10.-13. juunil sai ellu viidud 133a&b \u00fchisreis Venemaale Peterburi linna. Kahjuks k\u00f5ik meist kaasa ei saanud tulla, seega meie delegatsioon oli esindatud vaid osalises koosseisus. Kaasas olid ka \u00f5petajad Tiia Luuk, Heli Ahuna, Natalja Sinjukina, Karin Kundla ning giid Kati ja bussijuht Toivo.<\/p>\n
Startisime Tallinnast 10. juuni l\u00f5unal peale aktust. Kati tegi meile kohe sujuvama ja meeldivama reisi nimel selgeks m\u00f5ned reeglid, mida piiri\u00fcletusel silmas pidada. Kuusalust v\u00f5tsime peale ka Hr M\u00e4rtsoni. Aseri Olerexis tegime peatuse, sirutasime jalgu, kinnitasime keha ja valmistusime tuulegeneraatorite seltsis meid eesootavaks piiri\u00fcletuseks. Viimane v\u00f5ttis k\u00fcll paar tundi aega, kuid \u00fcldjoones l\u00e4bisime selle edukalt. Suurim v\u00e4ljakutse oli edukalt alistatud ning v\u00e4lja teenitud puhkus v\u00f5is l\u00f5puks alata! School\u2019s out for summer, school\u2019s out forever<\/em>. Vene hing asus end meis vaikselt sisse seadma, kui meist m\u00f6\u00f6dusid venekeelsed reklaamplakatid ning \u0434\u0430\u0301\u0447\u0430<\/em>\u2019d L\u00e4\u00e4ne-Ingerimaal.<\/p>\n Paar tundi, mis meil veel s\u00f5ita j\u00e4id, m\u00f6\u00f6dusid Kati p\u00f5neva jutu saatel \u00fcpris kiiresti. Varsti paistsidki juba Peterburi tuled. Me k\u00f5ik teame, et Venemaa on suur ja lai ning on olnud veel suurem ja laiemgi, kuid kui olla ise kunagise Leningradi k\u00fclje all ja m\u00f5elda, kui t\u00fchine on vahemaa Narva ja Peterburi ning milline on vahemaa Narva ja Vladivastoki vahel, siis tekkis ikka hirm k\u00fcll. Mitte mingi konkreetne hirm, vaid pigem aukartus tunde ees, kui hoomamatu see maa on ning kui t\u00fchine on seal \u00fcksikisik (jep) . Muidugi l\u00e4ks m\u00f5te ka ajast tagasi. M\u00f5eldes t\u00f5siasjale, et alles 25 aastat tagasi oli siin iga ruutmeetri aadressiks NSV Liit, tekkis palju k\u00fcsimusi\u2026 Kuid Peterburi kui \u00fcks kultuursemaid ja turistirohkemaid Vene linnu oli p\u00e4ris l\u00e4\u00e4nelik ja Punasest haigusest edukalt taastunud. Samas eristub Peterburi kindlasti esiteks arhitektuuri poolest – kesklinnas pilvel\u00f5hkujaid ning suuri klaashooneid igal sammul ei kohanud. Baroksed ja klassitsistlikud hooned ning v\u00f5rdlemisi uued, n\u00f5ukaaegsed suurtest tellistest, pikad ja laiad majad Nevski prospektil ja Neeva kaldal Peterburi \u00f6istes tuledes j\u00e4tsid s\u00fcgava mulje, mida v\u00e4hemalt mina pole \u00fcheski teises suurlinnas varem tundnud. Teine iseloomulik faktor, mis linnas silma torkas, on kohutav kogus kulda ja karda – polnud \u00fchtegi hoonet, millel poleks olnud kaunistusi. Kirikuid ja t\u00e4htsamate hoonete fassaade ehtisid kohutavas koguses kullatud nikerdised, sambad, kujud ja mosaiigid.<\/p>\n I <\/strong>\u00f5htu.