{"id":327,"date":"2020-01-15T18:42:27","date_gmt":"2020-01-15T16:42:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=327"},"modified":"2020-01-27T10:30:01","modified_gmt":"2020-01-27T08:30:01","slug":"keskaegne-rakvere-ja-tallinn","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2020\/01\/15\/keskaegne-rakvere-ja-tallinn\/","title":{"rendered":"Keskaegne Rakvere ja Tallinn"},"content":{"rendered":"

Rakvere kolmainu kirik<\/strong><\/p>\n

Esimesed andmed vaimulike kohta linna- ja kihelkonna kiriku kontekstis p\u00e4rinevad 15. sajandi algusest. T\u00e4pseid andmeid kiriku ehitusk\u00e4igust pole \u00fcleskirjutisi. On s\u00e4ilinud Rakvere kiriku v\u00f6\u00f6rm\u00fcndrite kurtmine 1400. aastast Tallinna raele, et m\u00fc\u00fcrseppmeister Simon on oma t\u00f6\u00f6d pooleli j\u00e4tnud ja lahkunud. Soovitakse Simoni tagasi saamist. Ilmselt seda ei toimunud, sest 1427. aastal tehti uus kokkulepe Tallinna m\u00fc\u00fcrseppmeistri Andreasega, kes n\u00e4htavasti l\u00f5petab ehituse. Kiriku ehitusega l\u00f5petati 1430. aasta paiku.<\/span>Tollasest basilikalaadsest ehitisest on s<\/span>\u00e4ilinud p\u00f5hiplaan, torn, selle m\u00fc\u00fcritrepp, akende teravkaared ja osaliselt piilarid. Arvatakse, et tol ajal oli kirik ehitatud pseudobasilikaalse ehitisega, sest omas k\u00f5rgemat keskl\u00f6\u00f6vi, kuid oli ilma akendeta.<\/span>1558-1583 toiminud Liivi s\u00f5ja ja Poola-Rootsi s\u00f5jas 17. sajandi algul sai kirik kannatada niiv\u00f5rd, et kogudus pidi m\u00f5neks ajaks leppima surnuaial paikneva puukirikuga. 1674. aastal sai k\u00fcll kogudus endale ruumikama puukiriku, kuid see sai kannatada Vene-Rootsi s\u00f5jas (1656-1568) ning muutus kasutamiseks sobimatuks.<\/span>Kivikiriku taastamine v\u00e4ltas aastatel 1684-1691. Kuna maad kimbutas n\u00e4ljah\u00e4da (1695-1697) ja puudus paavst, siis sai kirik \u00f5nnistatud alles 3. juulil 1698. aastal. N\u00fc\u00fcd kandis kirik Kolmainu nime. Kiriku taastamist korraldas Bartol Sprint, kes oli linna postmeister. Ta annetas ehitust\u00f6\u00f6deks 3000 taalrit.<\/span>Kirik sai taas kannatada j\u00e4rgnenud sajandil. P\u00f5hjas\u00f5ja k\u00e4igus h\u00e4visid torn ja selle vahelaed ja katus, mis suudeti taastada alles aastaks 1730. Aastal 1752 sai kirik renessansliku tornikiivri, kuid aastal 1852 asendati see praeguse gootip\u00e4rasega.<\/span>Kantsli korpuse valmistas Christian Ackermann, mis kirikule sai 1690.aastal. Evangelistide kujude autor on Elert Thiele (1660. aastad) ja altar p\u00e4rineb 1730. aastast (autor on Johann Valentin Rabe). Vanim lael\u00fchter p\u00e4rineb 1648. aastast. Altar ja kantsel restaureeriti p\u00f5hjalikult 1956-1957 aastatel.<\/span>Praeguse oreli ehitasid 1925. aastal vennad Kriisad. Esimene oreli mainimine p\u00e4rineb 1798. aastast.<\/span>Rakvere Kolmainu kirikut kasutab praegu EELK Rakvere Kolmainu kogudus. Aastatel 1835\u20131939 tegutses seal ka Rakvere saksa kogudus.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Oleviste kirik<\/strong><\/p>\n

