{"id":310,"date":"2019-12-11T22:50:01","date_gmt":"2019-12-11T20:50:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=310"},"modified":"2019-12-12T08:56:09","modified_gmt":"2019-12-12T06:56:09","slug":"miks-donald-trump-voitis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/11\/miks-donald-trump-voitis\/","title":{"rendered":"Miks Donald Trump v\u00f5itis?"},"content":{"rendered":"

2016. aastal toimusid Ameerika \u00dchendriikides 58. j\u00e4rjestikused presidendivalimised, milles valiti 45. president. Demokraatide kandidaat Hillary Clinton v\u00f5itis \u00fcleriigilise rahvah\u00e4\u00e4letuse m\u00e4rgatava vahega – umbes 3 miljoniga. Vabariiklaste kandidaat aga domineeris valijameeste kogus v\u00f5imsalt – 304 vs 227. Nimelt USAs valitakse president just valijameeste kogu poolt, mitte rahva otse h\u00e4\u00e4letusel. M\u00f5lema kandidaadi m\u00f5tted ja arvamused valitsemisest olid t\u00e4iesti erinevates \u00e4\u00e4rmustes, aga kandidaatide valimislubadused ega skandaalid ei olnud ainsad tegurid, mis otsustasid tulemused.<\/p>\n

Kuna Ameerikas valitakse president kaudselt rahva poolt, siis valimised on suures joones populaarsuse v\u00f5istlus. V\u00f5idab see, kellega rahvas saab rohkem samastuda, see, kes suudab rahvaga sideme luua. Suur m\u00f5ju sellel on meedia \u00e4rakasutamisel, poliitikute k\u00f5neviisil ja karismaatilisuses. J\u00e4rgnevalt v\u00f5tan kokku Trumpi strateegia kampaanias.<\/p>\n

Trump alustas oma presidendi valimise teed vabariiklaste eelvalimistes, kus oli kokku 17 kandidaati, millest tuginevalt ei saa k\u00f5ik kandidaadid palju meedia kajastust ega aega debattidel. Mida Trump tegi, et sellest keskp\u00e4rasest mullist v\u00e4lja saada? Ta \u00fctles provotseerivaid, ebamoraalseid, taunitavaid asju. N\u00e4iteks oma presidendi kandidatuuri avaldamisel ta \u00fctles mehhiklaste kohta seda:,,… they\u2019re bringing drugs, they\u2019re bringing crime, they\u2019re rapists, some I assume are good people\u2026\u2019\u2019. Selliseid n\u00e4iteid on veel mitmeid. Nende p\u00f5hiidee on lasta meedial kajastada igat Trumpi v\u00e4lja \u00fctlust. Nende \u00fctlustega saab Trump tasuta meedia reklaame 2 miljardi ulatuses, mis tegi temast kohe k\u00f5ige r\u00e4\u00e4gitavama kandidaadi, kelle uudiseid ja m\u00f5tteid ,,pommitati\u2019\u2019 lugejale igal hetkel.. Niipea, kui see juhtub, hakkab Trump k\u00f5igile pidevalt kinnitama, et tema v\u00f5idab ja juhib teisi suurelt. See ps\u00fchholoogiline trikk panebki tavainimese arvama, et Trump on \u00fcks t\u00e4htsamaid kandidaate ja veel v\u00f5idab.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ostetud vs tasuta meedia<\/p>\n

Strateegia teine osa oli peamiste rivaalide eemaldamine \u00fckshaaval, alustades suurimast ohust. Trump kasutas selleks peamiselt solvanguid (tuletame meelde, et USAs ei valivad presidenti kaudselt inimesed, Trumpi vaatamine oli l\u00f5bustus). Ta alustas Jeb Bushiga, kelle vend ja isa olid presidendid aastatel 1989-1993 ja 2001-2009. Selleks kasutas ta h\u00fc\u00fcdnime ,,weak Jeb\u2019\u2019, mida ta pidevalt kordas. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis ta ette Ted Cruzi, kelle h\u00fc\u00fcdnimeks sai ,,Lying Ted\u2019\u2019, ja Marco Rubio ,,Little Marco\u2019\u2019. Need fraasid tunduvad lapsikud ja\u00a0 mittesobilikud poliitikutele, aga need t\u00f6\u00f6tasid h\u00e4mmastavalt edukalt.<\/p>\n

Trump t\u00f5i uued olulised teemad debattidele. Immigratsioon ja riigiaparaadi vastu olemine, millest said \u00fched r\u00e4\u00e4gitumad teemad. Kuna varem nendest teemadest ei r\u00e4\u00e4gitud, siis Trump oli nendel teemadel juba k\u00f5ige tugevam. Vabariiklaste eelvalimistes ei \u00fcritanud Trump meeldida veel kogu rahvale, vaid neile, kes valivad vabariiklaste poolt. Seega Trump keskendus enne vabariiklaste nominendi koha saamisega ja seej\u00e4rel presidendiks saamisega. Trump saigi vabariiklaste nominendiks, mis t\u00e4hendas, et ta ainuke opponent oli Hillary Clinton.<\/p>\n

Viimastes debattides hoidus Trump v\u00e4lja \u00fctlevate m\u00f5tete \u00fctlemisest ja proovis v\u00f5imalikult v\u00e4he Clintonit segada. See oli oluline, sest neid debatte vaadatakse \u00fcle kogu Ameerika, ning nendes tehtavad pisimadki vead maksavad Valimisp\u00e4evale k\u00e4tte. Trump j\u00e4tkas enda v\u00e4lja toodud teemade r\u00f5hutamist debattidel. Eriti t\u00e4htsaks teguriks sai riigiaparaadi vastu olemine. Hillary tegi selles osas kriitilise vea. Ta proovis ka n\u00e4ida rahvale riigiaparaadi vastasena, sest talle tundus, et selline peab olema, et valituks saada. Ta seletas seda sellega, et ta oleks esimene naispresident,\u00a0 mida varem pole juhtunud. Hillary oleks pidanud v\u00f5tma seisaku, et ta on riigiaparaati toetav ning et tal on selles kogemus. Ta oleks pidanud v\u00e4lja tooma asjaolu, et kui Trump oli teleseriaalis, siis tema aitas Osama Bin Ladenit tabada riigisekret\u00e4rina. Aga ta ei teinud seda ja lasi v\u00f5imalusel k\u00e4est lasta. Kuna 2016. aastal oli l\u00e4bivaks teemaks outsider\u2019<\/u><\/em>i eelistamine riigiaparaadi esindaja \u00fcle, siis Clinton tegi suure vea. Ta t\u00f5i v\u00e4lja fakti, et ta on naine, mis teeb temast otse outsider<\/u><\/em>\u2019i, aga see ei olnud rahva seas usutav. Clinton on t\u00f6\u00f6tanud aastaid Washingtonis ja elas \u00fcheksak\u00fcmnendatel Valges Majas Bill Clintoni naisena. Trump aga sobis nendesse raamidesse suurep\u00e4raselt: ta ei olnud poliitiliselt korrektne, ta polnud varem poliitik, ta oli multimiljard\u00e4r, kes on teinud teleseriaale.<\/p>\n

2016. aasta valimised v\u00f5itis Trump kahel p\u00f5hjusel:<\/p>\n