<\/strong> Peterburi \u00e4\u00e4rest kesklinna poole s\u00f5ites m\u00f6\u00f6dusid meist alguses k\u00fcll hru\u0161t\u0161ovkad, kuid arhitektuuri v\u00f5imsus kasvas eksponentsiaalselt. Suuremate prospektide l\u00f5ikumispaikades olid ringteede keskel suurejoonelised ausambad. Narva triumfikaar, Suure isamaas\u00f5ja kangelaste m\u00e4lestusm\u00e4rk ja muud ajaloolised ausambad. L\u00f5puks j\u00f5udsime hotelli, \u00f5igemini hostelisse, mis asus Nevski prospekti vahetus l\u00e4heduses. Nimeks oli sel v\u00f5rdlemisi odaval noortep\u00e4rasel majutuspaigal Graffiti L Hostel. Iga korruse peale oli \u00fchine WC ja du\u0161iruum. V\u00f5rdlemisi kitsad neljased toad olid osa Peterburi seiklusest. Hostel oli m\u00f5nes m\u00f5ttes nagu elu allikas – \u00fcks v\u00e4hestest kohtadest, kus oli t\u00e4iesti korralik WiFi. 4G puudus, 3G oli katkendlk ja kallis ning WiFit leidus vaid kohvikutes. See oli kokkuv\u00f5ttes siiski positiivne, sest niivisi sai kultuurile ja reisielamustele keskenduda. Selleks ajaks, kui olime ennast hostelis sisse seadnud, andis endast m\u00e4rku t\u00fchi k\u00f5ht. Suurem osa meie seltskonnast suundus KFC\u2019sse, kuid meie tuba otsustas nautida Pizza Hut\u2019i tooteid. Tegime ka kiire p\u00f5ike keldripoodi, et mekkida Vene kalja. \u00d5htut aitas m\u00f6\u00f6da saata meie seltskonnal Kauri poolt kaasa v\u00f5etud tore kaardim\u00e4ng (ait\u00e4h!).<\/p>\n II p\u00e4ev – Igal p\u00e4eval einestasime ingerisoomlaste luterliku kiriku keldris. Enese \u00e4ramajandamiseks olid kiriku eest hoolitsevad s\u00f5bralikud \u0431\u0430\u0301\u0431\u0443\u0448\u043a\u0430<\/em>\u2019d sisse seadnud toitlustuse. Esimesel hommikul olid men\u00fc\u00fcs \u00e4\u00e4rmiselt maitsev tatar, vorstijupp, v\u00f5ileib ning kohv. Toitev hommikus\u00f6\u00f6k tarbitud, suundusime tagasi bussi, et asuda pikemale linnaekskursioonile. Kati r\u00e4\u00e4kis meile pikalt ja p\u00f5hjalikult nii m\u00e4lestusm\u00e4rkide ja ausammaste kui ka kirikute ja muuseumite ajaloost ja olemusest. Kahjuks k\u00f5ik faktid meelde ei j\u00e4\u00e4nud \u2013 liiga palju kultuuri on ajul korraga raske vastu v\u00f5tta. Meie teele j\u00e4id nii Vaskratsanik, Iisaku katedraal, Talvepalee ning paljud teised kuulsad objektid. Peatuse tegime eestlaste Peterburi Jaani kirikus, kus parasjagu k\u00e4is eesootava kontserdi proov. J\u00e4rgmine peatus ootas meid Neeva j\u00f5e \u00e4\u00e4res, kus sai silitada kuldse sfinksi pead ja tiibu. See pidavat tooma \u00f5nne ja eduka karj\u00e4\u00e4ri, kui \u00f5igesti tegutseda.<\/p>\n Kellaaeg oli selleks hetkeks juba l\u00e4henemas 12le, mis t\u00e4hendas, et on aeg minna Peeter-Pauli kindlusesse keskp\u00e4evapauku kuulama. Meid hoiatati, et see on valjem, kui oodata v\u00f5ib ning Kati mainis, et selle ajal on k\u00e4test kukkunud mitmed fotoaparaadid ja mobiiltelefonid. Kahurist k\u00f5last t\u00f5esti v\u00f5rdlemisi vali k\u00e4rgatus, kuid see polnud midagi kohutavat. Saime ka umbes pool tundi vaba aega, et kindluses ringi jalutada. Hoovis \u00fcles seatud turistil\u00f5ksud (loe: suveniiriputkad) said ka meie grupi arvelt rikkamaks \u2013 kes ostis 600rubl eest (ca 8,1\u20ac meie visiidi ajal) CCCP s\u00fcmboolikaga Punaarme talvem\u00fctsi, kes k\u00fclmkapimagneti, kes praktilisi klaasist suveniire.