![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133b\/files\/2018\/04\/490658h43ddt27.jpg\")
<\/a><\/p>\nMona oma loomulikus olekus: segaduses ja p\u00fc\u00fcab paaniliselt koolist p\u00f5geneda<\/p>\n
<\/p>\n
Teisip\u00e4eval jooksime k\u00f5ik v\u00f5imalikult kiiresti kooli, et keegi t\u00e4naval hullumajja ei helistaks ja kadunud klientide kohta ei k\u00fcsiks – k\u00e4es oli tutip\u00e4ev. Nii Piret Otsa kui garderoobit\u00e4di kui koolikaaslased manitsesid, et me… eeeee…. vist manitsesid, et me v\u00f5imalikult palju veep\u00fcstolitega m\u00e4ngiks, sest ujuv koolimaja on iga koristaja unistus. Meie kooli k\u00fclastanud v\u00e4lismaalastel esiteks vedas, et nad l\u00e4bim\u00e4rjaks ei saanud ja teiseks j\u00e4i ilmselt Eesti koolide lipulaevast v\u00e4ga omalaadne mulje.<\/p>\n
Maarja mitte ainult ei s\u00f6\u00f6nud oma pulgakommist vilet, vaid m\u00e4ngis keset matemaatika tundi k\u00f5vasti (ja valesti) mingit lugu, mille me vist pidime \u00e4ra tundma?<\/p>\n Jah, Sten r\u00e4\u00e4gib oma kaisukaruga.<\/p>\n <\/p>\n Kolmap\u00e4eval saime v\u00f5imaluse t\u00f5estada matemaatika\u00f5petajatele, et me ikka \u00fcldse ei oska mitte midagi. \u00d5pilaste lemmik\u00fclesanne oli vaieldamatult II osa tekst\u00fclesanne, kus LAUDADE kohta antud info p\u00f5hjal pidi leidma KAPPIDE arvu. Ehk siis \u00fclesanne \u00e1 la\u00a0<\/em>“T\u00f5nul on kolm \u00f5una. Leia Mari vanus, kui tulnukas on lilla.”<\/p>\n Neljap\u00e4ev oli k\u00f5ige r\u00f5\u00f5msam\/kurvem p\u00e4ev meie koolielus – l\u00f5pukell. Kui olime koolmajja j\u00f5udes juba t\u00e4iesti higised ja v\u00e4sinud rahvariietes olemisest, suundusime mitte k\u00f5ige parema ventilatsiooniga aulasse aktusele, kus k\u00f5net pidasid direktor Ene Saar, kes taas kord suutis oma k\u00f5ne suurep\u00e4raselt seostada igaaastase teatrireisiga, meie armas klassijuhataja Natalja Sinjukina ning C klassist Karl Mihkel Pohga. Aktuse raskeimaks \u00fclesandeks osutus 1. klassi j\u00fctsidele mitte peale astumine – nad on nii pisikesed! P\u00e4rast lahkumise laulu suundusime ketina klassidest l\u00e4bi jooksma, kusjuures vahepeal tekkis tempo t\u00f5ustes tunne, et viibid mingis keskaegses tapariistas, kus su k\u00e4si informatsiooni k\u00e4tte saamiseks v\u00e4lja venitatakse. Linna vahel joostes olid hirmsaimad hetked v\u00f5ib-olla \u00fcle tee minemised, sest meie oleme k\u00fcll “\u00fcks k\u00f5ikide, \u00fcks k\u00f5ikide”, aga autojuhid on pigem “kui mul on roheline tuli, siis nui neljaks, ma hakkan liikuma, t\u00fchja nendest viiek\u00fcmnest rahvariides hullust”. Asja ei teinud paremaks ka see, kui esimest korda teed \u00fcletades Uku, selmet kontrollida, kas k\u00f5ik on TIK-ist v\u00e4ljunud, lihtsalt h\u00fc\u00fcdis: “MINA N\u00dc\u00dcD L\u00c4HEN!”, tirides kogu enda taga olevat jono julmalt kaasa. Aga k\u00f5ik j\u00e4id ellu! Vist?<\/p>\n P\u00e4rast linnas ringi jooksmist ning k\u00fcmnete Aasia turistide iPadide ees poseerimist anti meile m\u00f5ni minut, et oma kodinad kokku korjata ja siis vaba\u00f5humuuseumisse suunduda. Kui olime end Tallinna \u00dchistranspordi bussi pressinud ja juba vaikselt liikuma hakanud, m\u00e4rkasime Solarise juures \u00fchte eksinud Robinit, kes ei suutnud meie bussi tuvastada ega ka oma telefoni vastu v\u00f5tta. Paariminutilise karjumise ja oigamise tulemusena juhtis reaalika s\u00fcda Robini \u00f5ige bussi juurde, millel j\u00e4rgnes hiiglaslik aplaus – see polnud esimene kord, kui meid sellel n\u00e4dalal t\u00e4naval hulluks peeti.<\/p>\n Vaba\u00f5humuuseumis oli vist k\u00f5ige l\u00f5busam Piret Otsal, kes andis meile lahkelt v\u00f5imaluse 3 MINUTIT s\u00fc\u00fca ning suunas meid siis juba saali keskele, et tuhandeid vanaaja kosja- ja muid laulum\u00e4nge m\u00e4ngida. Vahepeal l\u00e4ksime \u00f5ue, et natuke hingata ja \u00fchispilti teha, mis l\u00f5ppes viie \u00f5pilase porim\u00fclkasse kukkumisega (tuleb v\u00e4lja, et meie tulevastel riigikaitslastel on raskusi pingi peal istumisega). Taas kord olime j\u00f5udnud 3 minutit rahulikult jalutada, kui Otsa – “AE-AE” – meid tantsima kutsus. L\u00f5puks lahkusime Rocca al Marest, et vaadata, kuidas kulgeb Haabersti risti ehitus ning j\u00f5udsime enamasti k\u00f5ik elusate ja pisut v\u00e4hem tervetena \u00f5nnelikult kooli juurde tagasi.<\/p>\n Te ei kujuta ette, kui palju 133b t\u00fcdrukud vaeva pidid n\u00e4gema, et end sellele \u00f5rrele upitada. Alles siis, kui pildid vaevaliselt tehtud said, m\u00e4rkasime, et teised klassid olid leidnud palju ilusama tausta tuuliku n\u00e4ol, kuhu polnud vaja ronidagi…<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n