Meil Ôpetajalt ehk distantsÔppe vÔlud

Tere!

Vaata pilti! Kas tead, mis kuhi see on?

Need on nimelt teile tagastamata tööd. Mis seal siis tĂ€psemalt leidub? Seal on pĂŒramiidi ja prisma KT, pöördkehade KT, esimene PE (kĂ”ikide Ă”pilaste tööd) ja teine PE (koolis kirjutanud Ă”pilaste tööd).

Lisas: 136a 15.05.2021 09:40

RegivÀrsid

Kirjutasime gruppides regivÀrsid. Kolm punkti tÀhendab aja jooksul kaduma lÀinud teksti.

Grupp 1

Isamaine tunne pÔues,
rivis reaalimĂŒtsid Ă”ues,
vabariigi Ônne peale,
uhke olla isamaine.

Some jÀlle kÔikumaie,
Potsa jÀrgi tantsimaie,
Toomas Ôues tobimaie,
Ene kÔnet rÀÀkimaie.

Lippu ĂŒles tĂ”mbamaie,
lapsed rivis ollamaie,
kÔne ajal seista raske,
minema meid minna laske.

Grupp 2

Moodle jÀlle pani pange,
Ôpetaja liiga range,
koridoris on meil hanged,
radiaator pani pange. 

Ema ĂŒtles kooli mine,
koolist tulles juba pime,
vabariigi aastapÀeval,
unustame kÔik need vaevad. 

Hingesoojus meie sees,
hoiab eluvaimu sees,
Tartust mina vastust ootan,
ĂŒlikooli saada loodan. 

Meet’is lipu heiskamaie,
ei veel saa pidumaie,
tÀna jÀlle tÔusulainel,
pandeemia ajal olin …

Grupp 3

Karukene, kallikene,
andsid mÔtte mulle mullast,
lainetest ja Eesti turbast,
Reaali vaimust, vennaskonnast.

Grupp 4

Kord kuldsel aal keemiaklassi,
Vabariigi sĂŒnnipĂ€evaks,
Martin ketamiini tassis,
tÀna tuleb meil vahva praks.

Ei kulunud minutitki,
Ôpilased juba platsis,
katseklaas lÀks jÀrsku katki,
tagaruumis Andrus tantsis.

KÔigil oli vÀga lÔbus,
uksest sisse tuli Ene,
mÔnus lÔhn ja maitse kÔhus,
saigi lÀbi pÀevakene.

Grupp 5

… on meil kallikene,
musi kalli pallikene,
armas Reaali vaimukene,
musi kalli pallikene.

Vaatad meie … ringi,
… on meil …kene,
… kallis UFOkene,
… jahib kĂŒmnendikke,
… on tal seltsimaie,
… suhtes pehmeks lĂ€inud,
araks muutund, paksuks lÀinud,
… jahib GAGi mehi,
Reetis meie Reaali reeglid,
… aina jooksemaie,
FentanĂŒĂŒli viiemaie,
… pĂ€rit Kiili gĂ€ngist,
kurikaga peksab sÀngi.

Grupp 6

Reaalipihti ĂŒle kaema,
deso haisule kiruma,
lasanje jaoks palveid loema,
ikka kirju kiisu vÔtma.

Kiisu kaheksakend senti,
kanavÔiku euro kakskend,
kaardiga saab piiksutada,
sentidega piitsutada.

12 aastat kÀiemaie,
nĂŒĂŒd see kĂ”ik on lĂ”ppemaie,
kui meil eksamid on tehtud,

Kui on sÔnad pandud ritta,
kokku kirjutatud ikka,
ĂŒheskoos siis lĂ€hme pittu,

Lisas: 136a 03.02.2021 20:35

Kunsti lÔputööd

“for the god(?) of love” AdĂ©l

“Ma muidu kĂ€itun paremini” Andreas

“Onu Hannese jutupliiats” Hannes

Kaidi

“Koroona lĂ€bi aegade” Karmo ja Oskar

Kaur

“See kaabu siin pole vaenulik” Kertu

Liina

Markus

“xi 1-3” Mart

“Kass (koroona)pesas” Martin R.

