{"id":376,"date":"2019-10-02T12:00:25","date_gmt":"2019-10-02T09:00:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/?p=376"},"modified":"2019-10-02T19:09:44","modified_gmt":"2019-10-02T16:09:44","slug":"376","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/","title":{"rendered":"Peterburi reis ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsused"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: 14pt\"><strong>I p\u00e4ev<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Esimene peatus p\u00e4rast piiri \u00fcletust oli Peterhofis, Peterburi eeslinnas. Seal k\u00fclastasime suurt Peterhofide paleekompleksi ehk tsaariperekonna suveresidentsi. Sinna kuulub \u00fcle 10 lossi, 2 parki ja maailmakuulus purskkaevude s\u00fcsteem. Selle keskuseks on suur loss, mida \u00fcmbritsevad kullatud skulptuurid ning kaskaadist saab alguse purskkaevudega \u00e4\u00e4ristatud kanal, mis suubub Soome lahte. Peeter I otsustas 1714. aastal, p\u00e4rast reisi Euroopasse, rajada Peterhoffi oma suveresidentsi, mis oma luksuslikkusega \u00fcletaks Versaille lossi ning paistaks silma kogu maailmas. Ehitus algas 1714. aastal ning sai l\u00e4bi v\u00f5rdlemisi kiiresti, 1723. aastal.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-416\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-27-300x200.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-27-300x200.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-27.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-1 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-1 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-1 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-1 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-26\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-26-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-28\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-28-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-size: 14pt\"><strong>II p\u00e4ev<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Laup\u00e4eva alustasime bussiekskursiooniga Peterburis. Lisaks linna bussiaknast imetlemisele tegime peatuse Vaskaratsaniku juures ja Peeterpauli kindluses.<\/span><\/p>\n<p><b>Vaskratsanik<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> (vene keeles tuntud kui \u041c\u0435\u0434\u043d\u044b\u0439 \u0432\u0441\u0430\u0434\u043d\u0438\u043a) on Peeter I m\u00e4lestusm\u00e4rk, mis asub\u00a0 Peterburis Iisaku katedraali l\u00e4hedal Senati v\u00e4ljakul. M\u00e4lestusm\u00e4rk valmistati Venemaa keisrinna Katariina II tellimusel ja avati 7. (18.) augustil 1782. aastal. Monumendi skulptor on prantslane Etienne Maurice Falconet. M\u00e4lestusm\u00e4rk on valmistatud pronksist ja graniidist.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Nimi \u201cVaskratsanik\u201d on monumendile p\u00fcsivaks j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nu Aleksandr Pu\u0161kini <\/span><span style=\"font-weight: 400\">samanimelisele poeemile. V\u00e4rssteos kirjeldab, et sedav\u00f5rd kauni ja uhke linna (Peterburi) taga on \u00fche kangekaelse mehe tahe, kes rajab linna soisesse \u00fcleujutusohuga paika. Ratsamonumendil on \u00fchel poolel kiri <\/span><span style=\"font-weight: 400\">ladina keeles<\/span><span style=\"font-weight: 400\">: <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">Petro Primo Catharina Secunda MDCCLXXXII<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\"> ja teisel poolel vene keeles: <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">\u041f\u0435\u0442\u0440\u0443 \u043f\u0435\u0440\u044a\u0432\u043e\u043c\u0443 \u0415\u043a\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u043d\u0430 \u0432\u0442\u043e\u0440\u0430\u044f \u043b\u0463\u0442\u0430 1782<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\"> (&#8216;Katariina II Peeter I-le 1782&#8217;).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Veel on teose juures huvitav, et skulptuuril kujutatud Peeter I hoiab vaba k\u00e4tt j\u00f5e Neva suunas ja hobuse, millel valitseja istub, jalge all on madu. Viimane peaks t\u00e4histama Peeter I ja tema reformide vaenlasi. Oma k\u00fclastusel pajatas veel giid meile p\u00f5neva asjaolu, et monumendi all oleva pjedestaali kohaletoimetamiseks Peterburi ehitati transpordilaevale lisatugevduss\u00fcsteem.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-408 alignleft\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-25-300x200.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-25-300x200.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-25.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/span><\/p>\n<p><b>Peeter-Pauli kindlus<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> asub Peterburis J\u00e4nesesaarel. Kindluse ehitamise algust, 27. mai 1703, peetakse ka Peterburi rajamise alguseks.\u00a0 Peeter-Pauli kindluse rajamisega k\u00e4ib kaasas ka legend, et <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Peeter I valis isiklikult v\u00e4lja sobiva paiga ja kaevas kaasas olnud labidaga \u00fcles esimese labidat\u00e4ie maad. Seej\u00e4rel raius ta maha kaks peenikest kaske, asetas need aukudesse ja s\u00f5lmis kokku ladvad, p\u00fcstitades nii s\u00fcmboolse kindlusev\u00e4rava. Niipea, kui see k\u00f5ik oli tehtud, laskus kaskedele kotkas, kes seni oli saare kohal \u00f5hus tiirutanud.