{"id":233,"date":"2019-12-09T18:11:17","date_gmt":"2019-12-09T16:11:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=233"},"modified":"2019-12-09T18:11:17","modified_gmt":"2019-12-09T16:11:17","slug":"inimkond-ja-kosmos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/09\/inimkond-ja-kosmos\/","title":{"rendered":"Inimkond ja kosmos"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400\">Inimesed on elanud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Nad on siin arenenud ja \u00f5ppinud. Kuid t\u00e4nap\u00e4eval hakkab meie koduplaneet meile v\u00e4ikseks j\u00e4\u00e4ma ning j\u00e4rjest rohkem uuritakse, mis toimub \u00fcmberringi kosmoses. Tahetakse \u00f5ppida ja rohkem teada saada. See on v\u00e4ga m\u00fcstiline ja huvitav teema ning midagi, mille \u00fcle saab pikalt ja laialt arutada. Ma \u00fcritan midagi l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">\u00dcks v\u00e4ga huvitav ja inimestele arusaamatu asi on must auk. K\u00f5ik, mida me selle kohta teame, on, et see on tohutult suure tihedusega aegruumi piirkond. Kuna sellel on nii suur tihedus, siis on ka k\u00f5ige v\u00e4iksemal mustal augul nii suur gravitatsioon, et selle juurest ei p\u00e4\u00e4se minema midagi, millel on mass (isegi mitte valgus). Edasi saavad inimesed ainult teoretiseerida. \u00d6eldakse, et selles aegruumi piirkonnas k\u00e4itub aeg teisiti. Kui inimene viibiks m\u00f5ne tunni musta augu l\u00e4heduses, siis mujal maailmas on m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmned aastad. Kui inimene teaks ja tunneks musta auku ja sellega kaasnevaid saladusi oleks elu t\u00e4iesti teistsugune. Aga ega keegi ei teagi, mis t\u00e4pselt v\u00f5ib juhtuda. \u00c4kki me suudaksime kontrollida aega v\u00f5i m\u00f5jutada gravitatsiooni. Aga seda me nii pea teada ei saa (kui \u00fcldse).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Mustast august ja aja kontrollimisest tuleneb ka v\u00e4ga ulmeline teema-dimensioonid. Teadup\u00e4rast elame meie kolmandas dimensioonis. Me suudame tajuda ja aru saada, mis on teine ja esimene dimensioon. Aga mis saab p\u00e4rast kolmandat dimensiooni? Kas on olemas ka neljas dimensioon ning millest see koosneb? Mina usun, et on olemas neljas dimensioon ja ka viies ja kuues ja nii edasi. Kuid selle kohta, mis neis toimub ja mida sealt leida v\u00f5ib, pole inimestel aimugi. Kui kolmas dimensioon koosneb kolmest m\u00f5\u00f5dust- pikkus, laius ja k\u00f5rgus, siis arvatakse, et neljandas dimensioonis lisandub ka aeg. J\u00e4relikult saab neljanda dimensiooni elanik liikuda ajas. V\u00f5i \u00f5igemini see elanik elabki korraga igas ajahetkes, mis tema elu jooksul aset leiavad. Aga kinnitust me sellele ei saa ja ilmselt ei saa ka teadma, kuna tavap\u00e4rane inimene elab kolmandas dimensiooni ja on sellega harjunud. Kui inimene satuks n\u00fc\u00fcd neljandasse dimensiooni, siis ta ei suudaks vastu v\u00f5tta seda, mis toimub. Ta n\u00e4eks k\u00f5ike ikka l\u00e4bi 3. dimensiooni silmade ning uus info oleks tema jaoks vastuv\u00f5etamatu. \u00c4kki me k\u00f5ik tegelikult elamegi neljandas dimensioonis ja ka k\u00f5rgemates, aga me lihtsalt ei saa sellest aru. Selle m\u00fcstilise teema \u00fcle v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da arutama. V\u00f5in kasv\u00f5i v\u00e4lja pakkuda arutlusteema &#8220;Must auk on neljanda dimensiooni keha, mis on j\u00e4\u00e4nud kinni kolmandasse dimensiooni&#8221;. See seletaks selle aegruumi piirkonna kohta nii m\u00f5ndagi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kuigi inimene tahab uurida meie koduplaneedilt kaugemale ja r\u00e4nnata kaugustesse, v\u00f5ib see l\u00e4hitulevikus saada k\u00f5igest kaugeks ja saavutamatuks unistuseks. Selle p\u00f5hjuseks on kosmose r\u00e4mps. Maa orbiidil on tohutus koguses satelliite, millest nii m\u00f5nedki on ammu l\u00f5petanud tegevuse ning tiirlevad n\u00fc\u00fcd m\u00f5ttetult \u00fcmber meie planeedi. Orbiiti \u00fcritatakse k\u00fcll koristada erinevate vahenditega, kuid kui r\u00e4mpsu tekib kiiremini juurde, kui seda j\u00f5utakse likvideerida, on vaid aja k\u00fcsimus, millal kaks satelliiti p\u00f5rkavad kokku. Selle tagaj\u00e4rjel tekib tohutul hulgal v\u00e4ikseid v\u00e4ga kiiresti lendavaid t\u00fckke. Need omakorda p\u00f5rkuvad kokku teiste orbiidil olevate kehadega, tekitades doominoefekti. L\u00f5puks j\u00e4\u00e4b k\u00f5ikidest kehadest ja sateliitidest j\u00e4rgi ainult \u00fchtlane tohutul kiirusel liikuv r\u00e4mpsu mass. Nii saab meie planeedist kosmose vangla. Mitte ainult ei p\u00e4\u00e4se me enam\u00a0 Maalt kosmosesse, vaid ka kaovad sidevahendid, internet, gps, satelliitfotod ja nii edasi. See on katastroof, millega peaks juba praegu hakkama tegelema.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kosmos on v\u00e4ga huvitav ja m\u00fcstiline paik. Seal on veel nii palju avastada ja sellest \u00f5ppida. Mulle t\u00f5esti meeldivad sellised arutlused ja universumiga seotud teemad ning tahan kindlasti rohkem teada saada selle kohta. See oli vaid v\u00e4ike osa teooriatest, mis inimesed on v\u00e4lja m\u00f5elnud. Meie universumist v\u014di ka multiversumist (kes teab?) v\u00f5ib nii palju p\u00f5nevat leida.<\/span><\/p>\n<p>Kirjutas Kaspar A<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimesed on elanud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Nad on siin arenenud ja \u00f5ppinud. Kuid t\u00e4nap\u00e4eval hakkab meie koduplaneet meile v\u00e4ikseks j\u00e4\u00e4ma ning j\u00e4rjest rohkem uuritakse, mis toimub \u00fcmberringi kosmoses. Tahetakse \u00f5ppida ja rohkem teada saada. See on v\u00e4ga m\u00fcstiline ja huvitav teema ning midagi, mille \u00fcle saab pikalt ja laialt arutada. Ma \u00fcritan [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-233","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=233"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":234,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/233\/revisions\/234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=233"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=233"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=233"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}