<\/p>\n Seej\u00e4rel s\u00f5idutati meid \u0421\u043f\u0430\u0441\u0430 \u043d\u0430 \u041a\u0440\u043e\u0432\u0438<\/em> kiriku juurde ja anti neli tundi vaba aega linnaga l\u00e4hemalt tutvumiseks. Kokku pidime saama suure raamatupoe Dom Knigi juures. K\u00f5igepealt otsisime s\u00f6\u00f6gikoha, sest l\u00f5una oli k\u00e4tte j\u00f5udnud ning tatrast saadud j\u00f5ud ja jaks oli raugemas. Mina isiklikult proovisin kogu reisi v\u00e4ltel s\u00fc\u00fca v\u00f5imalikult palju Vene rahvustoite Sellest tingituna proovisin bliine kalamarjaga. Peale einet s\u00f5itsime Lea juhtimisel metrooga Starbucks\u2019i juurde. S\u00f5itsime k\u00fcll vales suunas ja pidime l\u00e4bi vihma tagasi k\u00f5ndima, kuid soe kohv neutraliseeris k\u00f5ik vihmast tingitud kannatused, kui just eksikombel frappuccino<\/em>\u2019t ei v\u00f5tnud (ikka juhtub!).<\/p>\n Kogunesime kokkulepitud kellaajal Dom Knigi ees ning seej\u00e4rel jalutasime Katiga parveekskursioonide l\u00e4htepaiga poole. Kui me peale v\u00e4sitavat \u00fcle 20min pikkust ootamist l\u00f5puks j\u00e4ise tuule eest sooja laeva varju saime, oli kergendus suur.\u00a0 M\u00f5ned ekstreemsemate tingimuste armastajad otsustasid j\u00e4\u00e4da parve v\u00e4litekile, et nautida Neevalt ja selle kanalitelt Peterburi linna ilu ja v\u00f5lu natukene karmimates oludes, kui seda pakkus laeva sisemus. Imekombel ei j\u00e4\u00e4nud keegi meist haigeks. \u00d5htul tutvustas Kati meile kohalikku suuremat kaubanduskeskust, mis asus meie hosteli vahetus l\u00e4heduses. Selles keskuses s\u00f5ime ka \u00f5htu\u201cs\u00f6\u00f6ki\u201c, sel korral KFC\u2019s ja Burger King\u2019is, tutvusime Adidase firmapoe hindadega (6000rubl triibudresside eest) ning sooritasime sisseoste.<\/p>\n III p\u00e4ev – Teisel kohalolekup\u00e4eval saime hommikul s\u00fc\u00fca ilmselt k\u00f5igi \u00fcllatuseks pastat. N\u00fc\u00fcd ootas meid ees k\u00fclastus maailmakuulsasse Talvepaleesse. Meie ekskursioonigrupp jagati kaheks. Mina sattusin sellesse gruppi, kes esialgu Ermitaa\u017ei k\u00fclastas. K\u00f5igepealt pidime pool tundi v\u00e4ljas ootama, kuni l\u00f5puks oma giidiga kohtusime (mitte Katiga). Seej\u00e4rel kulus veel pool tundi riietehoius ja grupiga sissep\u00e4\u00e4su juurde liikumiseks. Kunsti me v\u00e4ga nautida ei saanud, sest muusem oli inimesi pungil t\u00e4is. L\u00e4bi raskuste n\u00e4gime siiski ka m\u00f5nda kuulsamat maali. Talvepalees kohtasime ka meisterlikku ahritektuuri ja muidugi ka loendamatuid kullatud kaunistusi. Buss t\u00f5i teise poole grupist Ermitaa\u017ei ning meie esimene grupp suundus Katiga Iisaku katedraali ja Vaskratsanikku imetlema. Kolmetunnine kultuurilaks seljataga, anti meile j\u00e4llegi natuke aega hinge t\u00f5mmata. P\u00e4rastl\u00f5unal k\u00fclastasime Petrokovskaja Akvatoria\u2019t, kus saime tutvuda Peterburi ajalooga l\u00e4bi suurejoonelise 18. sajandi Peterburi linna maketi. Hiljem s\u00f5itsime Kati juhtimisel metrooga p\u00e4ris mitu peatust kesklinnast eemale \u00fche kaubanduskeskuse juurde, kus saime k\u00fclastada suuremat sorti toidupoodi. Tuleb v\u00e4lja, et Vene kompvekid on \u00e4\u00e4rmiselt maitsvad, samuti ka Vene kali.