{"id":186,"date":"2019-12-06T22:09:42","date_gmt":"2019-12-06T20:09:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=186"},"modified":"2019-12-06T22:09:42","modified_gmt":"2019-12-06T20:09:42","slug":"mosee-tallinnasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/12\/06\/mosee-tallinnasse\/","title":{"rendered":"Mo\u0161ee Tallinnasse"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400\">T\u00e4nap\u00e4eva Eesti on demokraatlik riik, kus iga\u00fchel on \u00f5igus usuvabadusele. Tallinna panoraami ehivad mitmed kirikud: luterlikud, \u00f5igeusklikud ning ka katoliku kirik. Tallinnas on esindatud juudi s\u00fcnagoog, Krishna tempel, kuid puudub klassikaline islami, maailma k\u00f5ige kiiremini kasvava religiooni p\u00fchakoda. Islam on maailmas suuruselt teine religioon, pea 2 miljardi uskujaga. Mo\u0161eeta pealinn pole Euroopas eriti laialdane n\u00e4htus, kuid v\u00f5ttes arvesse eestlaste kurikuulsat usuleigust, siis kas mo\u0161ee rajamine oleks vajalik? Eesti hiljuti taasiseseisvunud riigina alles kompab Euroopa v\u00e4\u00e4rtusi ja kultuurilist mitmekesisust ning tekib kahtlus: kas Eesti oleks \u00fcldse mo\u0161ee rajamiseks valmis?<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">On levinud arusaam, et islam on Euroopas midagi t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rast ning eksootilist. Tegelikult ei saa seda nii v\u00f5tta. Ajaloolane Richard Bulliet on \u00f6elnud, et tsivilisatsioonide areng on l\u00e4bi aegade olnud kultuuride dialoog, kus \u00fcks kultuur annab teisele ning teine v\u00f5tab omakorda esimeselt. Ajalugu on n\u00e4idanud, et kui \u00fcks kultuur ennast teistest isoleerib, sureb ta paratamatult v\u00e4lja, sest pole\u00a0 piisavalt inimesi, kes saaksid kultuuri p\u00e4randit edasi kanda. Just algselt tsivilisatsioonide ning hiljem juba riikide omavahelised suhted on olnud meie t\u00e4nase kultuuriruumi s\u00e4ilimise v\u00f5tmekohaks. Koos on kultuurid tugevamad, toimib kaubanduse, teaduse, ning kultuuri vahetus. Loomulikult on kultuuride segunemisest puhkenud ka kauakestvaid konflikte, kuid t\u00e4nap\u00e4eval, mil enamikes riikides on tagatud julgeolek ning rahvusvahelised organisatsioonid rahu nimel p\u00fc\u00fcdlevad, on kultuuride vahetuse takistamises minu silmis midagi paranoilist, kui kujuteldavaid probleeme hakatakse lahendama juba enne nende tekkimist. Demokraatia ei tohiks v\u00e4ltida, vaid hoopis v\u00e4ltimatult lahendada.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">V\u00f5ttes arvesse eelpool mainitut, olen ma arvamusel, et idee mo\u0161eest Tallinnas on \u00f5ige ning m\u00f5testatud. Kuid selle idee teostamise osas tekivad teele hoopis uued takistused. Murekohaks osutuks kindlasti hoone maksumus ning kas ja kui palju p\u00fchakoda p\u00e4riselt kasutataks? 2011. aasta seisuga on Eestis ca 1500 muslimit. Usulistest toimingutest ning kogudustunnetusest saavad nad siiski praegu osa Eesti Islami keskuses, mis asub Tallinna kesklinna l\u00e4histel.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Mo\u0161ee rajamine Tallinnasse oleks Eestile kindlasti samm \u00f5iges suunas. Globaliseeruv maailm ei kavatse l\u00f5petada globaliseerumist ning mida aeg edasi seda suuremaks l\u00e4heks vajadus islami p\u00fchakoja j\u00e4rele Tallinnas. L\u00f5plikuks k\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4bki- kas mo\u0161ee rajamise taga olev ood demokraatiale ning austusavaldus ja vastuv\u00f5tlikkus L\u00e4his-Ida kultuuriruumi suhtes on eestlasele t\u00e4htsam kui praktilisus ning juurdunud traditsioonid ja mugavus?\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n<p>Kirjutas Helery<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4eva Eesti on demokraatlik riik, kus iga\u00fchel on \u00f5igus usuvabadusele. Tallinna panoraami ehivad mitmed kirikud: luterlikud, \u00f5igeusklikud ning ka katoliku kirik. Tallinnas on esindatud juudi s\u00fcnagoog, Krishna tempel, kuid puudub klassikaline islami, maailma k\u00f5ige kiiremini kasvava religiooni p\u00fchakoda. Islam on maailmas suuruselt teine religioon, pea 2 miljardi uskujaga. Mo\u0161eeta pealinn pole Euroopas eriti laialdane n\u00e4htus, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-186","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":187,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/186\/revisions\/187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}