{"id":488,"date":"2019-06-09T15:17:38","date_gmt":"2019-06-09T12:17:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/?p=488"},"modified":"2020-05-15T21:20:00","modified_gmt":"2020-05-15T18:20:00","slug":"riigikaitselaager","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/06\/09\/riigikaitselaager\/","title":{"rendered":"RIIGIKAITSELAAGER"},"content":{"rendered":"

Kui suvi juba peaaegu k\u00e4es oli, pidime ka meie, nagu k\u00f5ik 11. klassid, s\u00f5durivormi selga t\u00f5mbama ja kolm p\u00e4eva uutmoodi elu proovima. Kogunemispaika j\u00f5udes oli \u00f5ues kohutavalt palav ja teadmine, et varsti tuleb selga panna pikad p\u00fcksid ja frent\u0161, ei tekitanud erilist entusiasmi. Siiski oli sees kerge ootus\u00e4revus ja lootus, et tuleb p\u00f5nev n\u00e4dalal\u00f5pp. Autokastis loksudes ja l\u00f5puks meie \u201cstaapi\u201d j\u00f5udes pidimegi oma riietest loobuma ja selga tuli t\u00f5mmata suur seljakott. Seej\u00e4rel jaotati meid r\u00fchmadesse. Muidugi hakkas \u00fchel hetkel ka korralikult vihma sadama, mis j\u00e4rgmisel hetkel asendus k\u00f5rvetava p\u00e4ikesega. Esimesel p\u00e4eval meid kohe metsa ei saadetud, vaid s\u00f5itsime autodes kasarmusse ja \u00f5ppisime kaitsev\u00e4elaste \u201cigap\u00e4evaelu\u201d tundma. \u00d5ppisime, kuidas korralikult voodit teha, osal ei vedanud ja said seda kohe t\u00e4itsa mitu korda uuesti proovida, sest m\u00f5ni r\u00fchma\u00fclem suutis ikka kuskilt paar kortsu leida. Selgeks sai ka r\u00fchmas seismine ja marssimine. L\u00f5puks, kui k\u00f5ik juba n\u00e4ljast n\u00f5rkemas olid, anti meile ka s\u00fc\u00fca. Need kellel r\u00fchma\u00fclemaga h\u00e4sti ei l\u00e4inud, said \u00f5htul veel paduvihmaga rividrilli harjutada ja k\u00e4tek\u00f5verdusigi teha. Kell 21 aga asusime k\u00f5ik \u201cAktuaalset kaamerat\u201d vaatama ja \u00f5ige pea oli k\u00e4es ka uneaeg. Hommikul oli \u00e4ratus kella kuuest. Valikut polnud ja kiirelt oli vaja riided j\u00e4lle selga saada jooksuga alla j\u00f5uda. Peab t\u00f5dema, et pool uimasena n\u00f6\u00f6pe kinni toppida ja m\u00fctsi \u00f5igesti p\u00e4he panna ei ole \u00fcldsegi lihtne. Kerge hommikuv\u00f5imlemine ja siis saime hommikust s\u00fc\u00fca. Kui kasarmu viimse tolmurullini koristatud, oligi aeg oma kott j\u00e4lle selga v\u00f5tta ja edasi liikuda. Korraks k\u00e4isime j\u00e4lle \u201cstaabist\u201d l\u00e4bi, saime kotti veel korralikult kola juurde ja liikusime l\u00f5kkeplatsile s\u00fc\u00fca tegema. Kui konservipurgist kartulipuder ja lihapallid s\u00f6\u00f6dud, saime asuda t\u00f6\u00f6tubasid tegema. \u00d5ppisime esmaabi andma, madalroomamist tegema, granaati viskama, kompassi lugema, telki kokku panema ja n\u00e4omaalinguid tegema. Samuti oli tore kuulda r\u00fchma\u00fclemate lugusid nende \u00fcleelamistest kaitsev\u00e4es. Kui k\u00f5ik \u00f5pitoad l\u00e4bi tehtud, oli aeg asuda s\u00f6\u00f6ki valmistama. juurvilju, puuvilju, liha, k\u00fcpsiseid, kohupiima ja muud t\u00e4is kotid anti k\u00e4tte ja \u00fclesandeks oli valmistada korralik \u00f5htus\u00f6\u00f6k, mida p\u00e4rast esitada \u017e\u00fcriile ja millest j\u00e4tkuks ka kogu r\u00fchmale s\u00fc\u00fca. Kui v\u00f5istlus oli juba \u00fcsnagi l\u00f5pu l\u00e4hedale j\u00f5udnud ja teha oli veel viimased viimistlused, hakkas otseloomulikult sadama paduvihma. Osa hoidsid varjusid l\u00f5kke, inimeste ja eelk\u00f5ige toidu kohal, teised \u00fcritasid \u00f5htus\u00f6\u00f6ki kuidagi valmis saada. Ilmselt ei juhtu just tihti, et satud paduvihmaga metsa ja \u00fcritad toitu teha ning samal ajal n\u00e4ed silmanurgast v\u00e4lku, mis maasse l\u00f6\u00f6b. Kuidagi saime siiski k\u00f5ik valmis ja l\u00f5puks otsustas ka torm j\u00e4rele j\u00e4\u00e4da. Varsti oligi k\u00e4es \u00f5htune rivistus, kus need, kes telefonidest \u00f5igel hetkel loobuda polnud suutnud, said ette lugeda luuletusi. L\u00f5puks, kui k\u00f5ik juba v\u00e4sinud olid, oli aeg telkidesse magama minna. Telki pidime mahtuma terve r\u00fchmaga, umbes 18 inimest, nii et pikali tuli heita s\u00f5na otses m\u00f5ttes k\u00fclge-k\u00fclje k\u00f5rvale. M\u00f5ni suutis just veidigi silmad kinni saada, kui k\u00f5las \u201cH\u00c4IREEEEE\u201d. Riided j\u00e4lle selga, telgi ette rivvi ja aeg jooksma hakata. M\u00f5ned said j\u00e4lle porilombis k\u00e4tek\u00f5verdusi teha, osa p\u00e4\u00e4ses kergemalt. L\u00f5puks saime tagasi telki pikali ja uuesti proovida magama j\u00e4\u00e4da. Eriti h\u00e4sti see muidugi v\u00e4lja ei tulnud, sest telgis oli kohutavalt palav, riided vihmast m\u00e4rjad ning kui juba tundus, et harjub \u00e4ra, hakkas ikka keegi k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega norskama. Hommikul umbes seitsme paiku oli aeg t\u00f5usta, rivistusele minna, asjad ja telk kokku panna ja hommikust s\u00fc\u00fca. Seej\u00e4rel l\u00e4ksime k\u00f5ik 8 kilomeetrisele matkale. Fini\u0161 oli samas kohas, kuhu esimesel p\u00e4eval oma asjad j\u00e4tnud olime ning sinna j\u00f5udes saimegi j\u00e4lle oma riided selga panna ja toimus ka laagri l\u00f5petamine. Seej\u00e4rel viidi meid autode kastides tagasi Tallinna. P\u00e4rast laagri l\u00f5ppu kummitas veel mitu p\u00e4eva ringi k\u00f5ndides \u201cvasssak parrrem, parrem vasssak\u201d ja 1-2-3-4, mulle meeldib kaitsev\u00e4gi\u201d. Ehkki koju j\u00f5udes oli v\u00e4simus suurem kui p\u00e4rast arvestuste n\u00e4dalat, oli enamik siiski selle kogemusega rahul. Vastupidiselt igap\u00e4evaelule, oli tore vahelduseks oma pea t\u00e4iesti v\u00e4lja l\u00fclitada ja lihtsalt teha seda, mis \u00f6eldakse.<\/span><\/p>\n\n\t\t