<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> Suuremad ehitust\u00f6\u00f6d toimusid 1706-1740 \u0160veitsi arhitekt Domenico Trezzini juhatusel. <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Peeter I nimetas algul kindluse oma kaitsep\u00fchaku apostel Peetruse j\u00e4rgi hollandip\u00e4raselt Sankt Pieter Burchiks. Hiljem, kui Neeva kallastele kerkisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele p\u00fchendatud kirik, hakati kindlustki kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi l\u00e4ks \u00fcle linnale. <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Kindlus ehitati algul kaitserajatisena, kuid sellisena seda tegelikult mitte kunagi ei kasutatudki. Sellest kujunes hoopis vangla, kus hoiti riigile eriti ohtlikke kurjategijaid. Kindlusesse viib kaks silda &#8211; Johannese sild ja Kronverki sild. Kindluse keskne ehitis on Peeter-Pauli katedraal. Ehkki meil kindluse territooriumil kaua aega veeta ei olnud, saime siiski \u00e4ra kuulata ka \u00fcllatavalt valju ja ehmatatava kahuripaugu, mida lastakse iga p\u00e4eva keskp\u00e4eval.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-409\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-24-300x200.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-24-300x200.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-24.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/span><\/p>\n<p><b>Peeter-Pauli katedraal<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> on Peterburi esimene kirik, mille ehitamist alustati 1712. aastal ning ehitus l\u00f5petati 1733. aastal. \u00d5igeusukirik rajati J\u00e4nesesaarele, Peeter-Pauli kindluse territooriumile.\u00a0 Sarnaselt kindlusele kavandas ka kiriku ehitamise Vene tsaar Peeter I ja hoone arhitekt oli Domenico Trezzini. Kirikul pole \u00f5igeusukirikule traditsioonilisi kupleid \u2013 torni poolest meenutab katedraal\u00a0 hoopis katolikku kirikut ning seet\u00f5ttu on Peeter-Pauli katedraali kellatorn ka maailma k\u00f5rgeim \u00f5igeusu kiriku torn. Levib legend, et Peeter I k\u00e4skis esimesena valmis ehitada just kellatorni, kuhu otsa ronides avanes talle vaade valmivale Peterburile. Tsaaril oli t\u00e4nu oma ringreisidele Euroopas palju tutvusi ning katedraalile kinkis kellam\u00e4ngu Belgia linn Mechelen. Katedraalis asuvad alates Peeter Suurest k\u00f5ikide Vene tsaaride, v\u00e4ljaarvatud Peeter II ja Ivan VI hauad. Nikolai II pere s\u00e4ilmed maeti P\u00fcha Katariina kabelisse 1998. aastal. 2006. aastal toodi Taanist Roskilde katedraalist Peeter-Pauli katedraali ka Aleksander III abikaasa, Maria Feodorovna s\u00e4ilmed.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-410\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-23-200x300.png\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-23-200x300.png 200w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-23.png 342w\" sizes=\"auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">P\u00e4rast Peeter-Pauli katedraali visiiti seadsime sammud <\/span><b>Talvepalee<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> poole, kus saime n\u00e4ha Venemaa \u00fcht uhkeimat paleed. Praegu asub seal muuseum, kuid tsaaridele residentsiks olnud paleel on pikk ajalugu. Aastal 1711 lasi Peeter I ehitada Neeva j\u00f5e kaldale uhkema maja kui seda oli 1704. aastal p\u00fcstitatud puidust maja. Arhitektiks oli Domenico Trezzini ja majast j\u00f5ekaldal<\/span><span style=\"font-weight: 400\">saigi esimene talvepalee. Peeter I on tuntud kui Venemaa moderniseerija ja oma reisidel Euroopas sai ta inspiratsiooni Prantsusmaal asuvast barokksest Versaille\u00b4i lossist. Peeter I leidis, et Venemaal peaks olema sama uhke palee kui teistel Euroopa valitsejatel. T\u00fcdinenud vanast disainist lasi tsaar ehitada 1721. aastal uue palee barokkses stiilis, mis oli k\u00fcll ikkagi teistest Euroopa paleedest tagasihoidlikum. Samas palees Peeter I ka suri. St Peterburg polnud aga veel tol ajal saanud Venemaal l\u00e4\u00e4nekultuuri keskuseks nagu Peeter I oli seda ettekujutanud. Peetri k\u00e4sul linnas elanud aadlikest mitmed lahkusid. Ta pojapoeg Peeter II lasi talvepaleed tunduvalt suurendada, kui too v\u00f5imule sai. Kolmanda talvepalee arhitektiks oli sammuti Domenico Trezzini. 1728 p\u00e4rast kolmanda palee valmimist kolis \u00f5ukond tagasi Moskvasse ja l\u00f5ppes Peterburi 15 aastat (1713-1728) kestnud pealinna staatus. 1732 lasi aga keisrinna Anna I pealinna tagasi Peterburi viia, kus see p\u00fcsis aastani 1918. Hakkati ehitama ka neljandat talvepalee versiooni arhitekt Rastrelliga. Alles Katariina II ajal sai talvepalee t\u00e4nap\u00e4evase kuju kui tsaarinna lasi \u00fchendada Talvepalee k\u00f5rval olevad hooned, hoonete kompleks sai nime Hermitage. 1857 laastas paleed suur tulekahju. Tsaar Nikolai I taastas \u00fcllatava kiirusega palee kahjustused ja palee sai praegu iseloomuliku sinakas roheka v\u00e4rvuse (palee on olnud ka roheline ja purpurpunane). L\u00e4hiajaloos on toimunud Talvepalees ka 1905 aasta verine p\u00fchap\u00e4ev, kus tulistati palee esisele v\u00e4ljakule tulnud rahumeelseid protestijaid, 1906 esimese riigiduuma avamine, osa palee muutmine laatsaretiks I maailmas\u00f5ja ajal ja\u00a0 1917 aasta paleep\u00f6\u00f6re, kus bolshevikud arreteerisid Ajutise Valitsuse liikmed.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-412\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-21-300x225.