“PĂ”levad laevad” Mihkel

Pauliina

“MĂ€gironija” ja “LĂ”uend” Rico

“Absindijoojad vĂ€rvis” Severin

Sofia

“Karjel” Taavi

Uku

Lisas: 136a 18.12.2020 15:47

“Faust”

KĂ€isime möödunud kuul klassiga vaatamas VAT teatri ekspressionistlikus stiilis nĂ€idendit “Faust”. Nagu alles peale nĂ€idendit aru sain, oli see pealkiri siiski mingil mÀÀral eksitav. NĂ€idend ei olnudki Ă”igupoolest lihtsalt Goethe “Fausti” pĂ”hjal loodud nagu Ă€sja teose ĂŒle pead murdnud 12ndik esmapilgul arvata oleks vĂ”inud. Tegemist oli Ă”igupoolest hoopis lavateosega, milles oli pĂ”imitud kolm erinevat “Fausti”: Johann Wolfgang von Goethe kuulus “Faust”, Friedrich Wilhelm Murnau film “Faust” ja Christopher Marlowe 16. sajandist pĂ€rit nĂ€idend “Doctor Faustus”.

Nagu mainitud, oli nĂ€idend ekpressionistlik ja lavalist tegevust saatis enamus ajast muusika. Lavaline kujundus ja kostĂŒĂŒmid olid lihtsad ning nĂ€idendi idee intrigeeriv, kuigi minu arvates kolme niivĂ”rd suure teose sidumiseks ehk pisut liiga kompaktne. NĂ€idend tekitas arutelu, mida jĂ€tkus ka jĂ€rgnevaks koolipĂ€evaks, ja kahtlemata lĂ€heb see kirja ĂŒhe jĂ€rjekordse mĂ”tteainet andva kultuurilise ettevĂ”tmisena.

Kirjutas Pauliina

Lisas: 136a 02.10.2020 16:40

TRK 139!

Nagu abituuriumi aastale kohane saabus kohale jĂ€rgmine ĂŒritus, millest kogu klassiga koos vĂ”tame osa viimast korda. (Kuid loodetavasti nii mĂ”nigi meie seast naaseb klassiruumi ette vilistlasena.) Seekord oli selleks ĂŒrituseks meie armsa kooli sĂŒnnipĂ€ev. Viienda tunni ajal astusid meie klassi ette Rasmus OrasmĂ€e ja Mark Potapov (vil!131), kes tekitasid meis kĂ”igis kasvĂ”i hetkeks tahtmise astuda just Lennuakadeemiasse, mida nad meile selle kooli Ă”pilastena tutvustasid. SeejĂ€rel, kuuenda tunni ajaks vĂ”tsime oma koha staadioni kĂ”ige parempoolsemas ÀÀres, et kuulata direktori kĂ”ne ja plaksutada meie kooli kĂ”ige taibukamatele (ei pea vist mainimagi, et meie klass hiilgas jĂ€rjekordselt oma saavutustega). Ja nagu sĂŒnnipĂ€evadel ikka sai ka seekord torti söödud.

Kirjutas Kaidi

Pildid tegid Karolin ja Stina

Lisas: 136a 29.09.2020 09:16

Riigikaitselaager septembri kolmandal nÀdalal

PĂ€rast pooleteisetunnist bussisĂ”itu laagriplatsile paistis kohale jĂ”udes pĂ€ike ning meel oli Ă€revil. Esimesel pĂ€eval saime me kĂ”ik selga oma vormid, mida me jĂ€rgmisel kahel pĂ€eval kohusetundlikult iga ilmaga kandsime. SeejĂ€rel jagunesime gruppidesse ja asusime oma telke pĂŒstitama. Peale Ă”htusööki ootas meid pika ja sĂŒgava une asemel ees Ă€revust tekitav öö, mille vĂ€ltel pidime kordamööda oleme valvel, et vaenlased meie lippu ei varastaks.

Teine pĂ€ev riigikaitselaagris oli sisustatud erinevate huvitavate asjakohaste tegevustubadega. NĂ€iteks saime praktiseerida erinevaid liikumisformatsioone ning kĂ€tt proovida klassidevahelises paintballis. PĂ”nevust lisas taaskord unetu öö, kus muuhulgas suutsime kambakesi kinni pĂŒĂŒda mitu rĂŒndajat ning vĂ€hemalt 3 korda mĂ€rksĂ”na „ireen“ peale telkidest poolunes vĂ€lja joosta.

Kuigi unevÔlg sai jÀlle mitme öö vÔrra suurendatud, siis saadud kogemus ja meeleolukad pÀevad jÀÀvad kahtlemata meelde meile igaveseks!

Kirjutas Rico

Pildid tegid Karolin ja Anitra

Lisas: 136a 22.09.2020 09:23

RetsinÀdal hoopis uues kuues

“Ou, sa said minu rebase.”

“Puhastage staadionilt tulles oma jalanĂ”ud.”

“Kogunege klasside kaupa ja hoidke klasside vahel vahesid.”

