{"id":820,"date":"2020-05-09T15:43:01","date_gmt":"2020-05-09T12:43:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135b\/?p=820"},"modified":"2020-05-09T15:43:01","modified_gmt":"2020-05-09T12:43:01","slug":"abiturientide-arvamus-e-lopukellast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135b\/2020\/05\/09\/abiturientide-arvamus-e-lopukellast\/","title":{"rendered":"Abiturientide arvamus e-l\u00f5pukellast"},"content":{"rendered":"

Brigita:<\/strong> 29.04.20 toimus meil, Reaali abiturientidel l\u00f5pukell. Egas midagi, kammisin juuksed \u00e4ra, panin kleidi selga, m\u00e4rgi rinda ja kell 13.00 hakkas asi pihta. T\u00e4itsa naljakas: meie esimene aktus, kus p\u00fckste kandmine ei olnud kohustuslik, nii m\u00f5nigi (@Martin Saar) sai dressidega l\u00e4bi. Lisaks oodatavale \u2013 direktori k\u00f5ne, beebipildid, v\u00e4ikeste meisterdatud kaardid jne \u2013 leidus ka palju huumorit. Kohal oli Reaalkooli Moodle, Ott R\u00fcnkla pidas korralikult Reaalis \u00f5ppinud \u00f5pilasena k\u00f5ne, 137. lend tegi unustamatu t\u00e4nuavalduse, lehvitamise ajal tervitasid meid Anette Remmelga s\u00f5nul 2+2 reeglit eiranud J\u00fcri Kozlik ja Robert Raasuke Reaali Poisi ees. Kuigi h\u00fcvastij\u00e4tmine ei olnud v\u00e4hemalt minu jaoks kerge, oli see ilus sellegipoolest!<\/span><\/p>\n

Maria:<\/strong> Meie l\u00f5pukell oli see aasta \u00fcsna eriline. Mitte \u00fchelgi lennul varasemalt pole sellist e-l\u00f5pukella veel olnud. V\u00e4ga huvitav oli kuulata direktori ja T. Truuv\u00e4rti k\u00f5nesid. Need olid emotsionaalsed, \u00f5petlikud (@muinasjutt), motiveerivad ja h\u00e4id soove t\u00e4is. Peale seda oli tore vaadata meie lennukaaslaste lapsep\u00f5lve- ja praeguseid pilte. N\u00e4ha oli k\u00f5igi meie (v\u00e4hemalt f\u00fc\u00fcsilist) arengut. K\u00f5ik see kokku tegi mind v\u00e4gagi emotsionaalseks ning pisarad tulid silma. Kurvaks tegi k\u00fcll iseasi, et ei saanud meie klassi- ja lennukaaslastega p\u00e4riselt koos olla ning osa saada t\u00e4iuslikust l\u00f5pukella traditsioonist (teate k\u00fcll, m\u00f6\u00f6da koolimaja ringi jooksmisest, \u00fchisest simmanist vaba\u00f5humuuseumis ja l\u00f5pukella helinast koolimaja seinte vahel). Muidugi ka e-l\u00f5pukella ajal helises kell, aga see ei olnud p\u00e4ris see. Kuid! e-l\u00f5pukell oli parem kui mitte midagi ning hea meel oli taas n\u00e4ha lennukaaslaste r\u00f5\u00f5msaid n\u00e4gusid.<\/span><\/p>\n

Mia: <\/strong>Kuigi me k\u00f5ik oleksime vist tahtnud oma l\u00f5pukella pidada p\u00e4riselt kooliseinte vahel, oli ka selline versioon \u00fcllatavalt emotsionaalne ja meeldej\u00e4\u00e4v. K\u00f5ik k\u00f5ned ja beebipildid tuletasid meelde neid toredaid aegu, mis me oleme Reaalkoolis veetnud, ning t\u00f5id \u2013 ma usun \u2013 ka v\u00e4ga mitmetel pisarad silma. Minu arust oli see parim variant pidada praeguses olukorras seda l\u00f5pukella.<\/span><\/p>\n