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">1764. aastal ostis Katariina II Berliini kaupmehelt J. E. Gotzowskylt 225 maalist koosneva kollektsiooni. Maalikogu, kus olid peamiselt hollandi ja flaami kunstnike t\u00f6\u00f6d, oli kokku pandud algselt Preisimaa valitseja Frederich II-le. Katariina II ostud s\u00fctitasid tas kire suurejoonelise ja ilusa kunsti vastu ning ta sai aru, et tema kollektsioonid v\u00f5ivad n\u00e4idata ka Venemaa v\u00f5imu maailmas. On hinnatud, et Katariina II kogus oma valitsusajal (1762-1796) kokku 4 000 maali, 38 000 raamatut, 10 000 graveeritud eset, 10 000 joonistust ning 16 000 m\u00fcnti ja medaljoni. Kollektsioon kasvas nii kiiresti, et tuli ette v\u00f5tta suured ehitusprogrammid &#8211; kunstikogu laienes 1000 uhkesse ruumi, mida me t\u00e4nap\u00e4eval imetleda saame. Ermitaa\u017ei muuseumi kompleks, mis asub Neeva j\u00f5e ja Paleev\u00e4ljaku vahel, koosneb viiest hoonest &#8211; Talvepaleest, Suurest Ermitaa\u017eist, V\u00e4iksest Ermitaa\u017eist, Uuest Ermitaa\u017eist ja Ermitaa\u017ei teatrist. K\u00f5ik need hooned on ehitatud hinnatud arhitektide poolt 18. Ja 19. sajandil. Neist k\u00f5ige kuulsam on Talvepalee, (kujundatud Bartolommeo Rastrelli poolt) mis oli Vene valitsejate residentsiks 1917. aastani.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-413\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-20-300x141.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"141\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-20-300x141.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-20.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Ermitaa\u017ei n\u00e4ol on tegemist Venemaa suurima kunstimuuseumiga. Lisaks maailmakuulsate kunstnike t\u00f6\u00f6dele on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ka muuseumikompleksi arhitektuur. Hoonetest tuntuim on barokkstiilis Talvepalee, mis on ehitatud itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli kavandite j\u00e4rgi. Talvepalee sisemus on kombinatsioon barokist, neoklassitsismist ja rokokoost. Sisearhitektuurist j\u00e4\u00e4vad meelde Jordaania trepid, mille kohal on \u201cOlympose\u201d laemaal, P\u00fcha Georgi troonisaal ning Raffaeli lod\u017ea, mille originaal asub Vatikani palees.\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-2 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-2 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-2 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-2 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-19\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-19-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-18\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-18-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kunstiteostest on tuntud paabulinnukujuline kullast kell, mis oli Grigori Potjomkini kingitus Katariina Suurele. Skulptuurist on esindatud 3. &#8211; 2. sajandil eKr Vana-Kreekas loodud \u201cTauride Venus\u201d ja Antonio Canova \u201cKolm graatsiat\u201d. Talvepalees on hollandi maalikunstniku Rembrandti saal, kus on eksponeeritud teiste hulgas \u201cKadunud poja tagasitulek\u201d ja \u201cDanae\u201d. Vene kunstnikud kujutasid maalidel sageli Venemaa valitsejaid ja nende l\u00e4hedasi. N\u00e4iteks v\u00f5ib <\/span><span style=\"font-weight: 400\">tuua Ivan Kramskoi portreed Maria Fyodorovnast ja Konstantin Makovsky maali \u201cPeeter Suur oma toas\u201d. V\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5ige kuulsam maal Ermitaa\u017eis on Leonardo Da Vinci \u201cMadonna Litta\u201d. Kui kullast paabulinnu juures oli k\u00f5ige rohkem inimesi, siis teisel kohal oli Da Vinci meistriteos.\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-3 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-3 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-3 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-3 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-16\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-16-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-17\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-17-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-15\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-15-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><br style=\"clear: both\" \/><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-14\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-14-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Talvepalee asub<\/span><b> Paleev\u00e4ljakul<\/b><span style=\"font-weight: 400\">, mis on Peterburi t\u00e4htsaim v\u00e4ljak. Talvepaleest tuleb ka v\u00e4ljaku nimi. V\u00e4ljaku idaosas on Valvurite Korpuse peakorteri hoone ja l\u00e4\u00e4ne poolt saab minna Admirali V\u00e4ljakule. V\u00e4jaku l\u00f5una poolel on 580 meetri pikkuse fassaadiga Peastaabi Hoone, mis koosneb kahest tiivast, mis on lahutatud triumfikaare poolt (p\u00fcstitatud 1812.aasta v\u00f5idule s\u00f5jas Napoleoni Prantsusmaaga). Hoones t\u00f6\u00f6tasid mitmed ministeeriumid ja Peastaap alates hoone asutamisest 1829. aastal kuni 1918. aastani. N\u00fc\u00fcd on seal \u00fches tiivas L\u00e4\u00e4ne S\u00f5jav\u00e4eringkonna peakorter ning idatiib on osa Ermitaa\u017eist.