{"id":212,"date":"2019-12-09T17:50:24","date_gmt":"2019-12-09T15:50:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=212"},"modified":"2019-12-09T17:50:24","modified_gmt":"2019-12-09T15:50:24","slug":"kuuniline-filosoofia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/09\/kuuniline-filosoofia\/","title":{"rendered":"K\u00fc\u00fcniline filosoofia"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400\">M\u00f5ni p\u00e4ev tagasi k\u00fcsis meie klassijuhataja Madis, kuhu me oma eluga j\u00f5uda tahame. Milline on meie suur eesm\u00e4rk? Kelleks me saada tahame? Osal klassist oli tulevik valmis planeeritud, m\u00f5ndadel oli v\u00e4ike ettekujutus ja osadel ei olnud sellest aimu ka. Mina olin \u00fcks nendest, kellel oli ettekujutus, aga mitte midagi kindlat. Seep\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdusin antiikfilosoofia poole. Kes ei teaks sellistest probleemidest paremini kui targad mehed, kes m\u00f5tlesid samade k\u00fcsimuste \u00fcle juba tuhandeid aastaid tagasi. Oma otsingutel leidsin k\u00fcnismi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">\u00dcks esimene k\u00fc\u00fcnilise filosoofia rajajatest oli Sokratese \u00f5pilane Antisthenes ,kes elas juba 5. sajandil eKr. S\u00f5na k\u00fc\u00fcnilisus p\u00e4rineb kreeka s\u00f5nast <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">kynikos, <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\">mis t\u00e4hendab koeralik. See nimi v\u00f5idi anda k\u00fc\u00fcnikutele nende koeraliku eluviisi p\u00e4rast, sest tihtipeale olid k\u00fc\u00fcnikud, kinni pidades oma filosoofiast, kerjused.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">K\u00fc\u00fcnikud taotlesid, et elu m\u00f5tteks on p\u00fc\u00fcdlemine vooruslikuse poole. Inimesed peaksid elama koosk\u00f5las loodusega. Ei tohiks p\u00fc\u00fcelda iga hinna eest rikkuse, v\u00f5imu ja kuulsuse poole. Vooruslikust sai k\u00fc\u00fcnikute arvates saavutada l\u00e4bi askeetliku eluviisi, inimese armastuse ja r\u00e4\u00e4kides vabalt ja ausalt. K\u00fc\u00fcnikud eirasid ka sotsiaalseid norme ja seadusi, kuna need ei olnud koosk\u00f5las loodusega ega ka inimloomusega.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">\u00dcks kuulsamaid k\u00fc\u00fcnikuid on Diogenes Sinopest. V\u00e4idetavalt elas ta kerjusena Vana-Kreekas turuplatsil savist t\u00fcnnis. Tema \u00f5petustest on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud mitmeid humoristlike lugusid, mis kajastavad k\u00fc\u00fcnilist filosoofiat. \u00dches sellises olla kord Korintose linna tulnud vallutama Makedoonia kuningas Philip II. Linnal ei olnud vastupanuks mitte mingit lootust, ometigi sagisid linnaelanikud usinasti ringi &#8211; kes toestas m\u00fc\u00fcri, kes korjas oma viimast vara kokku, kes palvetas. N\u00e4hes seda otsustas Diogenes hakata maas p\u00fcherdama. Kui talt k\u00fcsiti, miks ta seda teeb olla ta vastanud, et ta \u00fcritab ka n\u00e4ida nagu teeks ta midagi asjaliku.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Ma arvan, et ka meil on nii m\u00f5ndagi \u00f5ppida k\u00fc\u00fcnikutelt. Loomulikult ei pea me hakkama kerjusteks, kuid looduse j\u00e4rgi elamine, inimese armastamine ja vahet tegemine, mis on siin elus oluline ja mis ei ole, m\u00f5istmine, mille p\u00e4rast tasub muretseda ja mille p\u00e4rast mitte on k\u00f5ik v\u00e4ga head m\u00f5tted, mida j\u00e4rgida. Kui veel ei ole kindel, mis on elu eesm\u00e4rk, siis ma arvan, et vooruslikuse poole k\u00fc\u00fcndimine sobib selleks v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/span><\/p>\n<p>Kirjutas Taavet<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5ni p\u00e4ev tagasi k\u00fcsis meie klassijuhataja Madis, kuhu me oma eluga j\u00f5uda tahame. Milline on meie suur eesm\u00e4rk? Kelleks me saada tahame? Osal klassist oli tulevik valmis planeeritud, m\u00f5ndadel oli v\u00e4ike ettekujutus ja osadel ei olnud sellest aimu ka. Mina olin \u00fcks nendest, kellel oli ettekujutus, aga mitte midagi kindlat. Seep\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdusin antiikfilosoofia poole. Kes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-212","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":213,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212\/revisions\/213"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}