Pikk Hermann
\nPikk Hermann on Toompea linnuse edelatorn. Torn ehitati aastatel 1360-1370 ja t\u00e4iendati 16. sajandil. T\u00e4nap\u00e4eval on Pikk Hermann Toompea lossi t\u00e4htsaim torn, mille tipus lehvib Eesti iseseisvust s\u00fcmboliseeriv Eesti lipp. Seega on Pikk Hermann meie riigi iseseisvuse t\u00e4htsamaid s\u00fcmboleid. Iga p\u00e4ev heisatakse torni tippu Eesti riigilipp, okupatsioonide ajal lehvisid torni tipus ka mitme v\u00f5\u00f5ra riigi lipud.
\nSaksa keeles t\u00e4hendab Pikk Hermann pikka s\u00f5dalast v\u00f5i suurt pealikku. Algselt t\u00e4itis Pikk Hermann valve- ja kaitsetorni \u00fclesandeid. Torn oli k\u00f6etav ning \u00fcks esimesi rajatisi, kus kasutati antiikajast p\u00e4rit \u00f5huk\u00fctte s\u00fcsteemi. Hiljem hakati kasutama sarnast k\u00fcttes\u00fcsteemi ka Tallinna elamutes.<\/p>\n
Neitsitorn L\u00fchikese jala v\u00e4rav Kiek in de K\u00f6k Paks Margareeta Kirikud<\/strong><\/p>\n Toomkirik Oleviste kirik Niguliste kirik P\u00fchavaimu kirik<\/p>\n P\u00fchavaimu kirik on Tallinna v\u00e4ikseim keskaegne kirik. Esimesed kirjalikud andmed, mis mainivad P\u00fcha Vaimu nimelise kiriku preestrit, on p\u00e4rit 1316. aastast. P\u00fchavaimu kirik oli seegikirik, kuid kirikul oli veel teinegi funktsioon – seal pidas aeg-ajalt oma avajumalateenistusi Tallinna raad. Seet\u00f5ttu on kirikut m\u00f5nikord nimetatud ka rae kabeliks. P\u00fchavaimu kiriku tuntuim kiriku\u00f5petaja oli Balthasar Russow. Kiriku vanimaks osaks on umbes aastal 1300 ehitatud koor, kiriku torni tippu ehitati 17. sajandil uus barokne kiiver, mis meenutab v\u00e4limuselt Raekoja oma. Kiriku p\u00f5hjaportaali kohal asub 1684. aastast p\u00e4rinev Tallinnas tuntud meistri valmistatud kell.<\/p>\n Mitmesugused hooned<\/strong><\/p>\n Toomkool Raekoda Mustpeade Maja Raeapteek Suurgildi hoone Muud rajatised ja paigad<\/strong><\/p>\n Taani kuninga aed Pikk jalg Rataskaev![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/files\/2017\/12\/pikk-hermann.jpg\")
<\/a><\/p>\n
\nNeitsitorn on osa Tallinna linnam\u00fc\u00fcrist, mis asub L\u00fchikese jala v\u00e4rava juures. Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Saksa keeles on torni nimi M\u00e4dchenthurm, mille eestikeelne t\u00f5lge on Neitsitorn. Torn sai Liivi s\u00f5ja ajal (1577. aastal) kannatada, peale mida ehitati torn \u00fcmber ning kuni 1626. aastani tegutses seal vangla. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ning seej\u00e4rel kuni 1960. aastateni asusid seal kunstnike ateljeed. 1980. aastast asub seal Neitsitorni muuseumikohvik, mis on osa Tallinna Linnamuuseumist.
\nKeskaegses Euroopas usuti kaljukindlalt, et kui kindlusetorni v\u00f5i lossiseina m\u00fc\u00fcrida elus neitsi, p\u00fcsib ehitus vankumatult aegade l\u00f5puni. Selles suhtes polnud erandiks ka Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusm\u00fc\u00fcri t\u00e4iendama uue nelinurkse kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks m\u00fc\u00fcrida torni esimese korruse seina s\u00fc\u00fctu neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile senin\u00e4gematu vastupidavuse.
\nLiisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate p\u00fc\u00fcetele t\u00fctart s\u00e4\u00e4sta, salamahti kodust viidi ja tillukesse kiviorva m\u00fc\u00fcriti. Veel mitu \u00f6\u00f6d olevat tornist m\u00f6\u00f6dujad kuulnud vaikset nuttu, siis see lakkas ja rahvasuus hakati uut vahitorni kutsuma Neitsitorniks. Torn pidas t\u00f5epoolest vastu k\u00f5igis s\u00f5dades ja linnale osaks langenud katsumustes ning kaunistab t\u00e4nagi Tallinna siluetti. <\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nSee L\u00fchikest jalga ja Pikka jalga eraldav v\u00e4rav oli keskajal all-linna ja \u00fclalinna eraldajaks, ehk eraldas lihtrahvast k\u00f5rgklassist. L\u00fchike jalg oli kuni 19.sajandi l\u00f5puni ainus \u00fchendustee Toompea ja all-linna vahel. V\u00e4rav ehitati 1454-56. <\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nL\u00e4\u00e4nemeremaade v\u00f5imsaim kaitsetorn Kiek in de K\u00f6k rajati oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Torni keskmiseks l\u00e4bim\u00f5\u00f5duks sai 17,3 meetrit ja m\u00fc\u00fcride paksus ulatus 4 meetrini. Kiek in de K\u00f6ki tulej\u00f5ud oli erinevalt teistest Tallinna tornidest v\u00e4ga v\u00f5imas. Siin oli v\u00e4hemalt 27 laskekambrit suurt\u00fckkidele ja 30 ava k\u00e4sirelvade jaoks. Ingeri bastioni rajamisega torni l\u00f5unapoolsele k\u00fcljele j\u00e4id kaks alumist korrust bastioni muldkeha sisse. <\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nPaks Margareeta on Tallinna linnam\u00fc\u00fcri \u00fcks kaitsetornidest. Suurt\u00fckitorn valmis 16. sajandi alguses ja selle rajamisega l\u00f5peb Tallinna linnam\u00fc\u00fcri ehitamise ajalugu . Nime Paks Margareeta sai torn 1842. aastal, enne seda kandis see nime Rosencrantz. Paks Margareeta oli algselt viiekorruseline torn, esimesed kolm korrust olid m\u00f5eldud suurt\u00fckkidele, neljas ja viies korrus aga masikuliikorrused. Torni l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 25 meetrit ja seinte paksus 4,4-6,5 meetrit. P\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da paigutati torni elama sunnit\u00f6\u00f6lised ja 1830. aastatel kasutati seda vanglana. Margreeta aias asus vanakraami turg. Paks Margareeta on aja jooksul olnud S\u00f5jaministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Teedeministeeriumi valduses. Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti torn Meremuusemi tarbeks, mis tegutseb seal praeguseni.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTallinna toomkirik ehk Domus Mariana on p\u00fchendatud neitsi Maarjale, nagu ka Vana-Liivimaa. Tallinna Toomkiriku asutamisaasta ei ole t\u00e4pselt teda, aga koguduse esmamainimine riiklikus registris oli 1233. aastal. Taani kuningas Valdemar II tegi Tallinna Toomkirikust Eestimaa hertsogiriigi peakiriku. Aastani 1560 oli Tallinna Toomkirik katoliiklike Tallinna piiskoppide katedraalkirik. Hiljem hakkasid kirikus tegutsema Eesti luterlikud piiskopid ja superintendendid. Tallinna Toomkirikusse on maetud rootsi v\u00e4epealik Pontus De la Gardie, tema abikaasa, Rootsi kuninga Johann III t\u00fctar Sophia Gyllenhelm ning esimest vene \u00fcmbermaailmareisi juhtinud admiral Adam Johan von Krusenstern.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nOleviste kirik on Tallinna suurim keskaegne ehitis. Kiriku nimip\u00fchaks on P\u00fcha Olav – 11. sajandil Norra ristiusustamist juhtinud kuningas Olav II Haraldsson. Kiriku t\u00e4pne rajamisaasta pole teada, esmakordselt mainiti kirikut 1267. Aastal, kuid on kindlasti varem rajatud. T\u00e4nap\u00e4evase mahu ja hiliskeskaegse ilme sai kirik 16. Sajandi alguse \u00fcmberehituses. Reformatsioonaegse pildir\u00fc\u00fcstega kirik v\u00e4liselt kannatada ei saanud, kuid v\u00e4\u00e4rtuslik sisustus h\u00e4vis. Oleviste kirikut on pidevalt kimbutanud v\u00e4lk, mis on p\u00f5hjustanud tulekahjusid. 1428. aastal asutati kiriku juurde linnakool ja 1552. aastal linnaraamatukogu. T\u00e4nap\u00e4eval on Oleviste kirikus avatud vaateplatvorm.
