2020-04-30T16:04:22","modified_gmt":"2020-04-30T13:04:22","slug":"keskaegne-tartu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2020\/04\/30\/keskaegne-tartu\/","title":{"rendered":"Keskaegne Tartu"},"content":{"rendered":"

Tartu keskajal\u00a0<\/b><\/p>\n

Esimene m\u00e4rge Tartust kui linnast leiti 13. sajandi keskpaigast p\u00e4rit \u00fcrikutest, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt tunduvalt varem. Hansa Liidu liikmena tunnistati Tartut 13. sajandi l\u00f5pul, oletavalt p\u00e4rast Riia liitumist, kuid enne teisi Eestimaa linnu. Tartust sai tolle aja kohta t\u00fc\u00fcpiliselt edukas saksa kaubalinn, sest Tartu asus Pihkvasse ja Novgorodi suunduval kaubateel. Kui Pihkva ja Novgorodi allutamist Moskvale v\u00e4henes Tartu t\u00e4htsus kaubalinnana. Linna j\u00f5ukusest t\u00f5estavad muuhulgas ka arheoloogilised leiud. 13. ja 14. sajandi \u00fcleminekuajast on Tartust leitud v\u00e4ga haruldasi, S\u00fc\u00fcrias v\u00f5i Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna j\u00e4rel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 1224. aastal p\u00e4rast eestlaste muistse vabadusv\u00f5itluse l\u00f5ppu Mandri-Eestis ja Tartus asunud puidust muinaslinnuse vallutamist ristis\u00f5dijate poolt, hakati p\u00fcstitama kividest Tartu piiskopilinnust ning ehitus valmis 1230. aastal, kuid seda t\u00e4iendati 16. sajandini alguseni.<\/span><\/p>\n

Linnuse \u00fcmber tekkinud linn kandis saksap\u00e4rast nime <\/span>Dorpat<\/span><\/i>, mis eestikeeles t\u00e4hendab Tartut. Linnast sai 1224. aastast alates Lihula piiskopkonna keskus (al 1233. Tartu piiskopkond). Praegusele Tartu \u00fclikooli peahoone asukohale rajati tollal P\u00fcha-Maarja kirik. Emaj\u00f5e ja Tartu all-linna vahele rajati tornidega linnam\u00fc\u00fcr, mille pikkuseks oli ligi kaks kilomeetrit, ning Toomem\u00e4el asuvale linnusele Emaj\u00f5ega \u00fchenduses olev vallikraav. Linnam\u00fc\u00fcril asetsevate tornide arvu pole t\u00e4pselt teada, kuid k\u00f5ige rohkem ajalooallikad toob selleks arvuks 27, millest \u00fcheksas asus ka v\u00e4rav. T\u00e4htsaimad linnav\u00e4ravad olid Emaj\u00f5e poole suunatud Vene v\u00e4rav, Jakobi v\u00e4rav ja Saksa v\u00e4rav. K\u00f5ik Tartu v\u00e4ravad jms kindlustused h\u00e4visid 1708. aastal P\u00f5hjas\u00f5jas Vene armee poolt sooritatud kahjustust\u00f6\u00f6de ajal. Keskajale t\u00fc\u00fcpiline v\u00e4rav lossih\u00e4rra maavalduste ja all-linna vahel Tartus puudus.<\/span><\/p>\n

Kindlustust\u00f6\u00f6d olid vajalikud eelk\u00f5ige Vene v\u00e4gede t\u00f5rjumiseks: Tartut ja selle \u00fcmbrust r\u00fcndasid ja r\u00fc\u00fcstasid Vene v\u00e4ed 1234. ja 1262. aastal. Esimesel korral vallutasid nad Tartu asula, kuid mitte piiskopilinnuse, teiseks korraks olid Tartu kivim\u00fc\u00fcrid aga juba valmis ja venelased ei suutnud linna vallutada.<\/span><\/p>\n

15. sajandi alguses oli Tartus \u00fcheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud r\u00e4nnumehed. Tartus elas keskaja l\u00f5pul kuni 6000 inimest. 15. sajandi l\u00f5pu veerandil p\u00fcstitati Peeter-Pauli katedraali l\u00e4\u00e4nek\u00fcljele 67 meetri k\u00f5rgused tornid, mis olid k\u00f5rgemad kui kuskil mujal tolleaegses Ida-Euroopas.<\/span><\/p>\n

Tartu piiskopkonna suhted Pihkva ja Novgorodiga olid l\u00e4bi sajandite kahetised: \u00fchelt poolt s\u00f5ltus piiskopkonna ja linna heaolu suures osas kaubandusest venelastega, samas oli pidevalt piirikonflikte ja s\u00f5dugi. Kuni 15. sajandi l\u00f5puni olid suhted tavaliselt siiski normaalsed.<\/span> Seoses Moskva Suurv\u00fcrstiriigi esilekerkimise ja Novgorodi ning Pihkva minekuga selle v\u00f5imu alla halvenesid Tartu ja kogu Vana-Liivimaa suhted idanaabritega aga tunduvalt.<\/span><\/p>\n

