Emakeele p\u00e4eva puhul toimus Saue g\u00fcmnaasiumis \u00fcleharjumaalise kirjandusv\u00f5istluse \u201eM\u00f5istuse ja s\u00fcdamega\u201c auhindade \u00fcleandmine. V\u00f5istluse teema oli sel aastal inimese ja tema tegevuse v\u00e4\u00e4rtustamine igap\u00e4evaelus. Reaalikad olid esindatud k\u00f5ige rohkemate t\u00f6\u00f6dega ning t\u00f5id koju lausa kolm preemiat. Raid Vellerind kirjutas parima n\u00e4idendi, Eva M\u00f5tsh\u00e4rg k\u00f5ige empaatilisema l\u00fchijutu ning minu kirjutist autasustati parima novelli tiitliga. Heade t\u00f6\u00f6de eest m\u00e4rgiti \u00e4ra veel kuus meie koolikaaslast, nende seas ka meie Jaana Olvet.<\/p>\n
Siin aga minu pisikene kirjutis:<\/p>\n
Torumees<\/b><\/p>\n
\u201eMinna v\u00f5i mitte minna? Selles on k\u00fcsimus,\u201c m\u00f5tleb Jaanus igal argihommikul ja kiirustab t\u00f6\u00f6le. T\u00e4na on aga eriline hommik. Esimene klient, keskealine meesterahvas, peab ootamatult \u00e4ra s\u00f5itma ning palub Jaanuse visiidi edasi l\u00fckata – nii loeb Jaanus hommikul saabunud e-kirjast. \u201eJumal t\u00e4natud, et arvutid olemas on, muidu oleksin asjata kohale s\u00f5itnud,\u201c m\u00f5tleb ta.<\/p>\n
\u00c4sja 32-aastaseks saanud Jaanus on v\u00e4lja\u00f5ppinud torumees. T\u00e4naseks on ta seda ametit pidanud juba k\u00fcmmekond aastat. Konti ei murra ning palgast elab \u00e4ra. Kunagi, t\u00f6\u00f6ga alles alustades oli uhke Volkswageniga kliendi juurde s\u00f5ites alati kerge \u00e4revus sees. Probleemid olid erinevad, inimesed samuti. P\u00f5nev oli. \u00c4ravoolutorude spetsiifiline aroom v\u00f5is vahel k\u00fcll pea veidi ringi k\u00e4ima panna, kuid seegi m\u00f6\u00f6dus tavaliselt paari tunniga. Praegu ei m\u00e4rka Jaanus seda l\u00f5hna enam \u00fcldse.<\/p>\n
Kuna esimene visiit oli \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud, sai Jaanus rahulikult hommikukohvi juua ning selle k\u00f5rvale ka eilset Postimeest lugeda. Jaanus on veendunud, et igal enesest lugupidaval inimesel lasub kohustus maailmas toimuvaga kursis olla. Kuid t\u00f5tt-\u00f6elda viimase aja uudised talle eriti korda ei l\u00e4inud \u2013 r\u00e4\u00e4giti vaid majandusest. Seda majandusasjandust Jaanus ei jaganud. Suurem osa tema haridusest oli omandatud n\u00f5ukogude ajal, mil inimesi lihtsalt kuhugi t\u00f6\u00f6le suunati. Ka hiljem ei olnud temas kapitalismi p\u00f5hit\u00f5dede vastu mingisugust huvi tekkinud. Jaanusele lihtsalt sobis s\u00e4\u00e4rane terve elu \u00fche ameti peal t\u00f6\u00f6tamine. Kuid v\u00e4hemalt oli n\u00f5ukogude kasvatus andnud talle ladusa vene keele oskuse. M\u00f5ni vabaduse laps ilmselt Tallinnas torumehena hakkama ei saaks, seda enam, et Jaanus elas Lasnam\u00e4el, kus vene keele oskus ka poes k\u00e4ies marjaks \u00e4ra kulub.<\/p>\n
