![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133c\/files\/2018\/03\/1.jpg\")
<\/a>“Aakad, natige ajalugu” -Keity<\/p><\/div>\n
Eks poisidki muutusid \u00e4revaks ja tundsid konkurentsi h\u00f5ngu.\u00a0 Tegelikult on Henri v\u00e4ga muhe ja s\u00f5bralik P\u00e4rnu poiss. Henri alustas varakult karj\u00e4\u00e4ri t\u00e4toveerimisega. Sebis endale kusagilt esimesed vahendid ja reklaamis v\u00e4lja, et teeb esimesed 100 tatokat s\u00f5pradele tasuta. Tagantj\u00e4rele ta tunnistab, et kahetseb m\u00f5ne t\u00e4toveeringu tegemist. Mingile kohalikule vennale kirjutas ta lihtsalt, kenalt ja suurelt tema nime k\u00e4e peale, v\u00e4hemalt ei pea meile tundmatu \u201eS A N D E R\u201c kunagi kartma, et nimi m\u00f5nel karmimal klubi\u00f5htul ununeks.<\/p>\n
Kahjuks Henri isa suri, kui Henri oli alles kusagil meie vanune. K\u00f5igile lisaks t\u00e4hendas see ka seda, et Henri pidi \u00fcle v\u00f5tma isa transpordifirma juhtimise. See tekitas aga noorele poisile k\u00f5vasti peavalu, sest ettev\u00f5ttel olid v\u00f5lad ja v\u00e4ga palju asju vajas kordaajamist. \u00d5nneks on Henril head tuttavad ja s\u00f5brad, kes teda alati aitavad. Nii n\u00e4iteks p\u00e4\u00e4ses Henri kaitsev\u00e4kke minekust, sest teatud tuttavad teatasid kuhugi, et Henril on rasked ajad ja firma juhtida, seega Henri vabastati kaitsev\u00e4est. (Kui keegi teab selliseid inimesi veel, siis saatke meil vm, ait\u00e4h) Peale viit aastat jebimist sai Henri aru, et temast ettev\u00f5tjat ei saa, kuid endiselt teeb ta tatokaid k\u00f5igile soovijatele. (asi on Sanderi nimekirjutamisest k\u00f5vasti edasi arenenud)<\/p>\n
Tegemist on ka karmi tsiklivennaga, nimelt kuulub Henri motoklubi Wildcards MC liikmete hulka. Henri on mees, kes elab elu t\u00e4iel rinnal ja ei p\u00f5e asjade p\u00e4rast, k\u00f5ik loksub sujuvalt jooksvalt paika. Eriti \u00f5nnelikuks tegi Henri k\u00fclask\u00e4ik muidugi meie suure tsiklitearmastaja Keity, kes sai koheselt ka kutse M\u00e4nnikule krossi s\u00f5itma minna.<\/p>\n
Lisaks tsiklitele armastab Henri ka neljarattalisi masinaid, mida saime omal nahal tunda Johanniga P\u00e4rnus peale Madise s\u00fcnnip\u00e4eva, kui hetkega v\u00f5lus Henri v\u00e4lja kuskilt platsilt vana tagaveolise Volvo, millega me kuhugi Valgeranna loopealsetele j\u00e4\u00e4rajale driftima l\u00e4ksime. K\u00f5ik oli v\u00e4ga tore ja lahe.<\/p>\n
Kuniks me suutsime Johanniga Volvo veepumbarihma ribadeks s\u00f5ita ja nii me k\u00fclmetasime 1,5 tundi ilma s\u00f6\u00f6ma ja joomata, kuniks lahke naisterahvas meid Madise juurde sooja pukseeris.<\/p>\n
<\/a>Persili pudel…<\/p><\/div>\n
Kuna me Johanniga tundsime s\u00fc\u00fcd Volvo purunemises, siis l\u00e4ksime me j\u00e4rgmisel n\u00e4dalavahetusel P\u00e4rnu ja aitasime Henri silmar\u00f5\u00f5mu uuesti \u00fcles putitada. Henri tutvustas meile sellel n\u00e4dalavahetusel ka Wildcardsi klubimajasid, t\u00e4nu millele saime osa Aironi ja Joonase s\u00fcnnip\u00e4evapeost. Niipalju kiilakaid noormehi \u00fches ruumis pole mina kunagi varem n\u00e4inud, rohkem seda \u00f5htut\u00a0 kommenteerima ei hakka, kui siis niipalju, et Aironi ema tehtud kartulisalat oli v\u00e4ga maitsev. Henri k\u00fclask\u00e4igust sai m\u00f5ne jaoks pikem seiklus kui oleks osanud oodata.<\/p>\n<\/a><\/p>\n