Oleviste kiriku ehitamisaja \u00fcmber on olnud palju arutelu. Arvatakse, et kirik oli olemas juba 11. sajandil ning sai nime Norra kuningas<\/span> Olav II Haraldssoni j\u00e4rgi. Sellest ajast puuduvad kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta andmed. Samuti ei ole kirikul ka kindlaksm\u00e4\u00e4ratud asukohta. 1330. <\/span>aastal viidi l\u00f5pule uue kiriku ehitamine. 1364. aastal valmis kirikust v\u00e4ljas pool asuv torn. 15. sajandil ehitati kirik uuesti \u00fcmber ning sai \u00fcldjoontes praeguseks s\u00e4ilinud kuju. Kirik sai uue avara kooriruumi. 1433. aasta suures Tallinna tulekahjus h\u00e4vis pool kirikust, kuid see taastati \u00f5nneks kiiresti. Kirikut taheti samal ajal ka suuremaks ehitada, nii et kiriku pikihoone ja selle juures olnud kabelid. 1436-1450. aastatel sai kirik endale basilika-stiilis v\u00e4limuse ja keskl\u00f6\u00f6v kerkis 31 meetri k\u00f5rgusele. Torni kuppel valmis samuti 1450. aastaks ning k\u00f5rgus oli tol ajal umbes 159 meetrit. 15. sajandil nimetatakse kiriku juures Maarja, Olause ja Laurentiuse kabelid.Maarja kabelit (ehitatud 1513-1523) loetakse vormirikkaimaks ehitusm\u00e4lestiseks Eestis. 15. <\/span>septembril 1524. aastal tabas kirikut reformatsioonist alguse saanud pildir\u00fc\u00fcste, mille tagaj\u00e4rjel h\u00e4vis Oleviste v\u00e4\u00e4rtuslik kunstiline sisu. V\u00e4liselt j\u00e4i kirik puutumata. 1549. aastast 1625. aastani oli see kirik k\u00f5rgeim ehitis maailmas.\u00a0 1625. aastal toimus kiriku p\u00f5leng ja alles j\u00e4id ainult m\u00fc\u00fcrid. Kirik taastati kolme aastaga. 1820. aastal s\u00fcttis kirik piksel\u00f6\u00f6gist uuesti ja p\u00f5les taas koos k\u00f5igega maani maha. H\u00e4vis ka 1771. aastal Hallest ostetud orel. \u00d5nneks s\u00e4ilis hinnaline Oleviste raamatukogu. Kirik avati jumalateenistuseks j\u00e4lle 1840. aastal. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. 1931. aastal s\u00fc\u00fctas pikne taas torni. P\u00e4rast tule kustutamist taastati torn esialgse plaani p\u00f5hjal. Oleviste kirik on kannatanud tulekahjudes rohkem, kui \u00fckski teine kirik Tallinnas. Kirki on t\u00e4ielikult maha p\u00f5lenud v\u00e4hemalt kolm korda ja kaheksa korda on pikne s\u00fc\u00fcdanud torni. 1950. <\/span>aastal taastati kirik l\u00f5plikult \u00fchendatud Evangeeliumi Kristlaste k\u00e4e all. 1954 aastal toimus kirikus ulatuslik siseremont.<\/span>Praegu paikneb selles gooti stiilis kirikus <\/span>EEKBL Oleviste kogudus.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kiek in de K\u00f6k<\/strong><\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemeremaade v\u00f5imsaim kaitsetorn Kiek in de K\u00f6k rajati aastatel 1475-1483. Torn on 38 meetri k\u00f5rgune, selle keskmine l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 17,3 meetrit ja torni seinade paksus ulatub 4 meetrini. Kiek in de K\u00f6ki tulej\u00f5ud oli erinevalt teistest Tallinna tornidest v\u00e4ga v\u00f5imas. Siin oli v\u00e4hemalt 27 laskekambrit suurt\u00fckkidele ja 30 ava k\u00e4sirelvade jaoks.\u00a0<\/span>Kiek in de K\u00f6kist saavad alguse Bastionik\u00e4igud, mis p\u00e4rinevad 17.-18. sajandist ning moodustavad koos linnam\u00fc\u00fcri ja tornidega tervikliku kaitserajatise. Ingeri bastioni rajamisega torni l\u00f5unapoolsele k\u00fcljele j\u00e4id torni kaks alumist korrust bastioni muldkeha sisse.\u00a0<\/span>Kiek in de K\u00f6ki nimi tuleb alam-saksa keelest ja t\u00e4hendab \u201ckiika k\u00f6\u00f6ki\u201d. Selline nimi sai tornile antud seet\u00f5ttu, et k\u00f5rgest tornist n\u00e4gi k\u00f5rvalasuvate majade k\u00f6\u00f6kidesse. T\u00e4nap\u00e4eval on tornis kindlustustemuuseum.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Rakvere ordulinnus<\/strong><\/p>\n

