{"id":334,"date":"2020-01-15T18:58:18","date_gmt":"2020-01-15T16:58:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=334"},"modified":"2020-01-15T18:58:18","modified_gmt":"2020-01-15T16:58:18","slug":"keskaegne-viljandi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2020\/01\/15\/keskaegne-viljandi\/","title":{"rendered":"Keskaegne Viljandi"},"content":{"rendered":"

Tallinna \u00fcheksa keskaegse linna hulka kuulub ka L\u00f5una-Eestis Viljandi j\u00e4rve kaldal ning Sakala k\u00f5rgustikul asuv Viljandi linn. Tihtipeale on raske m\u00e4\u00e4ratleda keskaegsete linnade asutamisaastat, sest nagu \u00f6eldakse: ajaloov\u00e4rvid on akvarellid. K\u00fcll aga saab laias laastus eeldada, et Viljandi linn muutus olulisemaks keskuseks 13. sajandi algul, nimelt 1224. aastal, mil esialgse puidust linnuse asemel hakati ehitama kivilinnust. Seega v\u00f5ib j\u00e4reldada, et Eesti aladel hakkas linnade t\u00e4htsuse suurenemine \u00fcldjoontes samal ajal. Tallinnast hakkas samuti kujunema t\u00e4htsam keskus just 13. sajandi algul, 1219. aastal, mil Taani v\u00e4ed muistse vabadusv\u00f5itluse aegu Tallinnasse randusid. Nii Tallinnast kui Viljandist kujunesid ka Hansalinnad, millest Tallinn sai L\u00fcbecki linna\u00f5iguse ning Viljandi Riia \u00f5iguse.\u00a0<\/span>Erinevalt Tallinnast on aga Viljandi t\u00e4htsus l\u00e4bi aegade v\u00e4henenud. Viljandi t\u00e4htsus kulmineerus muistses vabadusv\u00f5itluses ning sellej\u00e4rgses orduperioodis. Kuna Viljandi linn on l\u00e4bi aegade olnud pigem v\u00e4ike, siis s\u00f5ltus tema k\u00e4ek\u00e4ik tohutult kaubandusest. Seega langes Viljandi t\u00e4htsus ja v\u00f5im seoses Hansa liidu allak\u00e4iguga 16. sajandil drastiliselt. Samuti pidi Viljandi l\u00e4bi ajaloo, eriti 16–18 sajandil, kandma mitmeid kaotusi erinevates s\u00f5dades, kus ta oli tihti j\u00e4\u00e4nud kahe erineva v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu tallermaaks. K\u00f5ige masendavam periood Viljandi ajaloos oli Rootsi aeg, mil kunagisest Viljandi linnast oli Poola-Rootsi s\u00f5dade t\u00f5ttu alles vaid rusuhunnik. Samal ajal kui Tallinn Rootsi ajal \u00f5itses, oli Viljandi kaotanud linna\u00f5iguse, mis kihutas linnast eemale kaupmehed ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised.\u00a0 1681. aastal elas Viljandi aladel veel vaid 55 perekonda.\u00a0<\/span>Kui heita pilk veidi kaugemasse minevikku, muinasaja l\u00f5ppu, v\u00f5ib t\u00e4heldada aga Viljandi suurt panust eestlaste muistses vabadusv\u00f5itluses. L\u00e4ti Henriku kroonika kohaselt oli Viljandis asunud suur topelt-palkseinadega kindlustatud linnus, millest oli vaenlasel ehk ristis\u00f5dijail \u00e4\u00e4rmiselt keeruline ennast l\u00e4bi murda. Viljandi linnuse esimene piiramine toimus 1211. aastal ning p\u00e4rast n\u00e4dal aega kestnud piiramist j\u00f5uti otsusele lasta linnusesse vaid preestrid ning muu s\u00f5jategevus l\u00f5petada. Linnusesse lasti saksad sisse alles 1217. aastal p\u00e4rast Madisep\u00e4eva lahingut, mil langes eestlaste osavaim v\u00e4ejuht ning rahvavanem Lembitu. Kuid Viljandi ei raugenud ka siis, vaid v\u00f5ttis innukalt osa ka 1223. aastal Saaremaalt alguse saanud \u00fclest\u00f5usust. \u00dclest\u00f5usu k\u00e4igus vangistasid sakalased linnuses olnud sakslased ning hukkasid neist m\u00f5jukamad. Viljandi oli linnuse taas oma k\u00e4sutusse saanud ning hoidis koos vene abiv\u00e4gedega vaenlast edukalt tagasi. Kui aga 1223. aasta augustis kogenud v\u00e4ejuhi Lippe Berhhardi juhtimisel linnuse alla 8000-meheline s\u00f5jav\u00e4gi kogunes, oli Viljandi sunnitud alla andma. Sellega oli l\u00f5ppenud Viljandi vahelduv autonoomsus ning oli t\u00e4ielikult allunud ordule.\u00a0<\/span><\/p>\n

