{"id":207,"date":"2019-12-09T17:48:37","date_gmt":"2019-12-09T15:48:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=207"},"modified":"2019-12-09T17:49:12","modified_gmt":"2019-12-09T15:49:12","slug":"kas-taiskuu-ajab-meid-hulluks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/09\/kas-taiskuu-ajab-meid-hulluks\/","title":{"rendered":"Kas t\u00e4iskuu ajab meid hulluks?"},"content":{"rendered":"

Juba Vana-Kreeka arst Hippokrates sidus inimese vaimset tervist t\u00e4iskuuga. Ta kirjutas <\/span>“One who is seized with terror, fright and madness during the night is being visited by the goddess of the moon.” <\/span><\/i>See oli ka asi, millesse roomlased tugevalt uskusid. Samuti, nagu me k\u00f5ik teame, on palju lugusid inimestest, kes muutuvad t\u00e4iskuu paistel libahuntideks v\u00f5i vampiirideks. Arvata ju v\u00f5ib, et need t\u00f5ekspidamised pole tulnud t\u00fchja koha pealt ja mingi seos peab olema Kuul ja meie keha ning m\u00f5istuse toimimisel. Kuid, kas see ka p\u00e4riselt nii on?\u00a0<\/span><\/p>\n

Mitmed statistikad ja uuringud n\u00e4itavad, et see t\u00f5esti v\u00f5ib nii olla.\u00a0 R\u00e4\u00e4kides n\u00e4iteks politseinike v\u00f5i erakorralise meditsiini osakonna t\u00f6\u00f6tajatega, v\u00e4idetakse tihti, et t\u00e4iskuu ajal on rohkem \u00f5nnetusi, v\u00e4givaldseid juhtumeid ja ps\u00fchhiaatrilisi vastuv\u00f5tte. 2013 aasta suvel tehti ka n\u00e4iteks uuring, kus 33 inimest magasid akendeta pimedas ruumis, teadmata kuu ts\u00fcklit. Tulemused n\u00e4itasid, et t\u00e4iskuu ajal oli unekvaliteet 15% madalam, uinumiseks kulus keskmiselt 5 minutit kauem ja melatoniini tase langes madalamale kui tavalise kuu ajal.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ameerika ps\u00fchholoogid James Rotton ja Ivan Kelly aga seost kuufaaside ja meie k\u00e4itumise vahel ei leidnud. 1985. aastal kombineerisid nad kokku 37 uuringu tulemused, milles k\u00e4sitleti kuufaaside m\u00f5ju. Nad leidsid, et t\u00e4iskuul pole pistmist \u00f5nnetuste arvu v\u00f5i kuritegevuse suurenemisega. Oli t\u00e4iskuu \u00f6id, kus oli probleeme palju, kuid vastukaaluks oli ka selliseid, kus oli neid v\u00e4he. Sageli langesid kuritegevuse ja \u00f5nnetuste rohked \u00f6\u00f6d kokku puhkuste v\u00f5i n\u00e4dalavahetustega, kus oli inimestel rohkem vaba aega. Ka hilisema t\u00e4iendava uuringu kohaselt, mis h\u00f5lmas 20 uuringut Kuu faasi ja enesetappu kavandavate inimeste arvu vahelise seose kohta, j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et seost pole.\u00a0<\/span><\/p>\n

Sellise arusaama levimise p\u00f5hjuseks v\u00f5ib aga pidada seda, et ajakirjandust huvitavad just need uuringud, kus selline seos mingisugustki kinnitust leidis. Selle t\u00f5ttu v\u00f5ivad olla mitmed vastupidise tulemusega uuringud lihtsalt sahtli p\u00f5hja ununenud. \u00dcheks p\u00f5hjuseks, miks v\u00f5ib osadele inimestele tunduda loogiline, et Kuul on meie \u00fcle mingi maagiline m\u00f5ju, v\u00f5ib olla seos loodetega. Kuna meie kehast moodustab ligikaudu 60% vesi, v\u00f5ib Kuu meid samamoodi m\u00f5jutada nagu loodeidki, kuid nii see p\u00e4ris ei ole. Teiseks arvatakse, et suurt m\u00f5ju omab kuuvalgus, mis tegelikkuses on v\u00f5rreldav vaid veerandiga k\u00fc\u00fcnlavalgusest. Seega v\u00f5ib j\u00e4reldada, et tegu on aastatuhandetepikkuse linnalegendiga. Kuigi Kuul on suur m\u00f5ju Maale ei ole tal v\u00e4ge inimese \u00fcle.<\/span><\/p>\n

Kirjutas Marie<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

T\u00e4iskuu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juba Vana-Kreeka arst Hippokrates sidus inimese vaimset tervist t\u00e4iskuuga. Ta kirjutas “One who is seized with terror, fright and madness during the night is being visited by the goddess of the moon.” See oli ka asi, millesse roomlased tugevalt uskusid. Samuti, nagu me k\u00f5ik teame, on palju lugusid inimestest, kes muutuvad t\u00e4iskuu paistel libahuntideks v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-207","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":211,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207\/revisions\/211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}