Rakvere ordulinnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu r\u00fc\u00fctelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Enne kivist linnuse ehitamist asus Rakvere ordulinnuse asukohal \u00fcks suuremaid muinaseesti linnuseid \u2013 Tarvanp\u00e4\u00e4 linnus. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm, kelle eesistumisel s\u00f5lmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid.<\/span>Aastail 1238-1346 kuulus Rakvere, Eestimaa hertsogkonna kooseisu. Eestimaa hertsogiks oli Taani kuningas, kelle nimel valitses aga Tallinnas resideeruv asehaldur. Rakvere linnus kuulus kuningale, kelle nimel valitses siin asehaldurile alluv \u00fclemjuhataja. 13. sajandi keskel rajasid taanlased eestlaste muinaslinnuse asemele esimesed kivist kaitserajatised ning 14. sajandi keskpaigaks seisis Vallim\u00e4el taanlaste rajatud ringm\u00fc\u00fcrlinnus. Ringm\u00fc\u00fcr oli paksusega kuni 2 meetrit. M\u00fc\u00fcr on laotud segam\u00fc\u00fcritisena lubjam\u00f6rdil, kus on kasutatud lisaks maa- ja \u00fcmarate lubjakividele ka murtud paasi. L\u00e4\u00e4nem\u00fc\u00fcri k\u00f5rgus oli kuni 7 meetrit ning selle peal asus kaitsek\u00e4ik. Kaitsem\u00fc\u00fcri on hiljem veel kolmel korral k\u00f5rgemaks ehitatud. Ringm\u00fc\u00fcr j\u00e4rgis pinnamoodi ja kujutas endast ebakorrap\u00e4rast nelinurka.\u00a0<\/span>P\u00e4rast J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu algust andsid Harju-Viru vasallid end Liivi ordu kaitse alla ning alates 16. maist 1343. aastal kuulus Rakvere linnus Liivi ordule. \u00dcleminek vormistati aastail 1346 ja 1347, mil Taani kuningas m\u00fc\u00fcs oma hertsogkonna Saksa ordule, see omakorda aga Liivi ordule. K\u00f5ige kauem kestiski Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitses\u00fcsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored r\u00fc\u00fctlid, kellele linnus oli heaks h\u00fcppelauaks ordu juhtivate k\u00e4sknike hulka. Ordu alustas linnuse laiendamist ja pealinnuse v\u00e4lja ehitamist. Linnuse sise\u00f5u sai oma t\u00e4naseni s\u00e4ilinud m\u00f5\u00f5tmed. Kolmesaja aasta pikkuse ehitusperioodi jooksul sai lihtsast ringm\u00fc\u00fcrlinnusest konvendihoone, mis sobis paremini Liivi ordu kui vaimuliku r\u00fc\u00fctliordu vajadustega. Konvendihoone asus linnuse p\u00f5hjaosas, selle keskele j\u00e4i ristk\u00fclikukujuline sisehoov, mille \u00fcmber paiknesid eriotstarbelised hoonetiivad ning mitmesugused \u00fchiseluks vajalikud saaliruumid: kabel, kapiitli- e. koosolekutesaal, refektoorium e. s\u00f6\u00f6gisaal, dormitoorium e. magamissaal. Enam-v\u00e4hem pidev ehitamine j\u00e4tkus kuni 16. sajandi alguseni. Selleks ajaks oli Rakvere ordulinnus saanud v\u00f5imsaks, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksiks. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvade jaoks j\u00e4etud laskeavadega. Orduaeg linnuses kestis 1558. aasta juulini, mil venelased linnuse ilma vastupanu kohtamata \u00fcle v\u00f5tsid.<\/span>Liivi s\u00f5jas 1558. aastal Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse n\u00f5lvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsev\u00f6\u00f6ndi. 1577. aastal langes Rakvere linnuse juures venelaste k\u00e4tte vangi Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg, kelle venelased Pihkvasse viisid ja seal tsaar Ivan IV isiklikul k\u00e4sul julmalt hukkasid. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi l\u00f5puaastail. Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi s\u00f5da, mille k\u00e4igus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt \u00f5hku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Frantsisklaste klooster<\/b><\/p>\n