1480<\/span>\/<\/span>1481<\/span>. aasta talvel k\u00e4isid Moskva v\u00e4ed <\/span>Liivimaa-Pihkva s\u00f5ja<\/span> k\u00e4igus <\/span>Liivimaad<\/span>, sealhulgas ka Tartu \u00fcmbruskonda r\u00fc\u00fcstamas. <\/span>1494<\/span>. aastal suleti Hansa kaubakontor <\/span>Novgorodis<\/span>. Vastuseks sellele l\u00f5huti Tartus novgorodlaste kirik. <\/span>1501<\/span>. aastal, enne <\/span>Liivimaa-Moskva s\u00f5ja<\/span> algust, vangistati Tartus mituk\u00fcmmend Vene kaupmeest, s\u00fc\u00fcdistades neid Toomkiriku aarete r\u00f6\u00f6vimises. Sama aasta l\u00f5pus toimus venelaste uus r\u00fc\u00fcsteretk, mille k\u00e4igus Tartu \u00fcmbrus taas r\u00e4ngalt kannatada sai. <\/span>1502<\/span>. aastal j\u00e4rgnes sellele aga liivimaalaste edukas vastur\u00fcnnak, misj\u00e4rel s\u00f5lmiti Moskva ja Pihkvaga rahu, mida pikendati korduvalt kuni <\/span>1554<\/span>. aastani.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tartu vaade aastal 1553<\/p>\n

Tartu Jaani kirik\u00a0<\/b><\/p>\n

Eesti arhitektuurip\u00e4randi hulgast moodustavad vahest k\u00f5ige hinnalisema osa keskaegsed ehitism\u00e4lestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelk\u00f5ige ehitusskulptuuri p\u00e4rast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka v\u00e4ljast arvukad ehisdetailid. K\u00f5ik need on valmistatud terrakotast, s. o p\u00f5letatud savist.<\/span><\/p>\n

Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik <\/span>Tartus<\/span>, mis on tuntud oma <\/span>terrakotafiguuride<\/span> poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt <\/span>13. sajandi<\/span> esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad p\u00e4rinevad <\/span>14. sajandist<\/span>.<\/span>Jaani kirik ehitati t\u00f5en\u00e4oliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmel\u00f6\u00f6vilise basiilikana. <\/span>\u00a0Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel <\/span>1944<\/span>\u2013<\/span>2005<\/span>. Kirik on p\u00fchitsetud <\/span>Ristija Johannesele<\/span>.<\/span><\/p>\n

Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte \u00fche v\u00f5i m\u00f5ne vormi abil stantsitud, vaid k\u00f5ik kujud \u2013 algselt \u00fcle tuhande \u2013 on \u00fckshaaval savist valmistatud, nii et iga\u00fcks neist on isen\u00e4oline. Praeguseks on s\u00e4ilinud ligikaudu 200 skulptuuri. \u00dche h\u00fcpoteesi j\u00e4rgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.<\/span><\/p>\n

Tartu Jaani kirikut puudutav \u00fcrikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. \u00dcrikutest on teada, et <\/span>1323<\/span>. aastal m\u00e4\u00e4ras paavst <\/span>Johannes XXII<\/span> Tartu Jaani kiriku <\/span>plebaaniks<\/span> Tartu toomkiriku kanooniku <\/span>Berardus Suerwerdina<\/span>. <\/span>Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas k\u00f5nekamad ning nendest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<\/span><\/p>\n

Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga hoolimata sellest on kiriku keskaegne \u00fcldkuju s\u00e4ilinud. Tugeva l\u00e4\u00e4netorniga kolmel\u00f6\u00f6vilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik pol\u00fcgonaalse l\u00f5pmikuga koor, mille p\u00f5hjak\u00fcljel paikneb k\u00e4\u00e4rkamber. Pikihoone l\u00f5unak\u00fcljel oli nn L\u00fc\u00fcbeki kabel \u2013 meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennek\u00f5ike L\u00fc\u00fcbeki ja Venemaa kaubandust.Kirikut kaunistavad nii seest kui ka v\u00e4ljast arvukad ehisdetailid. K\u00f5ik need on valmistatud terrakotast, p\u00f5letatud savist. Kiriku v\u00e4liskujunduses domineerib v\u00f5imas l\u00e4\u00e4netorn.<\/span><\/p>\n

Kirik sai vigastada Vene- Liivi s\u00f5jas 16. sajandil, selle tornikiiver on\u00a0 mitmeid kordi v\u00e4lgul\u00f6\u00f6gist s\u00fcttinud. Juba 17. sajandil asuti rekonstrueerima L\u00fc\u00fcbeki kabelit.Osa kirikust h\u00e4vis P\u00f5hjas\u00f5jas 1708. aastas. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interj\u00f6\u00f6rid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, \u00fcritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli s\u00e4ilinud enamik interj\u00f6\u00f6ri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti p\u00f5hilises osas maha. S\u00e4ilisid \u00fcksnes kujud, mida oli lihtsam kinni m\u00fc\u00fcrida v\u00f5i krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. N\u00fc\u00fcd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning p\u00e4evavalgele tulid v\u00e4lisskulptuurid.<\/span><\/p>\n

