{"id":147,"date":"2019-08-22T12:15:28","date_gmt":"2019-08-22T09:15:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/?p=147"},"modified":"2019-08-22T12:15:28","modified_gmt":"2019-08-22T09:15:28","slug":"ajarannak-2019","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/2019\/08\/22\/ajarannak-2019\/","title":{"rendered":"Ajar\u00e4nnak 2019"},"content":{"rendered":"\n<p>Esimesel mail korraldas Tallinna Reaalkool j\u00e4rjekordse ajar\u00e4nnaku, seekord aastasse 1869, kui toimus esimene \u00fcldlaulupidu. Terve kool oli riietatud rahvariietesse ning tekkiski tunne, nagu elaksime 19. sajandil. Ainult imelikud puutetundlikud vidinad (keegi \u00fctles et neid kutsutakse teletonideks? v\u00f5i telefonideks? mida iganes) andsid aimu, et midagi on ikkagi natukene valesti. P\u00e4eva algul kogunesime k\u00f5ik aulasse, kus me saime n\u00e4ha erakordselt v\u00e4rvikat n\u00e4item\u00e4ngu. Auv\u00e4\u00e4rt n\u00e4itlejad olid meie kallid Madis Somelar, Marko Reedik, Reivo Maasik ja Kats. K\u00f5ige t\u00f5etruum, selleks v\u00e4hima pingutusega, oli Reivo Maasik, kelle 19. sajandil oleks kindla peale Carl Robert Jakobsoniga p\u00e4riselt segi ajanud. Kats oli p\u00e4he t\u00f5mmanud massiivse tumeda paruka, et Lydia Koidulale sarnaneda. Sarnanes v\u00e4ga h\u00e4sti. J\u00e4rgnes tund Veskimetsaga, kes r\u00e4\u00e4kis 150 aasta tagustest bioloogiasaavutustest. Peale seda veetsime pool tunnikest Madisega, kes hoolitses selle eest, et me v\u00e4ikestele esimesest laulupeost r\u00e4\u00e4kides midagi \u00fctelda ka oskaksime. Peale seda l\u00e4ksimegi p\u00f5hikooli oma teadmistega harima. Kuuldup\u00e4raselt m\u00f6\u00f6dusid k\u00f5igi tunnid suurep\u00e4raselt, v\u00e4ikesed lapsed olid armsad nagu alati. Peale seda tutvusime veidi Saudi Araabia olukorraga ning siis saime s\u00f6\u00f6klast pruukosti, milleks oli mulgipuder. Traditsioonikohaselt moodustasime staadionile kujundi nagu ka eelmisel ajar\u00e4nnakul, ainult seekord oli selleks aasta 1869. Muide vihma sadas p\u00e4ris m\u00f5nusalt. Esimene vihmane p\u00e4ev \u00fcle pika aja. Siis toimus v\u00e4gev rongk\u00e4ik nagu ka esimesel laulupeol. Marssisime v\u00f5imsalt Reaali juurest Kalevi spordihallijuurde, pannes kinni enamuse kesklinna liiklusest. Igal klassil oli ka oma lipp, mida nad uhkelt kandsid. Olgugi, et meie lipp polnud suur kujult, aga see-eest oli ta suur vaimult, sest seda kandis just 136.c. Vihma sadas j\u00e4tkuvalt, tervist neile, kellel m\u00fctsi polnud. Kalevi spordihallis saime kuulda Papa Jannseni k\u00f5ne ning samuti ka Jakob Hurda \u201cKolm soovi\u201d. Pani m\u00f5tlema. Koorid laulsid h\u00e4sti ning orkester oli tasemel. Kui m\u00f5tlesime juba, et j\u00e4\u00e4megi istuma ja kuulama, ilmusid v\u00e4lja vahvad tantsumehed, kes oma tantsuga mitmed t\u00fcdrukud eufooriasse viisid. L\u00f5petuseks hakkas m\u00e4ngima ansambel ja rahvas kogunes tantsuplatsile simmanit pidama. Rahvas tantsis ja pidutses ja l\u00f5butses, siiski ju esimene laulupidu. Poisid pidid leidma omale meelep\u00e4rase t\u00fcdruku, keda keerutada. Olari ja Stefan olid selles eriti edukad. Esimene murdis maha Piret Karu ja teine Mirja S\u00e4rje. Pidu ja pralle, t\u00e4histama peab, sest me oleme siiski eestlased ja p\u00e4risorjust pole n\u00e4inud t\u00e4naseni koguni 200 aastat.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjutas Sirle<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esimesel mail korraldas Tallinna Reaalkool j\u00e4rjekordse ajar\u00e4nnaku, seekord aastasse 1869, kui toimus esimene \u00fcldlaulupidu. Terve kool oli riietatud rahvariietesse ning tekkiski tunne, nagu elaksime 19. sajandil. Ainult imelikud puutetundlikud vidinad (keegi \u00fctles et neid kutsutakse teletonideks? v\u00f5i telefonideks? mida iganes) andsid aimu, et midagi on ikkagi natukene valesti. P\u00e4eva algul kogunesime k\u00f5ik aulasse, kus me [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":157,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-147","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/157"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":148,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147\/revisions\/148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/136c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}