Juba Russowi kroonikast on teada, et Rakveres asus keskajal mungaklooster. <\/span>Klooster rajati 16.sajandi algul Rakverre t\u00e4histamaks liivlaste v\u00e4gede v\u00f5itu venelaste \u00fcle Smolino lahingus 1502. Klooster oli p\u00fchendatud peaingel Miikaelile ning kandis ka tema j\u00e4rgi nime.<\/span>16.sajandi alguseks oli rakvere juba minetanud oma t\u00e4htsuse nii strateegilises kui ka kaubanduslikus m\u00f5ttes, seet\u00f5ttu <\/span>ei olnud tegelikult siia kloostri rajamiseks raha ega munkasid kusagilt v\u00f5tta. Kuna frantsisklased olid kerjusmungad oli neil elatise teenimine Rakveres raske, sest puudus \u00fchiskonnakiht, kelle juures kerjamas k\u00e4ia. Esialgu soovitigi rajada klooster Tallinnasse, aga viimase linnav\u00f5imud olid selle vastu, kartes, et klooster hakkab r\u00f6\u00f6vima nii maksutulu kui ka h\u00f5ivab v\u00e4\u00e4rtusliku kinnisvara. Samuti ei teinud ka kloostri tegutsemise ajal toimunud uss reformatsioon munkadele elu kergemaks.\u00a0 Rakvere frantsisklased elasid aga reformatsiooni \u00fcle L\u00f5puks otsustati see ikkagi rajada Rakverre, sest seal oli ka k\u00f5rval olemas ordulinnus, kuhu sai ohu korral pakku minna.<\/span>Teada on, et 1526. P\u00f5les klooster ka maha, aga taastati uuesti t\u00e4ielikult. Liivi s\u00f5ja k\u00e4igus aga sattus Rakvere vene v\u00f5imu alla, kes 1559. aastal\u00a0 kloostri lammutasid. Kloostri kive kasutati linnuse tugevdamiseks. Hiljem ehitati osaliselt samale kohale m\u00f5is, mis on t\u00e4nane rahvamaja. Kloostrist on t\u00e4naseks teatri\u00f5ue sillutisele m\u00e4rgitud kloostrihoonete piirjooned.<\/span><\/p>\n

Toompea loss<\/strong><\/p>\n

Esimesed mainingud kindlusest Toompeal p\u00e4rinevad 9.sajandist, kui seal oli veel puust linnus, millest ei ole t\u00e4naseks s\u00e4ilinud midagi. V\u00f5imu perioodide vaheldumisega on iga valitseja kindlust t\u00e4iendanud vastavalt oma maitsele. Kivilinnuse ehitamist alustasid taanlase 1219.\u00a0 Kui nad vallutasid Tallinna. T\u00f5sisemalt hakkas kindluse ehitamist k\u00e4tte v\u00f5tma m\u00f5\u00f5gavendade ordu 1227-1237. Sel ajal valmis Toompea j\u00e4rsaku edelaosas kastell, mille nurgas k\u00f5rgus vahitorn. 1238 1322. aastalv\u00f5tsid ehitamise uuesti \u00fcle taanlased. Nad jagasid kastelli kaheks, mille \u00fchest poolest sai eeshoov ja lisasid asehalduri residentsi. J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu 1345 m\u00fc\u00fcsid taanlased oma valdused maha ja loss l\u00e4ks Liivi ordule. Sel ajal t\u00e4iustati kindlust mitme torniga, millest on ka t\u00e4naseni s\u00e4ilinud Pikk Hermann. Ehitati ka kovendihoone. 1561 l\u00e4ks Toompea Rootsi v\u00f5imu alla. Rajati riigisaalihoone, mille ehitamisel v\u00f5eti eeskuju Stockholmi kuningalossist. 17. sajandil kaotas kindlus oma kaitse eesm\u00e4rgi. Selle \u00fclesande v\u00f5tsid \u00fcle bastionid. Katariina II ajal muutus oluliselt lossi ilme. Riigisaalihoone ehitati \u00fcmber kubermanguvalitsuse hooneks, mis meenutas juba aadlipaleed. 1922 rajati\u00a0 usbarokses laadis ekspressionistlik riigikogu hoone. See on ka maailmas ainus eksperssionistlikus stiilis riigikogu hoone. T\u00e4naseks on Toompea loss tundmatuseni muutunud v\u00f5rreldes oma algup\u00e4rase ehitusega.<\/span><\/p>\n

