{"id":729,"date":"2019-10-27T22:55:16","date_gmt":"2019-10-27T20:55:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135b\/?p=729"},"modified":"2019-10-27T22:55:16","modified_gmt":"2019-10-27T20:55:16","slug":"kuidas-silmapaistvaimad-meedikud-tartut-vallutasid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/135b\/2019\/10\/27\/kuidas-silmapaistvaimad-meedikud-tartut-vallutasid\/","title":{"rendered":"Kuidas silmapaistvaimad meedikud Tartut vallutasid"},"content":{"rendered":"

10.\u201311. oktoobril toimus iga-aastane traditsiooniline Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna aastap\u00e4eva teaduskonverents. 2019. aastal t\u00e4histati arstiteaduskonna v\u00e4\u00e4rikat 387. s\u00fcnnip\u00e4eva. T\u00e4navusel teaduskonverentsil oli tunda pidulikkuse h\u00f5ngu \u2013 m\u00f6\u00f6dub ju 100 aastat meie, eestlaste rahvus\u00fclikooli s\u00fcnnist ning t\u00e4itub ka sajand eestikeelse meditsiinihariduse andmisest. Tallinna Reaalkooli ja Ida-Tallinna Keskhaiglat esindasid t\u00e4navu e-posterettekannetega meditsiinisuuna 12. klassi \u00f5pilased Brigita Maria Raave, Doris Vahtra, Nicolas Lotman ja Kairit Klaus ning 11. klassi \u00f5pilane Andr\u00e9 Otti.<\/span><\/p>\n

Neljap\u00e4eva, 10. oktoobri varahommikul seadsin sammud Tallinna bussijaama suunas, et s\u00f5ita \u00fches teiste meditsiinihuviliste reaalikatega Tartusse arstiteaduskonna p\u00e4evadele Eesti teadusmaastikuga tutuvuma. Bussis\u00f5it Emaj\u00f5e Ateenasse m\u00f6\u00f6dus vanemaealiste ja\u00a0 \u00fcllatavalt valjuh\u00e4\u00e4lsete soome turistide seltsis, kuid hoolimata sellest s\u00fcveneti kunstiajaloo \u00f5ppimisse ning ehk said ka n\u00e4dala jooksul puudu j\u00e4\u00e4nud unetunnid tasa tehtud. Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna p\u00e4evad avati Biomeedikumis teaduskonverentsiga. Esimesel p\u00e4eval sai kuulata suulisi e-posterettekandeid nii \u00fcli\u00f5pilastelt, doktorantidelt, arst-residentidelt, arstidelt kui ka teaduritelt. Ettekandeid oli igast meditsiinivaldkonnast: seljaajutraumade haigestumistrendidest, kardiokirurgilisel konsiiliumil arutlusel olnud haigusjuhtudest ja suu\u00f5\u00f5ne mikrobiootast kuni kanepi tarvitamise trendideni kooli\u00f5pilaste seas ja virtuaalreaalsuse kasutamiseni pediaatrilises neurorehabilitatsioonis. Ettekannete k\u00f5rge tase ja teaduslikkus panid meid, g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilasi, seejuures tundma end noorte ja rohelistena, kuid k\u00fcll saabub kord ka meie aeg v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset taset v\u00e4lja n\u00e4idata. Suurt \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu tekitas aga ettekanne rakusisesest transportvalgust d\u00fcneiinist, mis “t\u00f6\u00f6tab” rakus vastupidiselt kinesiini liikumissuunale \u2013 koheselt kerkis silme ette eelmisel aastal bioloogia tunnis \u00f5p Veskimetsaga vaadatud kentsakas video mikrotuubulil “k\u00f5ndivast” kinesiinimolekulist. Paras kurioossum oli muidugi meie postrite otsimine: omajagu Biomeedikumis ringitanud, saime teada, et sel aastal f\u00fc\u00fcsiliselt kuskil paberpostreid n\u00e4ha ei saagi, vaid neid v\u00f5ib uudistada netist.<\/span><\/p>\n

Reede, 11. oktoober algas j\u00e4rjekordse bussis\u00f5iduga Tartusse (h\u00e4da neile, kellel pole Tartus tuttavaid, kelle juurde \u00f6\u00f6majale j\u00e4\u00e4da…). J\u00f5udnud Tartusse, sammusin juba tuntud teed m\u00f6\u00f6da Biomeedikumi. Arstiteaduskonna p\u00e4evade teist p\u00e4eva sisustas\u00a0 konverents “100 aastat personaalset meditsiini”, mille r\u00f5huasetus oligi sel aastal just personaalmeditsiinil ning viimase seotusel geneetikaga. Konverentsi avas peaesineja Marju K\u00f5ivupuu ettekandega “Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik”, milles toodi v\u00e4lja rahvameditsiini roll nii minevikus m\u00f5isatep\u00e4evil ja Eesti Wabariigis kui ka t\u00e4nap\u00e4eval, kus rahvameditsiin on n\u00fc\u00fcdse akadeemilise meditsiini k\u00f5rval justkui humoorikas fenomen. Personaalmeditsiinist Geenivaramu n\u00e4itel r\u00e4\u00e4kis Lili Milani, geneetika vaatevinklit tutvustas Katrin \u00d5unap ning personaalse meditsiini olulisust onkoloogias r\u00f5hutas Peeter Padrik. Genoomika ja statistika vahetut seost sedastas Krista Fischer. K\u00f5ik personaalmeditsiinist geneetika vaatepunktist r\u00e4\u00e4kinud esinejad t\u00f5id aga oma ettekannetes v\u00e4lja mutatsiooni BRCA-geenis, mis t\u00f5stab oluliselt t\u00f5en\u00e4osust saada rinnav\u00e4hki. Peetud ettekannetes t\u00f5statati veel k\u00fcsimus, kas 3D-printimine v\u00f5iks olla h\u00fcppelaud personaliseeritud ravimiteni ning milline on eestlaste geneetiline kirjaoskus? Selgub, et geneetilise kirjaoskuse skaala maksimaalsel v\u00e4\u00e4rtusel on Geenivaramu ning teisel \u00e4\u00e4rmusel film “Jurassic Park”. Konverentsile panime punkti \u00fchise “grupi”pildiga (osalemism\u00e4\u00e4r 60%), vaatamata asjaolule, et osa meist oli juba suuri v\u00f5ite saavutamas mujal.<\/span><\/p>\n

Autor: Kairit<\/em><\/span><\/p>\n

Pildid: Tartu seltskond<\/span><\/p>\n\n\t\t