Kirjeldatud kujul s\u00e4ilis kirik kuni Teise maailmas\u00f5jani. 1944. aasta augustis N\u00f5ukogude v\u00e4gede pealetungil p\u00f5les ka Jaani kirik. \u00d6\u00f6l vastu <\/span>26. augustit<\/span> 1944 pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. S\u00fcttis ka Jaani kirik, tules lagunes m\u00fc\u00fcride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuuri. Kirik j\u00e4i rohkem kui 50 aastaks varemetesse. <\/span>2002<\/span>. aastal hakkas ehitust\u00f6id, eesm\u00e4rgiks l\u00f5petada kiriku taastamist\u00f6\u00f6d <\/span>2004<\/span>. aasta detsembris.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Meie ja Tartu Jaani kirik<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tartu Jaani kirik<\/p>\n

Tartu toomkirik\u00a0<\/b><\/p>\n

Apostlitele Peetrusele ja Paulusele p\u00fchitsetud ning Toomem\u00e4ele nime andnud Tartu toomkirik on \u00fcks suurimaid ning ainus kahe torniga keskaegseid kirikuid Eestis. Kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning seda t\u00e4iendati 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid kirikutornid.\u00a0<\/span><\/p>\n

Reformatsiooni ajal kannatas toomkirik pildir\u00fc\u00fcste all, 10. jaanuaril 1525, mil linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid p\u00fchakute kujusid ja krutsifikse. Reformatsiooni j\u00e4rel j\u00e4i kirik t\u00fchjaks ja hakkas lagunema. Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus laastasid seda venelased. <\/span>1582<\/span>. aasta j\u00e4rel, mil <\/span>Tartu langes poolakate k\u00e4tte<\/span>, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselev\u00f5tuks, kuid j\u00e4rgnenud Poola-Rootsi s\u00f5jad nurjasid need kavatsused. <\/span>Rootsi v\u00f5imu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana j\u00e4i see kasutusele kuni <\/span>18. sajandini<\/span>. Toomkirikust on leitud eriti ohtralt just rootsiaegseid matuseid, mille juures oli sageli panustena m\u00fcnte. Lisaks matusepaigale kasutati kirikut ka heinak\u00fc\u00fcni ja kuurina.<\/span><\/p>\n

Varemeis toomkirik on \u00fcks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika n\u00e4iteid. 16. sajandil oli toomkirik <\/span>Ida-Euroopa<\/span> suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu n\u00e4iteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja \u00fchiskonna eliidi matmispaik. Toomkirik on ainus hoone, mis on Toomem\u00e4el laiunud keskaegsest linnaosast t\u00e4naseni s\u00e4ilinud. Aastal 1802, mil taasavati Tartu \u00fclikool, annetas Venemaa keiser Aleksander I Toomem\u00e4e koos k\u00f5igi sealsete ehitistega \u00fclikoolile. Toomkiriku varemete kooriosa kujundati arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandite j\u00e4rgi \u00fclikooli raamatukoguks. Toomkirikus tegutseb teaduse ja \u00fclikoolihariduse ajalugu tutvustav Tartu \u00fclikooli muuseum.<\/span><\/p>\n

Seni viimaseks suuremaks muudatuseks on toomkiriku tornide renoveerimine, misj\u00e4rel need <\/span>2005<\/span>. aastal huvilistele avati. Seej\u00e4rel tekkinud <\/span>Piiskopliku Tartu Toomkiriku Taastamise Selts<\/span> on p\u00fc\u00fcdnud saavutada kiriku taastamist oma keskaegses hiilguses <\/span>L\u00fcbecki Maarja kiriku<\/span> eeskujul.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Meie ja Tartu toomkirik<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tartu toomkirik<\/p>\n

Kirjutasid Eric, Olari, Mengel, Stefan, Sten ja K\u00fclvi<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu keskajal\u00a0 Esimene m\u00e4rge Tartust kui linnast leiti 13. sajandi keskpaigast p\u00e4rit \u00fcrikutest, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt tunduvalt varem. Hansa Liidu liikmena tunnistati Tartut 13. sajandi l\u00f5pul, oletavalt p\u00e4rast Riia liitumist, kuid enne teisi Eestimaa linnu. Tartust sai tolle aja kohta t\u00fc\u00fcpiliselt edukas saksa kaubalinn, sest Tartu asus Pihkvasse ja Novgorodi […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-371","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/371","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=371"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/371\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":373,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/371\/revisions\/373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=371"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=371"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=371"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}