Tallinna Raekoda<\/strong><\/p>\n

Tallinna raekoda ehitati 13. sajandi II pooles, mida esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates aastal 1322. Mainitud kinnisvararaamatus\u00a0 raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on s\u00e4ilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna raekoda on P\u00f5hja- ja Baltimaade vanim ja ainus s\u00e4ilinud gooti stiilis raekoda. Hoone pikkus on 36,8 meetrit ja torni tipp ulatub 64 meetri k\u00f5rgusele. 1530. aastast asub torni otsas tuulelipp Vana Toomas, mis on saanud Tallinna \u00fcheks s\u00fcmboliks. 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale L\u00fcbecki linna\u00f5iguse, millele toetudes alustas raekojas hansakaupmeeste seast valitud raad. Linnavalitsus on raekojas t\u00f6\u00f6tanud 1970. aastani.<\/span>14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. 1346. aastal andis Taani kuningas v\u00f5imu Eestimaal \u00fcle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn \u00f5iguse kontrollida idakaubandust omades laokoha \u00f5igust. Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik \u00f5itseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma v\u00e4ljan\u00e4gemise j\u00e4rele. 1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel korrusel. Sellest ajast on raekojas s\u00e4ilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad t\u00f6\u00f6d – gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu ning Simsoni v\u00f5itlust l\u00f5viga, on \u00fched kauneimad keskaja kunsti n\u00e4ited Eestis. Oma praeguse v\u00e4limuse sai raekoda\u00a0<\/span>1402-1404 ehitati raekoda kahekorruseliseks pidusaalide ja t\u00f6\u00f6ruumidega esindushooneks, sai t\u00e4nap\u00e4evase v\u00e4ljan\u00e4gemise. Idaossa ehitati torn. Ehitust\u00f6\u00f6d juhtis ehitusmeister Ghercke. Ehitust\u00f6\u00f6dest on arhiivis s\u00e4ilinud linna arvepidamise mustandilehed ja ehitusmaterjalide kogused. 17. sajandil sai raekoda uue, hilis-renessanss-stiilis tornikiivri. 1650- 1652 viidi raekoja peasissep\u00e4\u00e4s barokkarhitektuurile iseloomulikult \u00fcle hoone keskossa. Peaportaal suleti.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Rakvere m\u00f5is<\/strong><\/p>\n

Rakvere endine m\u00f5is paikneb praegusel Teatrim\u00e4el. 16. sajandi esimesel poolel asus Teatrim\u00e4el frantsiskaanlaste mungaklooster. M\u00f5isa ehitamise alguse kohta leidub internetist erinevat infot. M\u00f5isahoone turismiinfo v\u00e4idab, et esialgsel kujul barokses stiilis m\u00f5isahoone ehitati sinna 1670. Hoone \u00fcmber paiknev m\u00f5isapark nimetati p\u00e4rast Eesti Vabariigi kehtestamist Rahvapargiks. T\u00e4na tegutseb endises m\u00f5isahoones rahvamaja, mida uuendati 2005. aastal. Vikipeedia kirjutab, et m\u00f5is loodi 1618. aastal, kui Rakvere linnuse ala l\u00e4\u00e4nistati Reinoud van Brederodele, kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli 12. juunil 1616 teinud Rakvere vabah\u00e4rraks. 1631. Aastal andis Gustav II Adolf Brederodele Rakvere linna.<\/span>M\u00f5isahoonena kasutati algul ilmselt linnuse tervemaid osi, hiljem rajati uus m\u00f5isas\u00fcda frantsisklaste kloostri varemeile.<\/span>. <\/span>1669. aastal omandasid m\u00f5isa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid. M\u00f5isa viimane v\u00f5\u00f5randamiseelne omanik oli Vao ja Rakvere m\u00f5isa p\u00e4rush\u00e4rra Carl August Edler von Rennenkampff.<\/span>1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskord ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Rakvere linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest \u00e4ra ning nimetati kreisilinnaks. Rakvere m\u00f5isakompleks rajati 18.\u201319. sajandil. M\u00f5isa historitsistlik algselt \u00fchekorruseline h\u00e4rrastemaja rajati 1850. aastatel.<\/span>Hoone ehitati 1920. aastatel kahekorruseliseks. M\u00f5isa h\u00e4rrastemaja oli n\u00fc\u00fcd Rakvere Rahvamaja ning oli Rakvere Haridusseltsi omanduses. M\u00f5isapark oli aga Rahvaaed.<\/p>\n

Kirjutasid Taavet, Annika, Marek ja Karmo<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rakvere kolmainu kirik Esimesed andmed vaimulike kohta linna- ja kihelkonna kiriku kontekstis p\u00e4rinevad 15. sajandi algusest. T\u00e4pseid andmeid kiriku ehitusk\u00e4igust pole \u00fcleskirjutisi. On s\u00e4ilinud Rakvere kiriku v\u00f6\u00f6rm\u00fcndrite kurtmine 1400. aastast Tallinna raele, et m\u00fc\u00fcrseppmeister Simon on oma t\u00f6\u00f6d pooleli j\u00e4tnud ja lahkunud. Soovitakse Simoni tagasi saamist. Ilmselt seda ei toimunud, sest 1427. aastal tehti uus […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-327","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/327","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=327"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/327\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":348,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/327\/revisions\/348"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=327"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=327"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=327"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}