“Vaadake Ă€ra, millal teil viimased bussid lĂ€hevad.”

“Retsipidu seekord ei tule.”

Palju oli teistsugust, palju oli piiranguid, kuid nagu ĂŒtles ka kooli juhtkond, me proovisime etteantud piiride sees teha meeldejÀÀvat ĂŒritust ning saime sellega kokkuvĂ”ttes ka imeliselt hakkama. See aasta toimus rebaste nĂ€dal septembri teisel nĂ€dalal, sest traditsioonilisel kolmandal kĂ€isid kaheteistkĂŒmnendikud riigikaitselaagris, mis kevadel Ă€ra jĂ€i. Meie retsigrupid: Koopainimesed x 60ndad, Hipid, RistirĂŒĂŒtlid ja Vana-Kreeka. Meie rebased: kĂ”ik 10.a klassist.

MĂ€letan selgelt, kui kaks aastat tagasi olin alles ise rebane ning tĂ€itsin kĂ€ske. Paar fĂŒĂŒsika kontrolltööd ning ĂŒks uurimistöö hiljem ja juba sain ma endale ise rebase, kellele kĂ€ske jagada. Eks ta mugav oli, sai hommikul sooja nutellasaia, sai vahvaid selfisid Ă”petajatega, sai teha palju kĂ€tekĂ”verdusi, kuid kĂ”ige tĂ€htsamalt, sai tervitada kĂŒmnendikke meie gĂŒmnaasiumisse ning leidsime sĂ”brad terveks eluks. See ongi see kĂ”ige tĂ€htsam. RetsinĂ€dal on igaĂŒhe jaoks erinev kogemus.

Minu jaoks oli ta sel aastal ĂŒks erakordselt emotsionaalne ning rÔÔmu tĂ€is nĂ€dal, mille jooksul Ă”ppisin lĂ€hemalt tundma nii rebaseid, oma klassikaaslasi kui ka iseennast. KĂŒmnepallisĂŒsteemis paneksin kokkuvĂ”ttes sellele nĂ€dalale hindeks 11. JĂ€rgmiste seiklusteni koos!

Kirjutas Anitra

EsmaspÀev

TeisipÀev

KolmapÀev

NeljapÀev

Reede

Pildid tegid Stina ja Elise (136.b)

Lisas: 136a 13.09.2020 08:40

SpordipÀev 2. septembril 2020

AktusejĂ€rgsel pĂ€eval kogunesime ka meie Kalevi staadionile spordifestivali tĂ€histama. Ilm oli erakordselt ilus ja rahvas oli kĂ”rgelt meelestatud. JĂ€llenĂ€gemisrÔÔm, nostalgia ja kambavaim jĂ€tsid igasuguse vĂ”istlushimu varju ning suhtumine oli kĂ”igil kergemeelne. Nii asutigi starti: kerge muigega, ĂŒhtselt ja natuke mĂ”tlikult. Oli ju meie viimane spordipĂ€ev.

Esimesena anti avapauk paralleelidevahelisele 100m teatejooksule. Asusime joonele ĂŒlima enesekindlusega – meid saatsid ju Ă”petajate (K. Koit, M. Saar ja P. Karu) kĂ”rged panused ning meie arsenali kuulus riiklikult tunnustatud vĂ€lejalg Pegep. Jooks Ă”nnestus – teatevahetused olid esmaklassilised ning vahe liidritega ei olnud kunagi suurem kui 50m. Kahjuks pidime siiski B klassi nappi  paremust tunnistama. See vĂ€ike tagasilöök meie heameelsust ei vĂ€hendatud ning peagi asusimegi 100m individuaalstarti. KaasĂ”pilaste ja Ă”petajate hĂŒĂŒete saatel lĂ€bisime kĂ”ik selle distantsi edukalt ja sĂŒndis palju isiklikke rekordeid. JĂ€rgmisena kogunes enamik tĂŒdrukuid 400m jooksu starti, kuid mĂ”ned eelistasid oma piinu pikendada ning lĂ€bisid hoopis 2 km. Staadioniringil demonstreerisime taaskord oma ĂŒhtekuuluvustunnet ja lĂ€bisime distantsi ĂŒhe grupina (kui vĂ€lja arvata ĂŒks desertöör, kes minema putkas). Suurem osa poisse jooksid 800m, aga oli ka tulevasi maratoonoreid. Sellega lĂ”ppeski meie spordipĂ€ev.