Laud, mille taga Jaanus kohvi joob ja ajalehte sirvib, asub tema korteri ainsas toas, kui pisike tualettruum v\u00e4lja arvata. Nurgas seisvas voodis magab ta \u00fcksinda, kuigi vahetevahel on saatuse tahtel sinna ka naisolevusi sattunud. Viimasel ajal juhtus seda aga \u00fcha harvemini \u2013 Jaanus ei viitsinud enam. Varem k\u00e4is ta ikka \u00f5htuti kesklinnas t\u00fcdrukuid lantimas, kuid alati kestis k\u00f5ik vaid \u00fche \u00f5htu. Kui Jaanus j\u00e4rgmisel hommikul oma sinised t\u00f6\u00f6tunked selga t\u00f5mbas ja t\u00f6\u00f6riistakasti kaenlasse v\u00f5ttis, olid naised sageli \u00fcllatunud. Kuid pole parata \u2013 torumehena peab ta vahel ka n\u00e4dalavahetustel t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n
Neil juhtudel lausus Jaanus veel, et kapis on saia ja piima, et tema number on kirjutatud k\u00fclmkapi k\u00fcljes rippuvale paberilipakale, et ta elab ka edaspidi samas korteris ning et neiu lahkudes snepriga varustatud v\u00e4lisukse kinni t\u00f5mbaks. Tegelikult Jaanus aga aimas, et naine, kes tema voodis kergelt v\u00e4sinud ja samas \u00fcllatunud ilmega lebas ning kes n\u00e4gi v\u00e4lja oluliselt v\u00e4hem atraktiivne kui m\u00f6\u00f6dunud \u00f5htul, ei helista iial ega satu siia korterisse enam kunagi.<\/p>\n
Vaid \u00fcks neist oli naasnud, p\u00e4rast seda, kui mees oli ta truudusetuse t\u00f5ttu kodust v\u00e4lja visanud. Ega ta siis sellep\u00e4rast veel Jaanust tahtnud \u2013 lihtsalt \u00f6\u00f6maja oli vaja. Kuid ajapikku harjusid nad teineteisega, ainult et Juulia (just nii teda kutsuti), ei suutnud iialgi leppida Jaanuse torumeheametiga. Jaanuse riietelt ja juustelt, mis olid \u00f5igupoolest v\u00f5rdlemisi l\u00fchikesed, pidavat \u00f5hkuma \u201eluust ja lihast l\u00e4bi tungivat fekaalilehka\u201c, mida naine sugugi sallida ei v\u00f5inud. Ometi elasid nad koos p\u00e4ris mitu kuud ning j\u00f5udsid isegi suuremale korterile m\u00f5elda. Kuid miks peaks \u00fcks noor naine leppima vaid pisut suurema \u2013 \u00fctleme kahetoalise \u2013 korteriga?<\/p>\n
\u201eJaanus, kallike, ma pean sulle millestki r\u00e4\u00e4kima,\u201c oli ta \u00fchel hommikul alustanud. See miski oli juba hilistes viiek\u00fcmnendates mitme vallaslapse isa, kes t\u00f6\u00f6tas panganduses ja kelle maja andis isegi tema Viimsi naabritele silmad ette.<\/p>\n
\u201eNaised on k\u00f5ik \u00fchesugused,\u201c m\u00f5tles siis Jaanus. Oli ju tema alati aus mees olnud, kes tegi oma t\u00f6\u00f6d, millest oli kahtlemata kasu kogu \u00fchiskonnale, t\u00f5esti hingega. Juulia jooksis aga esimesel v\u00f5imalusel litsaka investori kaissu, kes oli oma elu p\u00fchendanud mingisuguste totrate finantsgraafikute uurimisele, m\u00e4ngides \u00fcldiste huvide teenimise asemel pigem haiglast hasartm\u00e4ngu.<\/p>\n