Viljandi ordulinnus<\/strong><\/p>\n

Nagu eelpool mainitud sai, kujunes Viljandi t\u00e4htsamaks keskuseks just muistse vabadusv\u00f5itluse l\u00f5pusirgel, mil endise palklinnuse asemel hakati ordumeistri k\u00e4sul ehitama v\u00f5imsat kivilinnust. Linnus ehitati Viljandi l\u00e4heduses p\u00f5letatud tellisest.\u00a0 Kivilinnust ehitati mitu sajandit ning sellest kujunes \u00fcks Baltimaade v\u00f5imsamaid kindlustuskomplekse. <\/span>Lisaks linnusem\u00fc\u00fcrile kaitsesid seda ka linnam\u00fc\u00fcrid ning pealinnuse kaks eeslinnust. Samuti \u00e4\u00e4ristasid linnust vallikraavid. Linnus j\u00e4i lausa kuni 1560. aastani vallutamatuks. T\u00f5en\u00e4oliselt 13. ja 14. sajandi vahetusel ehitati linnusem\u00fc\u00fcride sisse ka nelinurkne konvendihoone. <\/span>Viljandi \u00f5itseaeg oligi ca 14. sajandil, mil viimane Hansa liiduga \u00fchines. Viljandi asus nagu Tallinngi kaubateede l\u00e4hedal ning seega olid m\u00f5lemad ka t\u00e4htsateks Hansalinnadeks. Viljandi asus kaubateel, mis \u00fchendas Tallinnat ja Riiat ning P\u00e4rnut ja Tartut.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Linnam\u00fc\u00fcr<\/strong><\/p>\n

Keskaegse Viljandi \u00fcmber ehitatud linnam\u00fc\u00fcri varemed (aastatel ~ 1260.-1300.a) on s\u00e4ilinud t\u00e4nap\u00e4evani. Kaitsem\u00fc\u00fcrid \u00fcmbritsevad linna kolmest k\u00fcljest, m\u00fc\u00fcrid on kohati 2 meetrit lai ja 4 meetrit k\u00f5rged. M\u00fc\u00fcridest v\u00e4ljapoole j\u00e4id s\u00fcgavad vallid, mis olid 20-30 m laiused ning 6-7 m s\u00fcgavused. M\u00fc\u00fcriga piiratud ala oli keskajal 10,2 ha suurune, kuid linnam\u00fc\u00fcr sai tugevalt kannatada 16.-17.sajandil toimunud s\u00f5dades. M\u00fc\u00fcri h\u00e4vimist soodustas ka intensiivne ehitustegevus 18.-20.sajandi jooksul. Enamus keskaegsest linnam\u00fc\u00fcrist on h\u00e4vinenud.\u00a0<\/span>Viljandi linnam\u00fc\u00fcri juurde kuulusid keskajal neli kaitsetorni: Riia torn, P\u00f5hjak\u00fclje torn, Moskva torn ning \u00dcmartorn. Kaitsem\u00fc\u00fcril asusid 3 v\u00e4ravat: Riia v\u00e4rav, Tartu v\u00e4rav ja Kolmas v\u00e4rav.<\/span><\/p>\n

V\u00f5rdlus Tallinna linnam\u00fc\u00fcriga:<\/span><\/p>\n

Tallinna linnam\u00fc\u00fcri ehitamine Taani kuninga ema Margarete k\u00e4sul algas samuti 13. saj teisel poolel ning j\u00e4tkus veel l\u00e4bi sajandite erinevate t\u00e4ienduste ning tugevduste raames. Algselt oli m\u00fc\u00fcr v\u00f5rdlemisi madal (kuni 5 m) ning mitte eriti paks (1-1,5 m), kuid t\u00e4nap\u00e4evani s\u00e4ilinud s\u00e4ilmed p\u00e4rinevad 14. sajandi algusest, kui uus Tallinna asehalduriks m\u00e4\u00e4ratud Johannes Canne alustas rekonstruktsiooniga, mille k\u00e4igus kasvas linnam\u00fc\u00fcr laiahaardelisemaks, k\u00f5rgemaks (6,5 m) ja paksemaks (2,3 m). Uut Kanne m\u00fc\u00fcri t\u00e4iendasid ka m\u00fc\u00fcri sisek\u00fcljel asuv kaitsek\u00e4ik ja ripptornid. 15. ja 16. sajandi jooksul toimusid ka edasised v\u00e4ga ulatuslikud arendused, muutudes v\u00f5imsuse ja tugevuse poolest Viljandi omast tunduvalt suuremaks. Oma suurusest tulenevalt on Tallinnas ka enam v\u00e4ravaid ja torne, millest v\u00f5imsaim Kiek in de K\u00f6k<\/span>T\u00e4nap\u00e4eval on s\u00e4ilinud 2.4 km pikkusest linnam\u00fc\u00fcrist 1.9 km, 46 esialgsest tornist on alles 20. Seega on alles oluliselt suurem osa kui Viljandist, kuid vallikraavi n\u00e4itena on Viljandi linnam\u00fc\u00fcr p\u00e4devam.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Viljandi Jaani kirik<\/strong><\/p>\n