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">V\u00e4ljaku keskel on <\/span><b>Aleksandri sammas<\/b><span style=\"font-weight: 400\">. See p\u00fcstitati samuti 1812. aastal toimunud s\u00f5ja v\u00f5idu auks. Nimetuse sai sammas Aleksander I j\u00e4rgi, kes oli Venemaa keiser 1801-1825. See ehitati 1830-1834 ja selle arhitekt oli Auguste de Montferrand. Sammas on 47,5 meetrit k\u00f5rge, olles seega maailma k\u00f5rgeim triumfi t\u00e4histav sammas. M\u00e4lestusm\u00e4rgi tipus on risti hoidva ingli kuju.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Paleev\u00e4ljakul on toimunud ka mitu t\u00e4htsat s\u00fcndmust l\u00e4bi ajaloo. 1905. aasta 22. jaanuaril avasid keisri k\u00e4sul avasid s\u00f5durid tule relvastamata tsiviilelanike suunas, tappes sadu inimesi. Traagiline s\u00fcndmus on saanud Verise P\u00fchap\u00e4eva nimetuse. 1917. aasta Oktoobrip\u00f6\u00f6rde mitmed v\u00f5tmes\u00fcndmused toimusid samuti just Paleev\u00e4ljakul.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">P\u00e4rast Ermitaa\u017ei k\u00fclastust korraldati meile kultuuriprogrammiga l\u00f5unas\u00f6\u00f6k. Selle jaoks oli meile reserveeritud kogu s\u00f6\u00f6gikoht. Kui alguses pakkus pisut ehmatust, et kahvlit kartulisalatisse l\u00fc\u00fces, tulid kolm neiut k\u00f5rva \u00e4\u00e4rde trummi m\u00e4ngima, siis hiljem \u00f5nnestus esinejatel haarata erinevatesse muusikanumbritesse ja akrobaatikatrikkidesse pea pool klassi. Vaatamata sellele, et maitseelamus j\u00e4ttis veidi soovida, j\u00e4\u00e4me seda l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki k\u00fcll muie n\u00e4os meenutama.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-405\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-13-300x200.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-13-300x200.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-13.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Peale hilist l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki \u00f5nnestus meil turistilaevaga kanalitel s\u00f5ita. Peterburi asub Neeva j\u00f5e suudmealal ning seet\u00f5ttu<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> on esimesel kohal Venemaal ja \u00fchel esimestest maailmas linna piiresse j\u00e4\u00e4vate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti.<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. <\/span><span style=\"font-weight: 400\">J\u00f5e laius kaubasadamas on 1250, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ja Nikolai silla vahel 340 meetrit. J\u00f5e s\u00fcgavus on 8\u201324 meetrit. <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Kokku on linnas 93 j\u00f5ge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarik\u00fcmne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suuremateks kanaliteks on Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodn\u00f5i kanal ja Luigekanal. Laeval avanes suurep\u00e4rane vaade kalda\u00e4\u00e4rsete ehitiste arhitektuurile ning linna \u00fcldisele t\u00e4navapildile.\u00a0 Tatjana suutis s\u00f5idu ajastada \u00fclimalt h\u00e4sti, sest see toimus p\u00e4ikeseloojangu ajal ehk saime maagilise vaatepildi Peterburist. Tegemist oli \u00e4\u00e4rmiselt toreda ja seltskondliku ettev\u00f5tmisega, saime puhata jalgu ja p\u00e4id pikast p\u00e4evast ning nautida Venemaad. Kanalitel oli \u00f5nneks lainetust v\u00e4he seega keegi merehaigeks ei j\u00e4\u00e4nud, aga meie klass oli saanud\u00a0 Piret Otsalt inspiratsiooni ning tegime ise laineid nii palju kui jaksu j\u00e4tkus. Keegi sildade vastu pead \u00e4ra ei l\u00f6\u00f6nud ning v\u00e4sinumad said tagasi ka oma kadunud ja \u00fclimalt v\u00e4\u00e4rtuslikud unetunnid. V\u00f5ib \u00f6elda, et see oli suurep\u00e4rane l\u00f5punoot laup\u00e4evale.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-406\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-12-300x200.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-12-300x200.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-12.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 14pt\"><strong>III p\u00e4ev<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kolmanda p\u00e4eva hommikul saime v\u00f5imaluse paar tundi Nevski prospektil jalutada ning ise Peterburis ringi seigelda, kuhu aga kellegi s\u00fcda kutsus. Ilmselt iga \u00f5pilane k\u00f5ndis varem v\u00f5i hiljem m\u00f6\u00f6da Nevski prospektil asuvast Jumalaema Kaasani ikooni auks ehitatud suursugusest <\/span><b>Kaasani katedraalist<\/b><span style=\"font-weight: 400\">, mis valmis 1811. aastal. Oli raske m\u00e4rkamata j\u00e4tta poolkuukujulist neoklassitsistlikku ehitist ning umbes 50 seda kaunistavat uhket korintose stiilis sammast, mis moodustavad \u00fcmarkaarelise allee. Kahjuks renoveerimise t\u00f5ttu ei olnud v\u00f5imalik sammaste vahel k\u00f5ndida ning pidi leppima vaid nende kaugemalt imetlemisega. Kirikusse sisse astudes v\u00f5is kuulda ja n\u00e4ha p\u00fchap\u00e4evast jumalateenistust. Venemaale omaselt on katedraali interj\u00f6\u00f6r igast v\u00f5imalikust kohast \u00fcle kullatud ning pisidetailidega \u00fcle kuhjatud.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-4 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-4 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-4 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-4 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-4' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-6-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-6-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-5-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-5-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Peale Kaasani katedraali n\u00e4gime ja k\u00fclastasime me mitmeid teisi Peterburi kirikuid.