T\u00f5epoolest, naist ja lapsi Jaanusel ei ole ning ka s\u00f5brad k\u00fclastavad teda \u00fcha harvemini. Miks Jaanuse s\u00f5prussidemed \u00f5igupoolest jahtunud olid, seda ei teadnud ta isegi p\u00e4ris t\u00e4pselt. Paljud olid loonud oma perekonna ning v\u00e4ikesed r\u00f6\u00f6kivad paharetid olid nende aja r\u00f6\u00f6vinud. M\u00f5ned olid lahkunud piiri taha. K\u00f5ige andekamad olid aga saavutanud teatava elitaarse seisundi meie pisikeses onupoja-\u00fchiskonnas, mis muutis lihtlabase t\u00f6\u00f6lisklassiga suhtlemise k\u00f5lbmatuks.<\/p>\n
Kuid Jaanusel oli tema t\u00f6\u00f6. J\u00e4rgmine klient elas Peetri alevikus \u2013 sellel pappmajade n\u00e4ituse tarvis v\u00f5sast puhastatud maalapil Tallinna k\u00fclje all. Kella vaadates n\u00e4gi Jaanus, et on juba hiljaks j\u00e4\u00e4mas. Niisiis sulgeski ta Postimehe ning loputas vanaema kingitud mummulise kohvitassi. Seej\u00e4rel haaras ta oma armsa t\u00f6\u00f6riistakohvri, l\u00e4ks trepist alla ning istus autosse.<\/p>\n
Varsti oligi Jaanus \u00dclemiste ristmikul n\u00e4rviliste tuututajate vahel vasakp\u00f6\u00f6ret ootamas. Vasakule j\u00e4i hiiglaslik \u00dclemiste keskus, otse ees paistis aga j\u00e4rv. Selle j\u00e4rvega on Jaanusel alati eriline suhe olnud. Lapsena \u2013 siis kui piirdetara veel nii kindel ei olnud \u2013 meeldis talle ikka kaldaveerel m\u00e4ngida. T\u00e4na on aga \u00dclemiste j\u00e4rv Jaanuse p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6andja, sest ainult t\u00e4nu suurele j\u00e4rvele ja h\u00e4sti v\u00e4ljaarendatud torutaristule j\u00f5uab kraanivesi iga tallinlase kodusse ja selle privileegi s\u00e4ilitamiseks ongi vaja s\u00e4\u00e4raseid t\u00f6\u00f6kaid kodanikke nagu Jaanus.<\/p>\n
Torumehe oli kutsunud kahe lapsega kodus istuv pereema. Mees, kes kaminasimsilt vastuvaataval fotol last s\u00fcles hoidis, paistis olevat t\u00f6\u00f6l. Torumehe kutsumiseks oli n\u00e4htavasti olnud ka p\u00f5hjust, sest uksele tuli naine kummisaabastes. Ta oli pehmelt \u00f6eldes h\u00fcsteerias, kuna kallis tammeparkett oli \u00fcleni veel all ning tema lapsukesed ujutasid elutoa p\u00f5randal paberlaevukesi. Kahjuks ei kuulu aga selle juhtumi lahendamine Jaanuse kompetentsi. Nii igaks juhuks kontrollib ta veel k\u00f5ik torud \u00fcle, avastamata \u00fchtegi leket. Siis kutsub ta naise, kes oli lapsed vahepeal laua peale kuivama t\u00f5stnud, akna juurde ning n\u00e4itab talle tema \u00fcleujutatud aialappi, mille taga naabrite kipsplaatelamud pisikeste saarekestena keset laia ookeani seisavad. Naine, kes ilmselt polnud viimasel ajal aknast v\u00e4lja vaadanudki, jahmub:<\/p>\n
\u201eOh taeva p\u00e4ralt, kas meie peame n\u00fc\u00fcd k\u00f5igi teiste tammeparketi ka kinni maksma?\u201c<\/p>\n