Viljandi Jaani kiriku ehitusajendiks oli 1560. aastal frantsisklastele kuulunud Viljandi linnakiriku Liivi s\u00f5jas purustamine. Koguduse jaoks hakati kirikut taastama ning 17. sajandi esimesel k\u00fcmnendil see ka valmis, kuid P\u00f5hjas\u00f5jas kannatas kirik taas. Kirik p\u00fchendati Ristija Johannesele. Viljandi Jaani kirik on mitmes s\u00f5jas kannatada saanud ning korduvalt restaureeritud. Barokne tornikiiver valmis 18. sajandi l\u00f5pus, kuid h\u00e4vis p\u00f5lengus 1811. aasta. 1815 valmis t\u00e4naseni seisev tornikiiver. Kirik suleti kaubalaoks 1950. aastal, 80.-ndatel alustati hoone kontserdisaaliks muutmisega. Kirik sai renoveeritud ja sisse\u00f5nnistatud 1992. aastal. Ainulaadsena Eestis on seal 3 tornikella ning 25 kellaga kellam\u00e4ng. Kirikus olevad seinavaibad on kudunud kohalik tekstiilikunstnik prof. Anu Raud. Hetkel tegutseb seal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.<\/span><\/p>\n

V\u00f5rdlus Tallinna Toomkirikuga:<\/span><\/p>\n

Tallinna Toomkirik on ehitatud 13. sajandil, Viljandi Jaani kiriku eelk\u00e4ija linnakirik aga 15. sajandil. M\u00f5lemas kirikus tegutseb EELK. Toomkirikus tegutsesid dominiiklased, Viljandi kirikus frantsisklased. M\u00f5lemad kirikud on valged kivikirikud, mis tegutsevad ka t\u00e4nap\u00e4eval. Kui Jaani kirik on p\u00fchitsetud Ristija Johannesele, siis Toomkirik P\u00fchale Neitsi Maarjale.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Viljandi t\u00e4nap\u00e4eval<\/strong><\/p>\n

Kahjuks on keskaegse Viljandi hiilgus t\u00e4nap\u00e4evasest maailmast kadunud. Siiski on Viljandi linn, kus on palju n\u00e4ha ning palju teha. T\u00e4nap\u00e4eval tipps\u00fcndmusteks Viljandis Hansap\u00e4evad ning Viljandi p\u00e4rimusmuusika festival ehk Viljandi folk. Viljandi folk algas juba aastal 1993 ning toimub iga-aastaselt siiamaani. Viljandi folk toob kohale mitmeid eesti ja ka v\u00e4lismaa artiste, tantsijaid ja pillim\u00e4ngijaid. Folgile tuleb kohale tuhandeid inimesi, \u00fcle kogu Eestimaa. Nt aastal 2011 k\u00fclastas Viljandi folki 4 p\u00e4eva jooksul 20 000 inimest. Festival toob Viljandi t\u00e4navatele muusikat, tantsu ning festivalimeeleolu. Nagu kirjutatud Viljandi folgi kodulehel: \u201cEnt kokkuv\u00f5ttes oli on ja j\u00e4\u00e4b k\u00f5ige olulisemaks ikkagi Eesti p\u00e4rimusmuusika hoidmine ja edendamine. Tahame ka tulevikus innustada noori inimesi omi laule laulma, lugusid m\u00e4ngima ning tantse tantsima, et meie p\u00e4rimuskultuur oleks elus ja oman\u00e4oline – nagu emakeel, mille abil \u00fcksteisega suhtleme.\u201d<\/span>Viljandi on seega s\u00fcda eesti folkloori elus hoidmises ning populariseerimises. Peale festivali saab Viljandis nautida ilusat loodust mitmete matkaradadega ning ilusa Viljandi j\u00e4rvega.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kirjutasid Helery, Aiko, Aile, Liisa Rita, Sirle ja Anni.\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tallinna \u00fcheksa keskaegse linna hulka kuulub ka L\u00f5una-Eestis Viljandi j\u00e4rve kaldal ning Sakala k\u00f5rgustikul asuv Viljandi linn. Tihtipeale on raske m\u00e4\u00e4ratleda keskaegsete linnade asutamisaastat, sest nagu \u00f6eldakse: ajaloov\u00e4rvid on akvarellid. K\u00fcll aga saab laias laastus eeldada, et Viljandi linn muutus olulisemaks keskuseks 13. sajandi algul, nimelt 1224. aastal, mil esialgse puidust linnuse asemel hakati ehitama […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-334","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=334"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":339,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/334\/revisions\/339"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}