Veebilehtedes on piir kvaliteet- ja k\u00f5muajakirjanduse vahel \u00f5rnem kui paberkandjal, sest veebis on infotulv pidevalt muutuv ja see on tihti lihtsustatud ning kallutatud. Uurisin nelja veebiportaali: err.ee, postimees.ee, ohtuleht.ee ja elu24.ee, et leida piir kvaliteet- ja kollase ajakirjanduse vahel.<\/p>\n
Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu veebiportaal err.ee on avalik-\u00f5iguslik meedia, millel on riiklik toetus. Ta teenib avalikku huvi, aitab kaasa demokraatia arengule ja kvaliteetajakirjanduse tootmisele. Veebiportaal on ametlik: visuaalselt minimalistlik ja lihtne, sest pealkirjad ei r\u00f5hu emotsionaalsusele ja on enamjaolt \u00fches suuruses, v\u00e4rvikasutus on neutraalne (valge, hall, sinine) ning fotod ei t\u00f5mba t\u00e4helepanu endale, vaid j\u00e4\u00e4vad pigem tagaplaanile, tekst on paigutatud korrap\u00e4raselt. Tegemist on kvaliteetajakirjandusega, sest peamised teemad on poliitika, majandus, kultuur ning enamasti kajastatakse kodumaised uudiseid. Mitme erineva artikli p\u00f5hjal v\u00f5in \u00f6elda, et lood on pikad, sisukad ja teave p\u00f5hjalik. Pseudouudiseid ei m\u00e4rganud ning samuti puudus ka reklaam. T\u00e4helepanu k\u00f6itis Urmas Vaino artikkel \u201cTulemusstipendiumi saavate tudengite arv suureneb.\u201d<\/p>\n
Postimehe veebiportaalis postimees.ee on pilte rohkem kui Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu lehel, samuti on pealkirjade kujundus mitmekesisem: erinev suurus, v\u00e4rv, stiil. Lisaks on m\u00f5nel pealkirjal juures ka sissejuhatav l\u00f5ik, mis aitab pealkirja paremini lahti m\u00f5testada. M\u00e4rgata on vilkuvaid reklaame. Lugusid on k\u00f5igist eluvaldkondadest ning pealkirjadega p\u00fc\u00fctakse r\u00f5huda rohkem inimese vaimsusele, pseudouudiseid on v\u00e4he. Minu arvates kasutab Postimees tabloidistumist strateegiana, et s\u00e4ilitada oma positsioon avalikus sf\u00e4\u00e4ris. Selleks on v\u00e4limus muudetud atraktiivsemaks, kuid sisu on endiselt kvaliteetne: argumenteeritud ja informatiivsed uudised, palju arvamusartikleid. T\u00e4helepanu t\u00f5mbas Telemari Looneti artikkel \u201cPISA: Euroopa noorte lugemisoskus j\u00e4\u00e4b alla USA \u00f5pilastele.\u201d<\/p>\n
\u00d5htulehe veebiportaalis ohtuleht.ee on tabloidistumist m\u00e4rgata veelgi rohkem, sest fotod domineerivad pealkirjade \u00fcle, mis on kohati ei paista silmagi, reklaami on v\u00e4ga palju (isegi liiga palju, sest uudised l\u00e4hevad kaotsi), v\u00e4rvikasutus on lai, lood l\u00fchikesed ja emotsionaalsed. Pseudouudiseid on m\u00e4rgatavalt rohkem kui Postimehe portaalis. V\u00e4lismaiste uudiste arv on samuti suurem. Silma hakkas Mihkel Maripuu artikkel \u201cS\u00f5merul lonksas 6-aastane laps m\u00e4nguplatsilt leitud limonaadipudelist kemikaali.\u201d<\/p>\n
Meelelahutusportaal elu24.ee on tabloidajakirjandus, sest fotosid on palju, pealkirjad on suured ja v\u00e4rvilised, lood on l\u00fchikesed, lihtsad, pealiskaudsed ja \u00fcldistatud, enamasti pseudouudised, millel pole uudisv\u00e4\u00e4rtuslikku t\u00e4hendust. Tegemist on k\u00f5mu-uudistega ja \u00fchtegi arukat pealkirja silma ei hakanud. Ainus huvipakkuv artikkel oli \u201c400 000 aasta vanusest luust saadi maailma vanim DNA.\u201d<\/p>\n
ERR\u2019i uudisteportaal on selge n\u00e4ide kvaliteetajakirjandusest ja selle vastand on k\u00f5muajakirjandus Elu24. \u00d5htuleht ja Postimees j\u00e4\u00e4vad nende kahe vahele, kuid Postimees kaldub pigem kvaliteetajakirjanduse poole, sest p\u00e4evakajalised teemad on t\u00e4htsamal kohal ja palju on oma ala spetsialistide arvamust. \u00d5htulehes on seevastu \u00fclekaalus pseudouudised ning kvaliteeti on v\u00e4hem. Seega piir kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse vahel jooksebki Postimehe ja \u00d5htulehe vahel, kuid see on \u00f5hk\u00f5rn ja kindlasti muutuv.<\/p>\n
Laura Jakobson<\/p>\n
5.detsember 2013<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Veebilehtedes on piir kvaliteet- ja k\u00f5muajakirjanduse vahel \u00f5rnem kui paberkandjal, sest veebis on infotulv pidevalt muutuv ja see on tihti lihtsustatud ning kallutatud. Uurisin nelja veebiportaali: err.ee, postimees.ee, ohtuleht.ee ja elu24.ee, et leida piir kvaliteet- ja kollase ajakirjanduse vahel. Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu veebiportaal err.ee on avalik-\u00f5iguslik meedia, millel on riiklik toetus. Ta teenib avalikku huvi, aitab […]<\/p>\n","protected":false},"author":70,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-166","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/70"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":178,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166\/revisions\/178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/131b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}