Pseudo-ja k\u00f5muuudiste pealetung<\/p>\n
\u201eH\u00f5issa-h\u00f5issa! Ronaldo trussikud n\u00fc\u00fcd ka Eestis m\u00fc\u00fcgil!\u201c.\u00a0 Kas t\u00f5esti on see p\u00e4eva loetuim uudis \u00d5htulehe veebiv\u00e4ljaandes? Kahjuks k\u00fcll. T\u00e4nase p\u00e4eva veebiv\u00e4ljaandeid j\u00e4lgides peab t\u00f5dema, et k\u00f5igis, v\u00e4ljaarvatud riiklikus err`i veebiv\u00e4ljaandes, leidub nii pseudo-kui ka k\u00f5muuudiseid.\u00a0 Koolitunnis sisendatud arvamusele, et lugemisk\u00f5lbulikuks k\u00f5mu- ja pseudouudiseid pidada ei saa, tekib veebiv\u00e4ljaandeid vaadates teatav vastuolu, kas siis lugemisk\u00f5lbulikku materjali polegi. Kui j\u00e4lgida \u00d5htulehe ja Elu24 veebiv\u00e4ljaandeid, siis vaatab vastu olukord, kust uudistek\u00fcnnis koosneb peamiselt k\u00f5must ja pseudoprobleemidest, nt \u201eSlaavi kaunitar Babulja kuldpuuris\u201c v\u00f5i\u00a0 \u201eJuuksur kasutas hertsoginna Catherine`i \u00e4ra\u201c. Paratamatult tekib k\u00fcsimus, miks siis nii? Kas rahvast t\u00f5esti huvitab vaid k\u00f5mu ja kl\u00e4ts, kas t\u00f5esti on t\u00e4htis teada, mida keegi eile kuskil kellegagi s\u00f5i?<\/p>\n
Meedia on muutumas aina pealiskaudsemaks ja lihtsakoelisemaks, seda samuti on muutumas ka inimeste m\u00f5ttemaailm. Kumb on kumma tinginud, on vaatepunkti k\u00fcsimus, kuid t\u00e4htis on hoopis selle tagaj\u00e4rjed.\u00a0 Alustades tulevaste p\u00f5lvkondade suutmatusega lugeda pikki ning sisutihedaid artikleid, l\u00f5petades inimkonna \u00fcldise intelligentsuse langusega.\u00a0 Kust algab siis probleem? Eks ikka iseendast. Esmalt peab inimeses tekkima huvi ja harjumus olla teadlik enda \u00fcmber toimuvaga. J\u00e4rgnevalt peaks inimene oskama eristada vajalikku mittevajalikust, nt kvaliteetajakirjandust tabloidajakirjandusest. Kuid ei piisab vaid inimesest endast. Lugedes n\u00fc\u00fcdseks endise kultuuriministri Rein Langi lahkumiskirja parlamendile, siis peab n\u00f5ustuma, et inimeste vaatepilti on ajakirjanikud ja suhtekorraldajad liigselt m\u00f5jutama hakanud. Vaadates t\u00e4nast Postimehe veebiv\u00e4ljaannet\u00a0 s\u00fcvenenumalt, on tunne justkui ajakirjanikud suruksid inimestele peale k\u00f5mu. Miks muidu on seltskonnaalaste artiklite pealkirjad erkpunase ja paksu fondiga, samas p\u00e4evakajalised s\u00fcndmused halli ja imepeene fondiga? Kurvaks teeb ka m\u00f5te, et igivana ja auv\u00e4\u00e4rne ajaleht Postimees kajastab\u00a0 raha-ja populaarsushimus pseudo-ja k\u00f5muuudiseid. N\u00f5nda on tehtud teadlikult inimesele raskeks vajaliku informatsiooni k\u00e4tte saamine ebavajalikust.<\/p>\n