\u201eEi proua, seda ei tahaks ma uskuda. Lumesulamisvee \u00e4ravoolus\u00fcsteemi \u00fcmberehituse eest peaks hoolitsema ehitusfirma. Teie aga v\u00f5ite p\u00f6\u00f6rduda vallavalitsuse poole, kes need t\u00f6\u00f6d kunagi tellis. Mis tammeparketti puutub, siis selle korvab loodetavasti Teie kindlustus.\u201c<\/p>\n
\u201eLoomulikult korvab, minu mees just kindlustuses t\u00f6\u00f6tabki,\u201c s\u00f5nab naine uhkusega.<\/p>\n
Peetrist lahkudes ja oma madalap\u00f5hjalist ametiautot kirudes on Jaanus \u00f5nnelik, et Tallinn pole veel sugugi nii valmis kui Peetri, mida \u00dclemiste vanake juba innukalt uputama hakanud oli. Tegelikult on uputus \u00fcldse viimane asi mida Jaanusel karta tuleb \u2013 elab ta ju k\u00f5rge m\u00e4e otsa ehitatud korterelamu 7. korrusel, kuhu vesi ei j\u00f5uaks isegi pooluste t\u00e4ielikul sulamisel.<\/p>\n
Jaanuse j\u00e4rgmiseks sihtm\u00e4rgiks on korterelamu Mustam\u00e4el. Uksele tuleb p\u00f5rsaroosas hommikumantlis piltilus br\u00fcnett, nagis rippuva tekli j\u00e4rgi otsustades tudeng. Probleemiks osutub ummistunud \u00e4ravoolutoru. Seni kuni Jaanus vett pumpab ning torudesse lahusteid kallab, valmistab tudeng talle pannkooke, mida Jaanusel hiljem neiu vanaema tehtud maasikamoosiga s\u00fc\u00fca lubatakse.<\/p>\n
L\u00f5unalauas saab Jaanus teada, et nende imemaitsvate pannkookide valmistaja Carmen ei \u00f5pigi kulinaariat, vaid \u00e4rijuhtimist.<\/p>\n
\u201eT\u00f5esti? On see siis \u00fche \u00f5ige eesti naise amet?\u201c<\/p>\n
\u00dcldsegi mitte solvununa muigab Carmen: \u201eOh mis te n\u00fc\u00fcd, k\u00f5ik mu s\u00f5brannad l\u00e4ksid ju \u00e4rijuhtimisse.\u201c<\/p>\n
Carmeni lahke suhtumine ja loomulikuna paistev edumeelsus avaldavad Jaanusele muljet. \u201eOleks ma vaid m\u00f5ni aasta noorem…\u201c m\u00f5tleb ta. Kuid endast k\u00fcmmekond aastat noorema tulevase tippjuhiga ei hakkaks ta proovimagi \u2013 ei olnud ju Jaanus Viimsis elav aktsiamiljon\u00e4r, vaid pelgalt torumees.<\/p>\n
S\u00f5brannadega koos \u00fclikooli astumise jutu peale katsus Jaanus enda kunagist erialavalikut anal\u00fc\u00fcsida. V\u00f5ib-olla oli torumehe ameti kasuks otsustamisel olnud teatud roll nendel puhtalt uudishimust vaadatud v\u00e4lismaa filmikestel, kus t\u00f6\u00f6meest v\u00e4lisuksel kauniks meigitud seksikasse pesusse riietatud kaunitar vastu v\u00f5ttis ja kus peale pisikest soojendust koridoris otsemaid voodisse viskuti. N\u00fc\u00fcd Jaanus aga teab, et reaalsus on aga hoopis midagi muud. Vaid korra oli Jaanus uksel kohanud pelgalt ihupesu kandvat naisterahvast, kelle kodu oli juhuslikult kaunistatud punaste kardinate ja p\u00f5levate k\u00fc\u00fcnaldega. Korraks j\u00f5udis Jaanus isegi m\u00f5elda \u2013 \u201ekas t\u00f5esti,\u201c kuid juba j\u00e4rgmisel hetkel kostis tema k\u00f5rvu karjatus. N\u00e4ost punaseks t\u00f5mbununa vabandas Jaanus kiiresti ja lahkus. Trepil tuli talle vastu meesterahvas, kes oli ilmselt torumehe tellinud, ja k\u00fcsis \u2013 \u201ekraan on korras, eks ole?\u201c. \u201eeeeih\u2026 tulen homme samal ajal tagasi, torutangid j\u00e4id\u2026 kontorisse,\u201c valetab Jaanus oma taskus torutange tundes.<\/p>\n
