Carita<\/strong>
\nMeie klassil suur on leid
\nsest \u00f5petamas Reivo meid.
\nNihe on suunatud algusest l\u00f5ppu
\naru ei saanud kippu ega k\u00f5ppu.<\/p>\n\u00dchtlaselt muutuv liikumine-
\nsee ju nagu kiikumine,
\nkiirus, vektor, a ja g
\nselle saame selgeks me.<\/p>\n
Punktmass on keha,
\nmille m\u00f5\u00f5tmed on t\u00fchised
\nmis sellega k\u00fcll teha,
\notsustame kontrollt\u00f6\u00f6s \u00fchiselt.<\/p>\n
Teepikkus, nihe, tausts\u00fcsteem,
\njoonisel see fantastiline skeem.
\nVektor- suurus, siht ja suund
\nsumma ja vahe ning palju muud.<\/p>\n
V\u00f5rdses ajas, v\u00f5rdne tee,
\neks \u00fchtlane liikumine ole see.
\nSellel liikumisel j\u00e4\u00e4v on kiirus,
\nolgu auto, rong v\u00f5i viirus.<\/p>\n
Jan Erik<\/strong>
\nLiikumist uuriv teadus
\nTeise s\u00f5naga kinemaatika
\nKiirendus ning keskmine kiirus
\nSelle alla kuuluvad<\/p>\nKinemaatika, kinemaatika
\nPea mul segi ajad
\nLiikumisv\u00f5rrandite arvutamisel
\nSind siiski vajan<\/p>\n
Katri Liis<\/strong>
\nMidagi ei saa ma aru kinemaatikast,
\nveel v\u00e4hem tajun ma elektrostaatikat.
\nKuid mis siiski on ringliikumine?
\nKas see v\u00f5ib olla tegelt kiikumine?
\nD\u00fcnaamika mu pead ei paita,
\nisegi spikker mind enam ei aita.
\n\u00c4revalt m\u00f5tlen ma j\u00e4\u00e4vusseadusest,
\nPAGAN! J\u00e4lle s\u00f5itsin ma m\u00f6\u00f6da oma peatusest!
\nTihti kui on molaarf\u00fc\u00fcsika mu meelel,
\non vaid termod\u00fcnaamika mu keelel.
\nKui j\u00e4lle m\u00f5tlen aine ehitusest ma,
\nkas suudad faasisiirdeid sooritada sa?
\n\u00dchtegi alalisvoolu seadust ei tea ma,
\nelektromagnetismi lihtsalt ei v\u00f5ta mu pea.
\nV\u00f5nkumised, lained ja laineoptika,
\nkui vaid v\u00f5taks \u00f5ps vastu \u00fche kopika,
\net Newtonit ma ei peaks teadma,
\nilma, et sammud peaks T\u00dcG’i ma seadma.
\nPalun \u00f5petaja, \u00e4rge andke veel alla,
\nmeile p\u00e4he teadmisi veidike veel kalla.<\/p>\nV\u00f5ib olla me t\u00f5esti ei m\u00f5ista vektoreid,
\nv\u00f5ib olla kuluks meil selleks sadu lektoreid,
\nv\u00f5ib olla oleme me t\u00f5esti v\u00e4ga lollid,
\nv\u00f5ib olla ongi meil elus sellised rollid,
\nv\u00f5ib olla me tahaks \u00f6\u00f6sel ka magada,
\nv\u00f5ib olla me ei tahaks f\u00fc\u00fcsikas saada pragada,
\nv\u00f5ib olla me tahame olla nii targad kui klassivanem,
\nv\u00f5ib olla me tahame olla isegi temast parem,<\/p>\n
Tihti “v\u00f5ib olla” enam kedagi ei huvita,
\nvahet pole kas sa talvitad v\u00f5i suvitad.
\nTea \u00f5petaja, et \u00fcritus on alati pool v\u00f5itu,
\nisegi kui me ei leinud lennuki s\u00f5itu.
\n\u00d5petaja, \u00e4ra heida sa meelt,
\nkui kogu klass kaldu k\u00f5rvale viite teelt.