Pegep ja eelmainitud desertöör valiti kooli esindama mainekal Laidoneri jooksul, kust tĂŒdrukud naasesid taaskord hĂ”bemedaliga ning poisid kaitsesid vĂ”idutiitlit. Samas ei pakkunud noormeeste hiilgav tulemus neile endile tĂ€it rahuldust, kuna saamata jĂ€i kiireima ringi karikas. Õpetaja R. Eslon lohutas neid: “Oleks Mell olnud, oleks Ă€ra vĂ”tnud!”

Kirjutas Sofia (desertöör)

Pildid tegi Karolin

Lisas: 136a 03.09.2020 09:12

Viimane esimene

Seekordne esimene september on 136. lennu jaoks kÔige viimane. PÀev algas kell 9 klassijuhataja tunniga, kus oli tore pÀrast tavapÀrasest pikemat lahusolekut taas klassikaaslasi ja klassijuhatajat nÀha. Kell 10 vÔttis aset meie viimane 1. septembri aktus, kus kuulsime viimast korda Ene Saare kÔnet koolimaja arhitektuurist ja algavast kooliaastast.

Peale aktust rĂ€ndasime aga oma mĂ”tete tagasi minevikku, sest pidime oma kooli uutele 1. klassi Ă”pilastele tutvustama ning neid esimestesse tundidesse viima. TĂ€nu erilisele olukorrale oli ka meil vĂ”imalus kĂ€ia kohtades, kuhu suurem osa polnud varem jĂ”udnud, nagu direktori kabinet. VĂ€ikeste koolijĂŒtside entusiasm tuletas meelde ka minu enda esimest koolipĂ€eva. Veider on mĂ”elda, et sellest on möödunud 12 aastat, sest mulle tundub, nagu kogu see jant oleks alanud alles paar aastat tagasi.

Kui ringkĂ€ik oli lĂ”petatud, viisime lapsed nende esimesele aktusele ning seejĂ€rel esimestesse tundidesse. FĂŒĂŒsikatunnis rÀÀgitust oli ka mul midagi Ă”ppida, ja keemias sĂ€rasid Martin Saar ning tema abiĂ”petaja pĂ”nevate keemiakatsetega. Oli vĂ€ga tore esimene pĂ€ev, kuid see, et ma seda enam kunagi kogeda ei saa, jĂ”uab arvatavasti kohale alles jĂ€rgmisel aastal, kui minu 1.september ei olegi selline, nagu see viimased 12 aastat on olnud.

Ilusat algavat kooliteed esimesele klassile ja toredat viimast aastat gĂŒmnasistidele! 

(ja teistele klassidele ka, olge tublid!)

Kirjutas Erik

Pildid tegi Ingrid Kuusk

Meie klassi kaardid

Lisas: 136a 02.09.2020 12:36

SÔit VargamÀele

26. augustil sĂ”itsime kogu 136. lennuga JĂ€rvamaale, et kĂŒlastada A. H. Tammsaare muuseumi VargamĂ€el. See on koht, kus Anton Hansen sĂŒndis, ja mis inspireeris teda ikoonilise romaani “TĂ”de ja Ă”igus” kirjutamisel. 

Ekskursiooni jooksul nĂ€gime, kuidas pererahva eluruumid erinesid saunikute omadest, kui kaugel peahoonest asus kaev, millest perenaine mitu korda pĂ€evas vett vĂ”ttis, ning kui vĂ€he oli voodeid – ĂŒhesĂ”naga kandusime teise ajastusse, ĂŒritades tunnetada, millistes tingimustes elas eesti talurahvas 19. sajandil.

PĂ€rast seda panime proovile enda nĂ€itlejameisterlikkuse “TĂ”e ja Ă”iguse” teemalises draamaprojektis.

Siis pidasime Tammsaare vĂ€ljamĂ€el pikniku, millele jĂ€rgnes abituuriumi infotund, kus Piret Otsa ning Martin Saar andsid meile ĂŒlevaate 12. klassi ĂŒritustest ja Ă”ppetööst. Loodame, et COVID-19 vĂ”i mĂ”ni muu asjaolu ei riku meie plaane ja lootusi 🙃.

Peale vÀga informatiivset infotundi liikusime rappa. Sadas natuke vihma, keegi ei proovinud ujuda ja keegi ei lÀinud kaduma.

Oli tore taas nÀha klassikaaslasi ja Ôpetajaid oma silmadega, mitte lÀbi ekraani.

Nautisime loodust ja teineteise seltskonna. VÀljasÔit Ônnestus.

Kirjutas Severin

Pildid tegi Karolin

Lisas: 136a 30.08.2020 00:37