<\/span><b>\u00a0<\/b><\/p>\n<p><b>Iisaku katedraal<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> on k\u00f5ige suurem \u00f5igeusu kirik Peterburis ning \u00fchtlasi \u00fcks maailma suurimaid kupliga sakraalehitisi. Kullatud kupli l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 26 meetrit ning kiriku k\u00f5rgus 101,5 meetrit. Neoklassitsistlikkus stiilis hoonet ehib 112 korintose sammast, millest suurimad kaaluvad 112 tonni. Katedraali loetakse \u00fcheks kaunimaks Venemaa kirikuks, olles seest dekoreeritud malahiidi, lasuuri ning v\u00e4\u00e4riskivide ja v\u00e4rvilise marmoriga. Katedraali lasi ehitada tsaar Aleksander I ning selleks kulutati 1 000 000 kuldrubla. Katedraal oli neljas kirik, mis antud kohale rajati ning enne ehitust\u00f6id tuli pinnas kindlustada 10 000 puupalgiga. Iisaku katedraal on p\u00fchitsetud Dalmaatsia Iisakule, kes oli Peeter I kaitsep\u00fchak. Kiriku arhitekt oli Auguste de Montferrandi. Hoone valmis 1818\u20131858. Katedraal muudeti N\u00f5ukogude liidu poolt 1931. aastal muuseumiks ning toimib muuseumina t\u00e4nase p\u00e4evani. 2017. aastal \u00fcritati katedraali taastada \u00f5igeusu kirikuna, kuid rahva protestimise j\u00e4rel j\u00e4i Iisaku katedraal muuseumiks.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-395\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-11-300x200.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-11-300x200.png 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-11.png 512w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><b>\u0421\u043f\u0430\u0301\u0441\u0430 \u043d\u0430 \u041a\u0440\u043e\u0432\u0438\u0301 ehk verelunastuse kirik <\/b><span style=\"font-weight: 400\">on vene \u00f5igeusu kirik, mida ehitati aastast 1883 kuni 1907. Ehitust alustas tsaar Aleksander III ja l\u00f5pule viidi see Nikolai II valitsusajal. Kirik on ehitatud asukohale, kus aastal 1881 tsaar Aleksander II atendaadikatse k\u00e4igus surmavalt haavata sai &#8211; sellest tuleb ka siis kiriku nimi.\u00a0 Tegemist on erakordselt uhke kirikuga, kus iga kuppel on erineva disainiga ning kiriku sees olevad seinad ja laed on t\u00e4ielikult kaetud mosaiigiga (\u00fcle 7500m<\/span><span style=\"font-weight: 400\">2<\/span><span style=\"font-weight: 400\">). Selle taastajate arvamusel on see rohkem mosaiiki kui \u00fcheski teises kirikus terves maailmas, kuid see fakt otseselt kinnitatud ei ole. Nagu arvata v\u00f5ib, siis kiriku mosaiigid kujutavad stseene piiblist ja sealseid tegelasi ning p\u00fchakuid.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">P\u00e4rast 1917. aasta revolutsiooni sai kirik tugevalt kannatada, 1932. aastal kirik suleti. II maailmas\u00f5ja ajal, mil paljud inimesed Leningradi piiramise t\u00f5ttu n\u00e4ljah\u00e4dades piinlesid ja lahingus v\u00f5i haiguste t\u00f5ttu surid, kasutati verelunastuse kirikut ajutise surnukuurina. P\u00e4rast s\u00f5da oli see aga kasutusel laohoonena, seal hoiti n\u00e4iteks juurvilju. Kirikut taastama hakkas 1970. aastal ning 27 aastat hiljem (1997. aasta augustis) see taasavati. Verelunastuse kirik aga ei tegutse t\u00e4nap\u00e4eval p\u00fchakojana, vaid tegemist on hoopis mosaiikide muuseumiga.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-5 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-5 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-5 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-5 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-5' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-4-3\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-4-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-3-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-3-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-3-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-3-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-3.jpg 480w\" sizes=\"auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><b>Smoln\u00f5i klooster<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> (vene keeles <\/span><i><span style=\"font-weight: 400\">\u0412\u043e\u0441\u043a\u0440\u0435\u0441\u0435\u043d\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043d\u043e\u0432\u043e\u0434\u0435\u0432\u0438\u0447\u0438\u0439 \u0421\u043c\u043e\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u043c\u043e\u043d\u0430\u0441\u0442\u044b\u0440\u044c<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400\">) asub Peterburis Neva j\u00f5e kaldal Rastrelli v\u00e4ljakul. Klooster koosneb kirikuhoonest ja seda \u00fcmbritsevatest hoonetest, mis olid algselt m\u00f5eldud kloostri jaoks.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Klooster ehitati algselt Peeter I t\u00fctre Elisabet I jaoks p\u00e4rast seda, kui tal keelati trooni p\u00e4rimine ning ta otsustas nunnaks hakata. Kuid kui Elisabet I eelk\u00e4ija Ivan VI kukutati riigip\u00f6\u00f6rde k\u00e4igus, pakuti Elisabet I Vene trooni, mille ta ka vastu v\u00f5ttis. Olles trooni vastu v\u00f5tnud, loobus ta nunna elust, kuid otsustas kloostri rajamist edasi toetada.