{"id":229,"date":"2019-12-09T18:08:44","date_gmt":"2019-12-09T16:08:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=229"},"modified":"2019-12-09T19:11:08","modified_gmt":"2019-12-09T17:11:08","slug":"tennis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/09\/tennis\/","title":{"rendered":"Tennis"},"content":{"rendered":"

Tennis on spordiala, milles v\u00f5istlevad 2 m\u00e4ngijat (\u00fcksikm\u00e4ng) v\u00f5i 2 v\u00f5istkonda, m\u00f5lemas 2 m\u00e4ngijat (paarism\u00e4ng). M\u00e4ngu eesm\u00e4rk on reketi abil l\u00fc\u00fca pall vastase poolele nii, et ta seda t\u00f5rjuda ei saaks. Tennise eelk\u00e4ijaks peetakse Prantsuse pallim\u00e4ngu jeu de paume, mis on \u00fcle 800 aasta vana.<\/span><\/p>\n

Tennis on Ol\u00fcmpia spordiala ja seda saavad m\u00e4ngida k\u00f5ik, kes suudavad reketit k\u00e4es hoida kaasa arvatud inimesed, kes on ratastoolis. Ratastoolitennises on aga pallil lubatud p\u00f5rgata 1 korra asemel 2 korda. Sellist tennist, mida n\u00e4ema t\u00e4nap\u00e4eval, hakati esmakordselt m\u00e4ngima Inglismaal Birminghamis 19. sajandi teisel poolel. M\u00e4ng toimus siis muru peal.<\/span><\/p>\n

Tennist harrastavad maailmas miljonid inimesed ning see on 5. enim j\u00e4lgitud spordiala. Eriti populaarsed on 4 suure sl\u00e4mmi turniiri, mis toimuvad iga aasta. Sinna hulka kuuluvad: Austraalia lahtised meistriv\u00f5istlused (k\u00f5va kattega v\u00e4ljakutel), Prantsusmaa lahtised meistriv\u00f5istlused (liiva ja savi kattega v\u00e4ljakutel), Wimbledon (muru kattega v\u00e4ljakutel) ning USA lahtised meistriv\u00f5istlused\u00a0 (k\u00f5va kattega v\u00e4ljakutel).<\/span><\/p>\n

Tennisereket koosneb k\u00e4epidemest ja raamist, mille k\u00fcljes on tugevasti pingule t\u00f5mmatud keeled. Esimesed 100 aastat tennisest olid reketid valmistatud puidust ja reketi keeled looma soolestikust. Hiljem hakati reketeid tegema lamineeritud puidust, et saaks rohkem j\u00f5udu rakendada. 20. sajandil v\u00f5eti kasutusele metall, hiljem grafiit, teras, alumiinium, plastik, klaaskiud ning mitmesugused segud. N\u00fc\u00fcd sai rakendada l\u00f6\u00f6gil veel rohkem j\u00f5udu ja reketid kaalusid v\u00e4hem. Hakati kasutama ka s\u00fcnteetilisi keeli, mis ei l\u00e4inud nii kergesti katki. Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub t\u00e4iskasvanute reket 300\u2013325 grammi.<\/span><\/p>\n

Tennisepallid olid algselt valmistatud niidiga kokku \u00f5mmeldud riidest ribadest ja t\u00e4idetud sulgedega. Praegu tehakse tennisepalle kummist ning nad on kaetud viltkattega. Pallide v\u00e4rvus oli algselt valge, aga muudeti hiljem kollaseks, et neid paremini n\u00e4ha oleks. Tennisepallid, mida kasutatakse v\u00f5istlustel, peavad vastama teatud n\u00f5uetele. Nende diameeter peab olema 65.41\u201368.58 mm, kaal 56.0 and 59.4 g. Pallid jaotatakse kategooriatesse selle j\u00e4rgi, kui suur on r\u00f5hk nende sees.<\/span><\/p>\n

Tennisev\u00e4ljak on ristk\u00fclikukujuline ja tasase pinnasega. V\u00e4ljaku pikkus on 23,77m, laius \u00fcksikm\u00e4ngu jaoks 8,2m ja paarism\u00e4ngu jaoks 11m. V\u00e4ljaku keskel on v\u00f5rk paralleelselt tagajoonega. V\u00f5rk jaotab v\u00e4jaku kaheks v\u00f5rdseks pooleks. \u00dcksikm\u00e4ngus kasutatakse poste, mis asetatakse v\u00f5rgu alla eesm\u00e4rgiga t\u00f5sta v\u00f5rgu k\u00f5rgust. Postid pannakse paarism\u00e4ngu k\u00fcljejoonest 0,91m kaugusele. V\u00f5rgu k\u00f5rgus on keskelt 0,91m ja postide juures 1,07m.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Punktis\u00fcsteem on tennises teistest spordialadest \u00fcpris teistsugune. Servija ehk palli m\u00e4ngupanija roll vahetub tennises peale igat geimi. Kui m\u00e4ngija v\u00f5idab 1 punkti, on seis 15-0, teise punkti, siis 30-0, kolmanda punkti, siis 40-0 ja neljanda punkti v\u00f5iduga saab m\u00e4ngija geimi. Kui m\u00f5lemad m\u00e4ngijad on v\u00f5itnud 3 punkti ja seis on 40-40, peab geimi saamiseks v\u00f5itma j\u00e4rjest 2 punkti. Juhul, kui 1 m\u00e4ngija v\u00f5idab seisult 40-40 1 punkti, on temal edu sees. Geimi saamiseks peab ta v\u00f5itma veel \u00fche punkti. Kui seesama m\u00e4ngija aga kaotab n\u00fc\u00fcd punkti, on seis j\u00e4lle 40-40.<\/span><\/p>\n