\nOleviste kirikuga on seotud ka legend: Oleviste kirik oli omal ajal Euroopa k\u00f5rgeim ehitus. Rajama hakati seda imelist taevassesirutuvat jumalakoda 1267. aastal ning ehitus v\u00e4ltas tervelt sada aastat.Kaasaegsetele tundus, otsekui oleks t\u00f6id takistanud Vana Kuri ise. Lootusrikkalt kirikule nurgakivi pannud ehitusmeister kukkus tellingutelt surnuks. Ei l\u00e4inud paremini ka j\u00e4rgmisel kuuel mehel, kes end suursuguse hoone rajamisega sidusid. Alles kaheksas ehitusmeister, kelle nimi oli Olev, suutis t\u00f6\u00f6d l\u00f5pule viia. Ent ei j\u00e4tkunud elup\u00e4evi pikemalt ka temal. Ehituse l\u00f5petamist t\u00e4histavat p\u00e4rga kirikutorni viies kuulis Olev, kuidas keegi teda alt h\u00f5ikab, kummardus vaatama ja kukkus surnuks nagu tema eelk\u00e4ijadki.
\n29. juunil 1625 l\u00f5i kiriku torni pikne ja tohutu hoone lahvatas p\u00f5lema. Sellest peale tabas v\u00e4lgunool jumalakoda veel kolmeteistk\u00fcmnel korral. <\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nNiguliste kirik oli keskajal \u00fcks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna t\u00e4htsamaid p\u00fchakodasid. Kiriku nimip\u00fchak on P\u00fcha Nikolaus, kaupmeeste ja meremeeste kaitsep\u00fchak. P\u00fchakoja rajasid Ojamaalt saabunud Saksa kaupmehed 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kirikut on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1315. aastal. Esialgu oli Niguliste v\u00e4ike kodakirik, 14. sajandil lisati sellele mitu kabelit. Praeguse ilme sai Niguliste kirik 15. sajandi alguses. Kiriku peaaltari autor on Hermen Rode, kes valmistas selle 1478-1481 aastail. Altari tiibadel on kujutatud stseenid P\u00fcha Nikolause ja P\u00fcha Viktori elust. Nigulistes on eksponeeritud ka osa Bernt Nokte teosest ,,Surmatants\u2019\u2019 ja gildide, tsunftide, Mustpeade Vennaskonna h\u00f5bevara. Niguliste kirik oli ainuke kirik all-linnas, mis ei saanud kannatada reformatsiooni pildir\u00fc\u00fcstes – koguduse eestseisja lasi lukud tina t\u00e4is valada, et m\u00e4ratsev rahvas sisse ei p\u00e4\u00e4seks. Niguliste kirik sai t\u00f5siselt kannatada 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamises. Muuseumi-kontserdisaalina on kirik avatud olnud 1984. aastast. Niguliste on \u00fcks ainsamaid P\u00f5hja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones ja kus kiriklikku kunsti saab imetleda selle jaoks loodud keskkonnas.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nToomkool rajati peatselt p\u00e4rast Toomkapiitli moodustamist (1240) piiskopliku Neitsi Maarja katedraali juurde. 1319 sai Taani kuningliku privileegi ainu\u00f5iguseks r\u00fc\u00fctlite ja linnakodanike poegade \u00f5petamiseks. 1796 kujundati Eestimaa r\u00fc\u00fctelkonna alluvuses R\u00fc\u00fctliakadeemiaks, mille kasvandikud said ettevalmistuse \u00fclikoolidesse astumiseks. Kool suleti venestamise ajal 1893, mil n\u00f5uti \u00fcleminekut vene \u00f5ppekeelele. Avati taas 1906. R\u00fc\u00fctelkonna likvideerimise j\u00e4rel (1920) tegutses saksakeelse \u00fcldhariduskoolina kuni baltisakslaste sunnitud lahkumiseni Eestist 1939.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTallinna Raekoda on P\u00f5hja-Euroopas ainus s\u00e4ilinud gooti stiilis raekoda. 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale L\u00fcbecki linna\u00f5iguse, millele toetudes alustas raekojas t\u00f6\u00f6d hansakaupmeeste seast valitud raad. Sellega astus Tallinn Euroopa \u00f5igusruumi. Linnavalitsus t\u00f6\u00f6tas raekojas kuni 1970. aastani. T\u00e4nap\u00e4evani munitsipaalomandis olev maja t\u00e4idab oma ajaloolist \u00fclesannet linna esindushoonena. Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks. Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus 1322. aastal. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. 17. sajandil sai raekoda uue, hilis-renessanss-stiilis tornikiivri. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud \u00fcheks Tallinna s\u00fcmboliks.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTallinna Mustpeade Maja on \u00fcks v\u00e4heseid Tallinna vanalinnas s\u00e4ilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk t\u00e4nav 26. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus v\u00f5lvimata laega saal. Hoonet on renoveeritud aastatel 1531, 1597 ja 1908.