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kloostri arhitektiks oli itaallane Francesco Rastrelli, kes on samuti \u00fcmber kujundanud Talvepalee, Katariina palee ning Peterhofi. Kloostrit ehitati aastatel 1748-1764 ning selle sinist ja valget peakirikut peetakse \u00fcheks Rastrelli meistriteoseks. Algselt pidi peakirikule veel lisanduma kellatorn, mille valmimine oleks teinud Smoln\u00f5i kloostri peakiriku 18. saj Venemaa k\u00f5ige k\u00f5rgemaks hooneks. 1762. aastal p\u00e4rast Elisabet I surma ja Katariina II v\u00f5imuletulekut ei saanud Rastrelli kahjuks kellatorni l\u00f5petada, sest Katariina II ei meeldinud barokkstiilis kirik ning seet\u00f5ttu l\u00f5petas ta kiriku ehitamise rahastamise.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kirik valmis l\u00f5plikult 1835. aastal neoklassitsistliku interj\u00f6\u00f6riga ja p\u00fchitseti sisse samal aastal. Peaaltar p\u00fchendati \u00fclest\u00f5usmisele ning k\u00fcljealtarid P\u00fcha Maarja Magdaleenale ja Eliisabetile.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">1923. aastal sulgesid N\u00f5ukogude v\u00f5imud kiriku ning 1982. aastal kirik taasavati kontserdisaalina. 2015. aastal anti kirik tagasi Vene \u00d5igeusu Kirikule ning kirik taastati.<\/span><\/p>\n<p><b>Peterburi Jaani kirik<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> on luteri kirik Peterburis aadressil Dekabristide t\u00e4nav 54A (ulitsa Dekabristov). Romaanistiilis kirikuhoone projekteerisid Karl Z. von Schafhausen ja Harald J. Bosse. Raha kiriku ehitamiseks saadi \u00fcle-eestilisest korjandusest ja 55 000 rubla annetas selleks ka Vene keisririik. 27. november 1860 toimus kirikuhoone pidulik sisse\u00f5nnistamine. Kirik on Peterburi Jaani koguduse omanduses. Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kiriku\u00f5petajana on seal t\u00f6\u00f6tanud rahvaluule- ja keeleteadlane, \u00fcks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt (1880-1900), organistina Mihkel L\u00fcdig ja Rudolf Tobias, kes t\u00f6\u00f6tas kirikus aastatel 1898\u20131904, kandes seal ette ka mitmeid oma helit\u00f6id. Just Jaani kiriku eest sai 1917. aasta m\u00e4rtsis alguse ligi 40 000 Peterburi eestlase meeleavaldus ja sini-must-valgete lippudega rongk\u00e4ik Tauria palee ette, kus n\u00f5uti Eestile autonoomiat Tsaari-Venemaa koosseisus. Seda v\u00e4ljaastumist peetakse suureks sammuks Eesti iseseisvuse suunas. P\u00f6\u00f6rdeline hetk kiriku ajaloos oli 1930. aasta kui Lensoveti korraldusel keelati jumalateenistused ning kirik v\u00f5eti koguduselt \u00e4ra. 1970ndatel j\u00e4i hoone t\u00fchjaks ning hakkas lagunema kuni 1996. aastal p\u00f6\u00f6rduti Peterburi kuberneri poole kirjaliku palvega tagastada kirik ja tema juurde kuuluvad hooned. Kui kirik 1997. aastal tagastati, algasid rahakogumise aktsioonid ning 2008. aastal valmis ehitusprojekt kiriku taastamiseks. Kirik p\u00fchitseti uuesti 20. veebruaril 2011. Kirikus toimuvad jumalateenistused kuus kahel p\u00fchap\u00e4eval. 2013. aastast alustas t\u00f6\u00f6d laste p\u00fchap\u00e4evakool, kus on lastel v\u00f5imalik \u00f5ppida eesti keelt, sest tunnid toimuvad nii vene kui ka eesti keeles. Koguduse all ilmub ka Venemaa ainus eestlaste tr\u00fckis, 1908. aastal asutatud Peterburi Teataja, mille v\u00e4ljaandmine kestis 1918. aastani ning taasavati 1999. aastal.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-6 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-6 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-6 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-6 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-6' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-10\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-10-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-9\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-9-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Lisaks kirikutele k\u00fclastasime ka Peterburi teisi vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi.<\/span><\/p>\n<p><b>Suveaed<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> on park Peterburis, mis asub saarel Fontanka, Moika ja Luigekanali j\u00f5gede vahel. Pargi kujundamise kavandas Peeter I 1704. aastal, arvatavasti aitas tsaari ka Hollandi aednik Nicolaas Bidloo. Suveaed sai p\u00f5hiosas valmis aastaks 1719. Pargi promenaadi \u00e4\u00e4ristavad 100 marmorskulptuuri, autoriteks Francesco Penso, Pietro Baratta, Alvise Tagliapietra ning teised Veneetsia skulptorid. 20. Sajandi l\u00f5pus viidi 90 s\u00e4ilinud skulptuuri siseruumidesse ning asendati pargis koopiatega. Suveaias asub ka Peeter I Suvepalee. Jalutasime seal paari seltsilisega ka ise ja park oli t\u00f5esti v\u00e4ga kena ja hoolitsetud. Purskkaevud ja skulptuurid j\u00e4tsid pargist suursuguse mulje, kuid samas oli Suveaed siiski palju \u00f5dusam koht jalutamiseks kui oli n\u00e4iteks Peterhof.