6 geimi saamisel saab m\u00e4ngija 1 seti. Kui m\u00f5lemal m\u00e4ngijal on 5 geimi, peab seti saamiseks v\u00f5itma 7 geimi. Kui m\u00f5lemal m\u00e4ngijal on aga 6 geimi, tehakse seti v\u00f5itja selgitamiseks <\/span>tie-break. <\/span><\/i>See on punktim\u00e4ng, kus punkte loetakse vastavalt 1-0, 2-0, 2-1 jne. <\/span>Tie-breaki <\/span><\/i>v\u00f5itmiseks peab m\u00e4ngija saama 7 punkti, aga v\u00f5itma seel\u00e4bi v\u00e4hemalt 2 punktiga (nt 7-5). Kui seis on 6-6, k\u00e4ib m\u00e4ng 8 punktini, kui 7-7, sii \u00fcheksani jne. Servija vahetub <\/span>tie-breakis<\/span><\/i> peale 1. punkti ja edasi peale igat kahte punkti. Peale igat kuut punkti vahetatakse <\/span>tie-breakis<\/span><\/i> pooli. <\/span>Tie-breaki<\/span><\/i> v\u00f5itja v\u00f5idab seti seisuga 7-6. Meeste v\u00f5istlusm\u00e4ngud on tavaliselt kolmest v\u00f5i viiest setist parem, naistel kolmest setist parem.<\/span><\/p>\n

M\u00e4ngijad alustavad erinevatel pooltel ja vahetavad peale 1. geimi ja siis edasi peale igat kahte geimi pooli. Pooltevahetuse ajal saavad m\u00e4ngijad istuda, juua ja natuke puhata. Servija eesm\u00e4rk on tagajoone tagant l\u00fc\u00fca pall diagonaalis \u00fcle v\u00f5rgu vastasm\u00e4ngija servikasti. Servijal on iga punkt 2 servi. Peale kahte serviviga kaotab servija punkti. Kui pall puudutab v\u00f5rku ja kukub peale seda vastasm\u00e4ngija servikasti, saab servija vastavalt 1 v\u00f5i 2 uut servi (oleneb sellest, kas tegu oli 1. v\u00f5i 2. serviga). Kui pall ei kuku vastase servikasti on tegemist serviveaga. Kui m\u00e4ngija l\u00f6\u00f6b palli v\u00e4ljaku joontest v\u00e4lja, on vastase punkt.<\/span><\/p>\n

Mis on huvitav tennise juures, on see, et maailma top 15-ne meesm\u00e4ngija hulgas on esindatud 13 erinevat riiki.\u00a0 Hetkel maailma parimad 3 m\u00e4ngijat on: Roger Federer, kes on 38-aastane ning kes on v\u00f5itnud oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul 103 tiitlit ja sellega koos umbes 130 miljonit dollarit;<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Novak Djokovic, kes on 32-aastane ja kes on v\u00f5itnud 77 tiitlit ja umbes 140 miljonit dollarit<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ning Rafael Nadal, kes on 33-aastane ja kes on v\u00f5itnud 84 tiitlit ning umbes 120 miljonit dollarit.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Eestist on ka tulnud paar edukat profitennisisti. Naiste hulgast Kaia Kanepi, kes on 34-aastane ja kelle karj\u00e4\u00e4ri tulu on umbes 6,2 miljonit dollarit ning muidugi Anett Kontaveit, kes on alles 23-aastane, aga on olnud v\u00e4ga edukas ja juba v\u00f5itnud umbes 4 miljonit dollarit. Meeste hulgast on k\u00f5ige paremini l\u00e4inud J\u00fcrgen Zopil, kes on 31-aastane ja kelle karj\u00e4\u00e4ri tulu ulatub 1,1 miljoni dollarini. Hetkel on Eestil ka v\u00e4ga palju suure potentsiaaliga noortennisiste, kellest paljud treenivad v\u00e4lismaal akadeemiates. Usun, et tulevikus kindlasti kuuleme neist.<\/span><\/p>\n

Kirjutas Johann Mattias T<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tennis on spordiala, milles v\u00f5istlevad 2 m\u00e4ngijat (\u00fcksikm\u00e4ng) v\u00f5i 2 v\u00f5istkonda, m\u00f5lemas 2 m\u00e4ngijat (paarism\u00e4ng). M\u00e4ngu eesm\u00e4rk on reketi abil l\u00fc\u00fca pall vastase poolele nii, et ta seda t\u00f5rjuda ei saaks. Tennise eelk\u00e4ijaks peetakse Prantsuse pallim\u00e4ngu jeu de paume, mis on \u00fcle 800 aasta vana. Tennis on Ol\u00fcmpia spordiala ja seda saavad m\u00e4ngida k\u00f5ik, kes […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-229","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":273,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions\/273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}