Carmen toob armsa k\u00fcsimusega \u201eNoh, kas k\u00f5ht sai t\u00e4is?\u201c Jaanuse oma m\u00f5tisklustest tagasi reaalsusesse. \u201eJah, olge te t\u00e4natud,\u201c vastab Jaanus, tundes heameelt, et ei pea t\u00e4na enam l\u00f5unale minema. Ta v\u00f5tab t\u00fcdrukult vaid poole hinnakirjaj\u00e4rgsest tasust. Enne lahkumist k\u00fcsib Carmen veel Jaanuse visiitkaarti. \u201eKa minu emal on aeg-ajalt torudega probleeme,\u201c lausub ta \u00fclemeelikult silma tehes.<\/p>\n
See polnud Jaanusel esimene kord enda isikliku rahakoti arvelt klientidele hinnaalandust teha. Aeg-ajalt otsustab ta s\u00e4\u00e4sta n\u00e4iteks riigi poolt v\u00e4\u00e4rkoheldud pension\u00e4ride rahakotti. Jaanus tunneb, et nemad vajavad raha rohkem kui \u00fcks poissmehest toruj\u00fcri. Nooremana pakkus ta teenuseid eriti kenadele vallaliste naisterahvastele vahel isegi t\u00e4iesti tasuta, lootes jumal teab mida, kuid n\u00fc\u00fcd ta p\u00e4ris k\u00f5ige eest enam ise maksta ei taha.<\/p>\n
Sel p\u00e4eval k\u00fclastab Jaanus veel kuute majapidamist ning j\u00f5uab koju \u00f5htul kella seitsme paiku. Ta krabab postkastist veel v\u00e4rske Postimehe ja k\u00f5nnib trepist 7. korrusele. Majas on k\u00fcll ka lift, kuid Jaanus kasutab alati treppe. Esiteks h\u00f5ljub liftis alatasa haistmismeeli n\u00fcristav kusehais ja teiseks on v\u00e4ike treening oluline komponent iga enesest lugupidava meesterahva p\u00e4evas. P\u00e4rast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki, milleks olid, nagu tavaliselt, makaronid (seekord lihapallidega), viskab Jaanus end voodisse pikali ja haarab \u00f6\u00f6kapilt raamatu. Lugeda on talle alati meeldinud \u2013 see aitab p\u00f5geneda rutiinist, harib ja avardab silmaringi. Lugemisest on aastatega saanud Jaanuse jaoks kui mitte s\u00f5ltuvus, siis v\u00e4hemalt igap\u00e4evane rutiin.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel hommikul \u00e4rkab Jaanus varakult nagu ikka. Ta k\u00e4ivitab oma vana kohvimasina ja avab meilboksi. Sealt vaatab talle vastu aga midagi jahmatavat \u2013 torut\u00f6\u00f6defirma, milles Jaanus t\u00f6\u00f6tab, oli v\u00e4lja kuulutanud pankroti.<\/p>\n