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-7 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-7 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-7 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-7 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-7' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-1-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-1-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-2-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-2-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><b>Riiklikus vene muuseumis<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> (\u0413\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u044b\u0439 \u0420\u0443\u0441\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043c\u0443\u0437\u0435\u0439) saab n\u00e4ha maailma suurimat vene kunsti kogu. Muuseum avati 1895. aastal Aleksander III Vene muuseumi nime all. T\u00e4nap\u00e4eval on kogudes hoiul \u00fcle 400 000 eksponaadi, neist vanimad on 12. Sajandist p\u00e4rinevad ikoonid. Ekspositsioon on jagatud viie Peterburis asuva ajaloolise hoone vahel, kollektsiooni tuumik paikneb Kunstide v\u00e4ljakul asuvas Mihhailovski palees. Kuigi muuseumiga tutvumiseks kuluvaks ajaks hinnatakse 4-5 tundi, kestis meie k\u00fclastus alla kahe tunni. Selle ajaga j\u00f5udsime kiirpilgul l\u00e4bi k\u00e4ia vaid peahoone p\u00fcsiekspositsiooni, kus sai n\u00e4ha kuulsaimate vene kunstnike, sh N. Roerichi, V. Kandinsky, K Malevit\u0161i, I. Aivazovski ja I. Repini t\u00f6id.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Suurema seltskonnaga k\u00fclastasime muuseumit nimega <\/span><b>Kunstkamera<\/b><span style=\"font-weight: 400\">. Kunstkamera on antropoloogia- ja etnograafiamuuseum Peterburis ning \u00fchtlasi on tegu ka Venemaa esimese muuseumiga, mis on rajatud Peeter I poolt 1714. aastal. Muuseum annab \u00fclevaate mitmete rahvaste muinasaegsest eluolust ja riietest. N\u00e4iteks olid seal kollektsioonid samuraide, Aafrika h\u00f5imude ning erinevate Ameerika maailmajaos paiknevate indiaanih\u00f5imude riietest, ehetest ning t\u00f6\u00f6riistadest.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-8 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-8 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-8 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-8 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-8' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-4\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-8\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-8-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><span style=\"font-weight: 400\">K\u00f5ige huvitavamaks osutus kindlasti n\u00e4itus kogutud anatoomilistest haruldustest. Kui Peeter Suur k\u00fclastas Hollandit, siis t\u00e4rkas temas tohutu suur huvi inimese anatoomia vastu ning ta k\u00e4is ka paaril loengul selle kohta. Hiljem lasi Peeter Suur \u00fcle maailma kokku koguda erinevate haiguste ja mutatsioonidega s\u00fcndinud lapsed ning loomad. Kuna meditsiin polnud sel ajal piisavalt arenenud ning lapsi ei suudetud sellistest olukordadest p\u00e4\u00e4sta, siis laste laibad pandi vedelikuga purki, et neid s\u00e4ilitada, ning saadeti Peeter I kollektsiooni. Muuseumis leidus siiami kaksikuid, v\u00e4hihaigeid, \u00fche silmaga lapsi, kolme silmaga lapsi, v\u00e4ljaarenemata kehaosadega looteid ja palju muud. Kahtlemata oli sellisel kogul teaduslik m\u00f5te, kuid siiski tekitas k\u00fcsimusi selle moraalne pool. N\u00f5rgan\u00e4rvilistele on muuseumi k\u00fclastamine pigem mittesoovitatav.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Kahjuks me kolme p\u00e4eva jooksul igale poole ei j\u00f5udnud, osad kohad peavad j\u00e4\u00e4ma j\u00e4rgmiseks korraks.<\/span><\/p>\n<p><b>Maria teater<\/b><span style=\"font-weight: 400\"> (<\/span><span style=\"font-weight: 400\">vene keeles<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> \u041c\u0430\u0440\u0438\u0438\u043d\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0442\u0435\u0430\u0442\u0440, rahvusvaheliselt tuntud kui Mariinski teater) on <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Peterburis<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> asuv <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Venemaa<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> juhtiv ooperi- ja balletiteater, mis on \u00fcheks <\/span><span style=\"font-weight: 400\">vene kultuuri<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> s\u00fcmboliks. Teater on nime saanud Aleksandr II abikaasa Maria Aleksejevna j\u00e4rgi, kellest pidasid 19.sajandi Peterburi kultuuri-ja vaimuinimesed suuresti lugu. 1919. Aastal v\u00f5tsid bol\u0161evikud kasutusele nime <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Riiklik Ooperi- ja Balletiteater ning aastatel 1935\u20131992 kandis teater bol\u0161evistliku poliitiku Sergei Kirovi<\/span> <span style=\"font-weight: 400\">nime. Teatri eelk\u00e4ijana avati 1783. Aastal Peterburi Teatri v\u00e4ljakul Suur Kiviteater. Keisrinna <\/span><span style=\"font-weight: 400\">Katariina II<\/span><span style=\"font-weight: 400\"> soovil sai <\/span><span style=\"font-weight: 400\">12. juulil 1783 teatri kohustuseks tuua aastas v\u00e4lja 1\u20132 uut t\u00f5sist ja kaks koomilist, valdavalt itaalia heliloojate ooperit. Aastatel 1863\u20131913 kujundas teatri kunstilist n\u00e4gu v\u00e4rvikas t\u0161ehhi p\u00e4ritolu dirigent ja helilooja Eduard N\u00e1pravn\u00edk, kelle teeneks on, et paljud vene heliloojad kirjutasid spetsiaalselt selle teatri jaoks oopereid, millest kujunesid vene ooperiloomingu tippteosed. Teatris on esietendunud n\u00e4iteks Serovi &#8220;Judith&#8221;, T\u0161aikovski &#8220;Oprit\u0161nik&#8221;, &#8220;Jevgeni Onegin&#8221;. 1862. aasta oktoobris oli seal maailma esiettekandel Verdi 23. ooper &#8220;La forza del destino&#8221; (&#8220;Saatuse j\u00f5ud&#8221;).