{"id":258,"date":"2019-12-09T18:37:40","date_gmt":"2019-12-09T16:37:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=258"},"modified":"2019-12-10T18:17:16","modified_gmt":"2019-12-10T16:17:16","slug":"mcdonalds-ja-walmart","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/09\/mcdonalds-ja-walmart\/","title":{"rendered":"McDonalds ja Walmart"},"content":{"rendered":"

McDonaldsi br\u00e4ndi kannab enam kui 34 500 restorani \u00fcle kogu maailma. Neist veidi v\u00e4hem kui 28 000 restorani tegutseb frantsiisina ja veidi \u00fcle 6500 restorani on kompanii enda halduses. P\u00f5hiline osa ettev\u00f5tte kasumist tulebki frantsiisitulust ja kinnisvara \u00fc\u00fcrist. Nii v\u00f5ibki v\u00e4ita, et kuigi McDonalds on kuulus burgerite ja friikate poolest, on \u00f5igupoolest tegu pigem kinnisvaraarendajaga.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ettev\u00f5te on l\u00e4bi ajaloo olnud ka hea dividendimaksja. Esimesed dividendid deklateeriti 1976. aastal ja sellest hetkest alates on ettev\u00f5te igal aastal maksnud \u00fche rohkem dividende. Lisaks on McDonalds pidevalt ostnud tagasi ka oma aktsiaid. Ettev\u00f5te oli 2017. aasta septembri l\u00f5pus 813 miljonit aktsiat, 10 aastat tagasi oli aktsiate arv 1,268 miljardit ja 20 aastat tagasi 1,454 miljardit.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

Walmart on ilmselt McDonaldsi k\u00f5rval teine USA s\u00fcmbol. Tegemist on maailma suurima jaeketiga. Walmartil on p\u00f5him\u00f5te, mis alusel v\u00f5iks \u00f6elda, et tegeletakse m\u00fc\u00fcmise asemel hoopis rendile andmisega. P\u00f5him\u00f5te seisneb nimelt selles, et kuni kolme kuu jooksul saab k\u00f5iki kaupu tagastada ka siis, kui kaubal midagi viga ei olnud.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

Ettev\u00f5te avas esimese poe aastal 1962 ja 2013. aasta l\u00f5puks oli Walmartil enam kui 10 000 poodi 27-s erinevas riigis. Firma k\u00e4ive on kasvanud sama ajaga 250 000 dollarilt enam kui 443 miljardi dollarini aastas. Ettev\u00f5te aktsiad noteeriti b\u00f6rsil 1970. aasta 1. oktoobril ja selle ajaga on aktsia hind meeletult kasvanud. Aktsiat on jagatud niiv\u00f5rd palju, et \u00fcks 1970. aasta aktsia on t\u00e4naseks p\u00e4evaks muutunud 2048-ks aktsiaks. N\u00e4iteks oleks 1970. aastal investeeritud 1000 dollarit t\u00e4naseks p\u00e4evaks dividende arvestamata v\u00e4\u00e4rt koguni 8,8 miljonit dollarit, mis teeb keskmiseks aastakasvuks 23,5 protsenti. Lisaks on ettev\u00f5te investoritele dividendide ja aktsiate tagasiostude kaudu tagastanud enam kui 100 miljardit dollarit. Ettev\u00f5te maksis esimest korda kvartaalset dividend 1974. aastal ja on sellest ajast alates igal aastal dividend t\u00f5stnud. 2017. aastal maksti dividend kokku 2,04 dollarit, mis tegi 2018. aasta veebruari alguse seisuga aktsia dividenditootluseks 2%.<\/span><\/p>\n

Kirjutas Rasmus<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Walmart firma logo<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

McDonalds firma logo<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

McDonaldsi br\u00e4ndi kannab enam kui 34 500 restorani \u00fcle kogu maailma. Neist veidi v\u00e4hem kui 28 000 restorani tegutseb frantsiisina ja veidi \u00fcle 6500 restorani on kompanii enda halduses. P\u00f5hiline osa ettev\u00f5tte kasumist tulebki frantsiisitulust ja kinnisvara \u00fc\u00fcrist. Nii v\u00f5ibki v\u00e4ita, et kuigi McDonalds on kuulus burgerite ja friikate poolest, on \u00f5igupoolest tegu pigem kinnisvaraarendajaga.\u00a0 […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-258","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":291,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258\/revisions\/291"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}