\nTe hoopis naerge kaasa koos meiega,
\nkuna kunagi oleks v\u00f5inud see juhtuda teiega.<\/p>\n
Rainer<\/strong>
\npall langeb vabalt
\nmehaanika seadused
\nkehtivad talle<\/p>\nKristofer<\/strong>
\nOlemaks t\u00f5eline f\u00fc\u00fcsik, peab meie \u00fcmber toimuv olema s\u00fcdamel\u00e4hedane
\nning f\u00fc\u00fcsika peab olema m\u00f5nikord olulisem kui keegi s\u00fcdamel\u00e4hedane.
\nSelleks tuleb armastada n\u00e4htusi ja sellega seotut,
\nning v\u00e4\u00e4rtustama ja t\u00e4htsale kohale asetama ka koolis \u00f5pitut.
\nF\u00fc\u00fcsika uurib palju erinevat, n\u00e4iteks mehaanika, akustika ja termod\u00fcnaamika
\nning tuumaf\u00fc\u00fcsika, optika ja elektrod\u00fcnaamikaga.
\nMehaanika \u2013 see on ju liikumine ja selle muutumise p\u00f5hjused.
\nOlgu see siis \u00fchtlane, mitte\u00fchtlane, sirgjooneline v\u00f5i k\u00f5verjooneline \u2013 k\u00f5ige p\u00f5hjused.
\nStaatikaks, kinemaatikaks ja d\u00fcnaamikaks jaguneb ta klassikaliselt.
\nV\u00f5tta n\u00e4iteks kinemaatika \u2013 liikumise v\u00f5tame \u00fchtlaselt ja sirgjooneliselt.
\nV\u00f5rdsetes ajavahemikes l\u00e4bitakse v\u00f5rdsed teepikkused
\nning joonistele m\u00e4rgitakse vektoriaalsed suurused.
\nTeepikkus suureneb \u00fchtlaselt ajas ja kiirus p\u00fcsib ajas muutumatuna,
\nvahel tuntakse end f\u00fc\u00fcsika keerulistest teemadest puudutatuna.
\nKinemaatikas v\u00f5ib liikumine olla sirgjooneline, ent ka \u00fchtlaselt muutuv,
\nKui leida sel juhul keha poolt sooritatud nihke pikkust,
\ntuleb aeg v\u00f5tta ruutu.
\nMaa k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud ja raskuskiirendus,
\navaneb meie ees kui seni lahendamata m\u00f5istatus.
\nVaba langemise kiirenduseks on ligikaudu \u00fcheksa koma kaheksa,
\nloodan, et \u00f5petaja kontrollt\u00f6\u00f6 eest hea hinde paneks ka.
\nF\u00fc\u00fcsika, kinemaatika ning sellega seonduv on lihtsalt v\u00f5rratu \u2013
\nei andu me sellele iial alla, ega plahvatu!<\/p>\nIris<\/strong>
\nKinemaatika, mu arm
\nSinus on see eriline \u0161arm
\nSa tulnud kreeka keelest
\nEi l\u00e4he mul sa meelest
\nUurid sa ju liikumist
\nVahest ka mu kiikumist
\nKui enda \u00fcmber vaadata
\nV\u00f5ib k\u00f5ikjal liikumist m\u00e4rgata
\nLendab luik taevav\u00f5lvil
\nV\u00f5i roomab imik ringi p\u00f5lvil
\nSee ongi ju liikumine
\nHuvitab meid selle nihe
\nTeepikkust t\u00e4histab l
\nT\u00e4htis on ka kell
\nKell see n\u00e4itab aega
\nSelleks tuleb n\u00e4ha tsipa vaeva
\nV\u00f5tta k\u00e4tte stopper, abimees
\nJa oledki juba f\u00fc\u00fcsika s\u00f5iduvees
\nNihe on vektoriaalne suurus
\nMulle meeldib f\u00fc\u00fcsika kursus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"19. oktoobriks andis f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja Reivo Maasik meie klassile vabatahtliku \u00fclesande kirjutada kinemaatikateemaline luuletus. Selle tulemusena valmis terve hulk vahvaid poeetilisi t\u00fckke ja haikusid, millest osa on ka siia kirja pandud, peaetenduseks oli aga Karl Gregori ning Kaspar Kalle s\u00fcmpaatne muusikateos. Seda saab n\u00e4ha allolevalt linglilt. Laul<\/p>\n","protected":false},"author":117,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10,1],"tags":[],"class_list":["post-370","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-10-klass","category-koik"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/users\/117"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=370"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/370\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":528,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/370\/revisions\/528"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/134c\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}