<\/p>\n IV p\u00e4ev – Kohe hommikul pakkisime oma kohvrid ning peale hommikus\u00f6\u00f6ki, mis koosnes seekord kartulisalatist, supist ning veel \u00fchest-teisest, suundusime v\u00e4ljas\u00f5idule Kroonlinna. Teel olles r\u00e4\u00e4kis Kati meile Kroonlinna ajaloost, sinna viiva tee t\u00f5ttu tekkinud keskkonnaprobleemidest ning ka tee peale j\u00e4\u00e4vatest objektidest, ka Vladimir Vladimirovit\u0161 Putini \u201esisse\u00f5nnistatud\u201c spordikompleksist. Korraks peatusime Lydia Koidula viimase elupaiga juures, mille all oli n\u00fc\u00fcd vorstipood ilusa sildiga \u201e\u043a\u043e\u043b\u0431\u0430\u0441\u0430\u201c<\/em>. Samuti sai peatus tehtud Peeter Suure kuju juures, mis asus v\u00f5rdlemisi kena rannapromenaadi \u00e4\u00e4res. Tuulise ilma t\u00f5ttu seal kahjuks v\u00e4ga kaua olla ei kannatanud.<\/p>\n Viimaks m\u00f6\u00f6dusime ka kuulsast Kroonlinna nullist, mida me k\u00fcll l\u00e4hemalt ei inspekteerinud, ja j\u00f5udsime Kroonlinna katedraali juurde, mille ees p\u00f5les igavene tuli. Peatusime seal pool tundi ning k\u00e4isime ka katedraalis sees. Pean t\u00f5dema, et minus see erilist vaimustust ei tekitanud, sest mulle tundus see nagu iga teine katedraal v\u00f5i kirik, mida k\u00fclastanud olime. Kroonlinna v\u00f5rdlemisi kitsastel t\u00e4navatel bussiga man\u00f6\u00f6verdades m\u00f6\u00f6dusime ka \u00fchest vanast tehasest, mille fassaadil ilutses punane viisnurk NSVL s\u00fcmboolikaga. See oli ka ainuke kord, kui seda ka Venemaa reisi jooksul n\u00e4gime (v.a. suveniiridel).<\/p>\n Seej\u00e4rel ootas ees v\u00e4ljas\u00f5idu k\u00f5ige p\u00f5nevam osa. V\u00f5tsime suuna Peterhofi poole. Ilm oli selleks ajaks \u00f5nneks selginenud – vihma enam ei kallanud! Pean t\u00f5dema, et olud olid kolmetunniseks jalutusk\u00e4iguks Peterhofi v\u00f5luvas pargis kaunite purskkaevude vahel ideaalil\u00e4hedased. Kuigi pargis ringi vaatamiseks oli aega pea kolm tundi, j\u00e4i suurem osa sellegi poolest n\u00e4gematta. Pargi ilu on p\u00e4ris raske kirjeldada, selle t\u00f6\u00f6 teevad loodetavasti pildid minu eest \u00e4ra. Nii palju v\u00f5in \u00f6elda, et marmorist, kullatud detailidest ja kujukestest pargis juba puudust ei tulnud. Huvitav n\u00e4htus, mida pargis kohtasin, oli liigs\u00f5bralik Sciurus vulgaris<\/em>, ehk harilik orav. K\u00fclastajate poolt \u00e4rahellitatud oravapoisid olid koguni nii julged, et ronisid m\u00f6\u00f6da inimeste p\u00fcksis\u00e4\u00e4ri \u00fcles-alla ja j\u00e4rgnesid pahaaimamatutele turistidele. Sama lugu oli ka partide, kajakate ja linnukestega, kuid nemad siiski inimesi nii palju ei ahistanud, kui oravad. Peale pikka jalutusk\u00e4iku maitsesin veel viimast korda kohalikke pannkooke ja oligi aeg tagasi bussi minna.