\nVennaskond \u00fchendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuv\u00f5tmist ja v\u00e4lismaiseid kaupmehi, kes viibisid k\u00fcll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas.
\nEelmise sajandi teisel poolel v\u00f5eti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944\u20131965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTallinna Raeapteek on apteek Tallinnas Raekojaplatsil , mis tegutseb alates 15. sajandi algusest. See on vanim p\u00fcsivalt tegutsenud apteek Euroopas ja \u00fchtlasi Tallinna vanim ettev\u00f5te. 1582-1911 oli apteek 10 p\u00f5lve Burchardide perekonna omanduses. Esimene meditsiinilise haridusega Burchart oli 5. p\u00f5lve Burchart, kes \u00f5ppis Stockholmi \u00fclikoolis.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna k\u00f5ige v\u00f5imsamad ja rikkamad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raeh\u00e4rrad Suurgildi liikmete hulgast.
\nSuurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks 1406 Raekoja l\u00e4heduses asuva krundi. Ehitus kestis 1407\u20131410, siseviimistlus l\u00f5petati 1417. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis. Hoone fassaadil on k\u00f5ige silmatorkavamaks selle portaal koos tammepuidust ustega millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks n\u00e4ideteks. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis, sellel on olnud v\u00e4ga palju funktsioone: hoones on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, peetud pulmi ja jumalateenistusi (p\u00e4rast Oleviste kiriku p\u00f5lemist 1820. aastal), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. 1872. aastast alates oli hoone Tallinna B\u00f6rsikomitee k\u00e4sutuses ning siis kutsuti hoonet B\u00f6rsihooneks. Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi p\u00f5hihoone.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTaani kuninga aia loomisel on mitmeid legende. \u00dche legendi j\u00e4rgi said taanlased 13.sajandil just seal oma lipu, Dannebrogi. Teise jutu j\u00e4rgi p\u00e4lvis kuninga aed oma nime 14.sajandil t\u00e4nulikelt linnakodanikelt, sest Taani kuningas lahendas t\u00fcli seoses Tallinna linnam\u00fc\u00fcri kavandiga. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Dannebrogi \u2013 Taani lipu \u2013 p\u00e4eva t\u00e4histamine Taani kuninga aias. Aed on piiratud \u00fchest k\u00fcljest s\u00e4ilinud Tallinna linnam\u00fc\u00fcriga. M\u00fc\u00fcr sisaldab 3 kaitsetorni. Antud torne nimetatakse Tallitorniks, Zegheni torniks ja Neitsitorniks.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nAlgselt oli pikk jalg muinaseestlaste linnuse (Toompeale) juurde viiv tee. T\u00e4nav oli koos L\u00fchikese jalaga \u00fcks kahest \u00fchendusteest all-linna ja \u00fclalinna vahel kuni 19. Sajandi l\u00f5puni (Falgi ja Komandandi tee rajamiseni). \u201cPikk jalg\u2019\u2019 oli t\u00e4nava eestikeelne nimi, 1489. aastast kandis t\u00e4nav nimi Langer Domberg (saksa keeles Pikk Toomim\u00e4gi). 1966. Aastast on t\u00e4nava ametlik nimi Pikk jalg. Kui L\u00fchike jalg oli m\u00f5eldud ainult jalak\u00e4ijatele, siis Pikka jalga kasutati kaubak\u00e4rude, -kaarikute, ratsanike ja hobuste liikumiseks.<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nTallinna vanalinnas Rataskaevu ja Dunkri t\u00e4nava ristmikul asuvat m\u00e4lestist Rataskaev mainiti esmakordselt 30. aprillil 1375 Tallinna p\u00e4rusraamatus. Nimi \u2018rataskaev\u2019 tuleneb vee t\u00f5stmiseks kasutatud seadeldise j\u00e4rgi. Selle kasutamisest loobuti 19. Sajandi keskel, kui vee kvaliteet oli liialt halb. Kaev j\u00e4i hooletusse ning kandis kinniajamiseni rahvap\u00e4rast nime \u201cKassikaev\u201d. Rahvap\u00e4rimuse kohaselt elanud Rataskaevu s\u00fcgavuses n\u00e4kk, kellele oli vaja igal aastal tuua ohver, et n\u00e4kk linna \u00fcle ei ujutaks. Sellep\u00e4rast olnud linnaelanikel tavaks heita ohvriks kaevu l\u00f5pnud loomi, eriti just kasse.<\/p>\n