\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400\">Teatris on solistidena esinenud maailma ooperi suurnimed, n\u00e4iteks Adelina Patti ja nimekaimad Vene solistid, n\u00e4iteks Dmitri Orlov. P\u00e4rast NSV Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal on teatri m\u00e4ngukavas olnud mitmeid maailma ooperiliteratuuri tippteoseid, n\u00e4iteks Mozarti &#8220;Don Giovanni\u201d, Puccini &#8220;Madama Butterfly\u201d, Richard Straussi \u201cCarmen\u201d jpt. Teatri statsionaarses koosseisus on 33 sopranit, 21 metsosopranit, 27 tenorit, 16 baritoni ja 24 bassi. Teatri s\u00fcmfooniaorkestrit hinnatakse Venemaa alaliselt tegutsenud orkestritest parimaks, mille koosseisu kuulub ligi 220 muusikut. Teatril on olnud Venemaa presidendi ja valitsuse absoluutne soosing ning mahukas toetus riigieelarvest, samuti lisa Peterburi linna eelarvest. Samuti on teatril kasutada mitmete suurfirmade toetus (n\u00e4iteks toetab teatrit suurel m\u00e4\u00e4ral Telia Sonera). Teatri vaatesaalis on 1194 kohta ja lisaks nn tsaari loo\u017e, mida on palju k\u00fclastanud ka president Vladimir Putin.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-9 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-9 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-9 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-9 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-9' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-7\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-7-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-6\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-6-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n<p><b>Pu\u0161kin<\/b><span style=\"font-weight: 400\">, endise nimega Tsarskoje Selo, on Peterburist 24 km kaugusel asuv linn, kus asus \u00fcks tsaari pere suveresidentsidest. Paleekompleksi rajamist alustas Katariina I, kes ehitas 1717. aastal Katarina palee, mille ta t\u00fctar Elisabet I lasi arhitekt Rastrellil 1752. aastal palju suuremaks ja uhkemaks ehitada. Rokokoo stiilis palee \u00fcmber rajati kaunis park ning 1755. aastal toodi merevaigu tuba Talvepaleest Pu\u0161kinisse. Katariina II arvates oli Elisabeti rajatud palee vanamoodne, tema lasi sinna teha klassitsistliku juurdeehituse, mida kutsutakse Cameroni galeriiks. Peale Katariina II surma j\u00e4eti Katariina palee maha Pavlovski palee kasuks. See j\u00e4i meenutama Eliisabeti rikkust ja Katariina II hiilgust. Katriina palee l\u00e4heduses asub klassitsistlikus stiilis Aleksandri palee, mille rajas Katariina II oma lemmik lapselapsele, hilisemale tsaarile Aleksander esimesele. Sellest sai tulevaste tsaaride suveresidents, kui Aleksander I sai troonile, kolis sisse Nikolai I, siis Aleksander III ning Nikolai II. Kuulus on see palee t\u00e4nu Nikolai II ja Aleksandra Feodorovnale, kes peale Verist P\u00fchap\u00e4ev otsustasid sinna kolida, sest Talve palees polnud neil enam turvaline. T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalik k\u00fclastada Katariina paleed, mille p\u00f5hiliseks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks on merevaigutuba. Aleksandri paleed hetkel renoveeritakse.<\/span><\/p>\n\n\t\t<style>\n\t\t\t#gallery-10 {\n\t\t\t\tmargin: auto;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-10 .gallery-item {\n\t\t\t\tfloat: left;\n\t\t\t\tmargin-top: 10px;\n\t\t\t\ttext-align: center;\n\t\t\t\twidth: 33%;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-10 img {\n\t\t\t\tborder: 2px solid #cfcfcf;\n\t\t\t}\n\t\t\t#gallery-10 .gallery-caption {\n\t\t\t\tmargin-left: 0;\n\t\t\t}\n\t\t\t\/* see gallery_shortcode() in wp-includes\/media.php *\/\n\t\t<\/style>\n\t\t<div id='gallery-10' class='gallery galleryid-376 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-5\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-5-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl><dl class='gallery-item'>\n\t\t\t<dt class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/2019\/10\/02\/376\/unnamed-4-2\/'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/files\/2019\/10\/unnamed-4-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/dt><\/dl>\n\t\t\t<br style='clear: both' \/>\n\t\t<\/div>\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I p\u00e4ev Esimene peatus p\u00e4rast piiri \u00fcletust oli Peterhofis, Peterburi eeslinnas. Seal k\u00fclastasime suurt Peterhofide paleekompleksi ehk tsaariperekonna suveresidentsi. Sinna kuulub \u00fcle 10 lossi, 2 parki ja maailmakuulus purskkaevude s\u00fcsteem. Selle keskuseks on suur loss, mida \u00fcmbritsevad kullatud skulptuurid ning kaskaadist saab alguse purskkaevudega \u00e4\u00e4ristatud kanal, mis suubub Soome lahte. Peeter I otsustas 1714. aastal, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":137,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-376","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-12-kl"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/137"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=376"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/376\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":422,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/376\/revisions\/422"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=376"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}