<\/p>\n L\u00f5unas\u00f6\u00f6k neljandal p\u00e4eval oli omaette seiklus. Nimelt einestasime \u00f6\u00f6klubis! Toidu \u00fcle kurta ei saa, t\u00fchi k\u00f5ht oli oma t\u00f6\u00f6 teinud. Meie kuninglik l\u00f5una algas kartulisalatiga, millele j\u00e4rgnes supp, \u00fcpriski suur praad ning l\u00f5puks veel magustoiduks muffinid, joogiks oli \u00f5unamahl. N\u00e4gin, et m\u00f5ned kaaslased piirdusid juba supiga. T\u00e4iesti m\u00f5istetav. K\u00f5hud t\u00e4is, j\u00e4tsime Peterhofiga h\u00fcvasti ning asusime teele tagasi Eestimaa poole.<\/p>\n – – – Fast forward<\/em> Eesti piirini, sest k\u00f5ik magasid ning midagi erilist ei toimunud – – –<\/p>\n Piiri\u00fcletus l\u00e4ks sel korral palju kiiremini, kui Venemaale minnes. Siinkohal ei levita ma rassiviha ega mingisugust vaenu idanaabrite suhtes, kuid v\u00f5rreldes Venepoolse passikontrolliga oli Eesti poolel k\u00f5ik palju kiirem ja paremini organiseeritud. Tere j\u00e4lle, Eesti! Ning tagasi me olimegi. Telia mobiilioperaator meie nutifone koheselt \u00fcle ei v\u00f5tnud. V\u00f5imsate Vene antennide levi ulatus ikka mituk\u00fcmmend kilomeetrit Eesti peale. J\u00e4llegi peatusime Aseri Olerexis, et jalgu sirutada ja keha kinnitada. Paari tunnikese p\u00e4rast paistsidki Lasnam\u00e4e paneelmajad. V\u00f5rreldes Vene paneelmajadega on Lasnam\u00e4e omad t\u00e4itsa k\u00f5lblikud meie linnapilti. L\u00f5pppeatus oli j\u00e4llegi Solarise vastas. J\u00e4tsime \u00fcksteisega suveks h\u00fcvasti ning see hetk oligi k\u00e4es \u2013 suve alguse l\u00f5pp oli j\u00f5udnud oma viimsesse faasi ehk suvevaheaeg oli hoo sisse saanud.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes l\u00e4ks meie kollektiivne reis korda ning v\u00f5in kinnitada, et k\u00f5igil on juba j\u00e4rgmise reisi ootus hinges. Enne seda aga kiire p\u00f5ige 11. klassi, kirjutame kokku \u00fche uurimist\u00f6\u00f6 ja l\u00e4heme uuesti ilma peale.<\/p>\n Selline oli meie reis Venemaale, selline oli meie l\u00f5pp 10. klassile. T\u00e4itsa tore oli. N\u00e4gudeni!<\/p>\n autor: Siim Kaukver<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 10.-13. juunil sai ellu viidud 133a&b \u00fchisreis Venemaale Peterburi linna. Kahjuks k\u00f5ik meist kaasa ei saanud tulla, seega meie delegatsioon oli esindatud vaid osalises koosseisus. Kaasas olid ka \u00f5petajad Tiia Luuk, Heli Ahuna, Natalja Sinjukina, Karin Kundla ning giid Kati ja bussijuht Toivo. Startisime Tallinnast 10. juuni l\u00f5unal peale aktust. Kati tegi meile kohe sujuvama […]<\/p>\n","protected":false},"author":102,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-159","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-10-klass"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/users\/102"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":160,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/159\/revisions\/160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/133a\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}