Gloria: <\/strong>L\u00f5pukella kohta oli paljudel algselt oma arvamus. Mina m\u00f5tlesin, et see on parim, mis teha annab ja ka omamoodi ainulaadne.<\/span><\/p>\n

Kogu asi algas nii m\u00f5nelgi k\u00fcsimusega, et kas tuleb p\u00fcsti ka seista… Martin saatis meile pildi oma outfit<\/em>ist, mis oli kindlasti mugavam, kui oleks p\u00e4ris l\u00f5pukellal pidanud olema \u2013 omad plussid igal olukorral. \u00d5petaja Tatjana k\u00f5ne oli v\u00e4ga emotsionaalne, kindlasti kiskus nii m\u00f5nelgi pisar silma. K\u00f5rva j\u00e4i ka Oti idee kummikommidest… Piltide vaatamine oli minu meelest v\u00e4ga armas ja nostalgiline, tuletas meelde retsin\u00e4dala raskusi ja klassireise. K\u00f5ige toredam \u00fcllatus olid s\u00f5numid meie rebastelt! Edu UT-ga! L\u00f5pukell Google Meetis oli kogemus, mis ei andnud kindlasti edasi k\u00f5iki emotsioone, mis me Reaalkoolis veedetud aja jooksul oleme saanud, kuid me tegime sellest parima, mis oli v\u00f5imalik, ning ma olen \u00f5nnelik, et mul on nii armsad koolikaaslased ja \u00f5petajad!<\/span><\/p>\n

Katarina: <\/strong>Idee virtuaalsest l\u00f5pukellast p\u00e4lvis lennult esialgu tugevat vastupanu. Ka mina olin nende hulgas, kellele see m\u00f5te \u00fcldse ei meeldinud: lihtsalt tegemise p\u00e4rast ei tahtnud p\u00e4ris l\u00f5pukella virtuaalseks naljaks moonutada. N\u00fc\u00fcd, kui \u00fcritus on l\u00e4bi viidud, j\u00e4\u00e4n esialgsele arvamusele kindlaks, kuid tuleb siiski tunnistada, et karantiini v\u00f5imalusi arvesse v\u00f5ttes \u00fcletas virtuaalne l\u00f5pukell igasuguseid ootusi. Kui natuke segane l\u00f5pp v\u00e4lja arvata, sujus tehniliselt k\u00f5ik h\u00e4sti. K\u00f5ige toredam \u00fcllatus oli ilmselt 137. lennu p\u00f6\u00f6rdumine: rebastega ei saaks rohkem vedada, see oli vaimukas ja imearmas! Koorilauljana avaldas muljet ka sulgede sappa sidumine. Selle traditsiooni olin ma selleks ajaks juba t\u00e4iesti maha kandnud ning seda ootamatum ja m\u00f5jusam oli, et see siiski kajastatud sai. (Ait\u00e4h, Eve!) Kohutavalt liigutav oli ka Tatjana k\u00f5ne ja \u00fcle\u00fcldse oli kogu \u00fcrituse v\u00e4ltel v\u00e4ga keeruline mitte nutma hakata. Ja kuigi oleks palju parema meelega kooli seinal k\u00f5ik koos lapsepiltide \u00fcle naernud, on siiski vahva, et saime sellest killukese. Aga lootus sureb viimasena ja seega tuleb uskuda, et kunagi saame ka p\u00e4rismaailmas rahvariietes ringi joosta, et l\u00f5pukellast viimast v\u00f5tta.<\/span><\/p>\n

\n

Siia meenutuseks ka pilt meist k\u00f5igist (Carmenit, Julianat\u00a0 ja Teetu pole, aga nad on ka meil k\u00f5igil s\u00fcdameis!), mis tehtud sel aastal:<\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\t\t