\u00c4kitselt j\u00f5udis talle kohale, miks Postimehes viimasel ajal vaid t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja majanduspoliitilistel teemadel kirjutati. N\u00fc\u00fcd oli ka temast saanud vaid number t\u00f6\u00f6 kaotanute arvu kasvu kujutaval graafikul. Kuid mida t\u00e4htsat oli Jaanuse elus veel olnud peale t\u00f6\u00f6? Suurt mitte midagi. Ainult see korter, mis v\u00f5is samuti varsti enam mitte tema oma olla, ning ametiauto, mille ta juba t\u00e4na pidi \u00e4ra viima. Juba teist hommikut j\u00e4rjest on Jaanusel m\u00f5ni hetk aega, et elu \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5elda.<\/p>\n
\u00dchetoaline korter oli vahepeal justkui pisemaks muutunud. Ilm on varakevadisest p\u00e4ikesepaistest hoolimata Jaanuse jaoks kuidagi sombune ja t\u00fclgastav. \u201eVeel eile olin ma olnud \u00f5nnelik,\u201c m\u00f5istab Jaanus. Ta ei saa enam kunagi inimeste kodusid k\u00fclastada, nende elukombeid avastada, neile heameelt valmistada ega tudengite k\u00fcpsetatud pannkooke mekkida. Isegi Carmeni ema ei saa ta kunagi k\u00fclastada, kuna visiitkaardil oli vaid firma telefon, mis t\u00e4nasest v\u00f5imaldab kuulata vaid naisterahva kantseliitlikku h\u00e4\u00e4lt, korrutamas eri keeltes: \u201evalitud number ei ole kasutusel, palun kontrollige numbrit.\u201c.<\/p>\n
\u201eTulevik tundub tume, et mitte \u00f6elda lilla,\u201c meenutab Jaanus \u00fcht oma lemmiktsitaati, ning avastab, et peale t\u00f6\u00f6tunkede on tal vaid \u00fched teksap\u00fcksid. Need olid k\u00fcll eestlaste meretagusest moeparadiisist, Helsingi H&M\u2019ist ostetud, kuid suurest kandmisest kulunud ja l\u00f5hkise p\u00f5lvega. P\u00fcksid sellest hoolimata jalga t\u00f5mmanud, sulgeb ta v\u00e4lisukse ja tellib lifti \u2013 ei kusehais ega sportlik eluviis suuda teda enam motiveerida.<\/p>\n
Auto p\u00f5hi ei tundu enam \u00fcldse nii madal kui eile. Ka kulunud istmekate ega pikad ummikud ei \u00e4rrita enam Jaanust. See 97. aasta Volkswagen Transporter oli talle \u00e4ra\u00fctlemata armsaks saanud, ning oma armastuse m\u00e4rgiks lasi ta temasse 11 liitrit kvaliteetset bensiini \u2013 just nii palju aastaid olid nad koos t\u00f6\u00f6tanud. Tanklas m\u00f5istab Jaanus, kui kalliks on elu nende aastatega muutunud \u2013 polnud ta ju kunagi oma rahakotist pidanud k\u00fctuse eest maksma \u2013 alati oli firma selle h\u00fcvitanud.<\/p>\n
Jaanus annab auto \u00e4ra, allkirjastab mingi paberi ja lahkub kontorist, kuhu ta tegelikult v\u00e4ga tihti sattunud polnudki \u2013 kogu infovahetus k\u00e4ib juba ammu vaid e-posti teel. Jaanusel lubatakse alles j\u00e4tta oma t\u00f6\u00f6riistakohver ja tunked \u2013 m\u00e4lestuseks pikaajalisest ning meeldivast koost\u00f6\u00f6st. Koos kogu oma varandusega longibki ta bussipeatusesse.<\/p>\n
Kell oli saanud 2 ning buss on v\u00f5rdlemisi t\u00fchi. Vaid paar pension\u00e4ri istuvad ja v\u00f5rdlevad h\u00e4\u00e4lekalt kartuli kilohindu S\u00e4\u00e4stumarketis ja Prismas. \u00dcks s\u00f5durivormis noormees r\u00e4\u00e4gib telefoniga \u2013 jutu j\u00e4rgi otsustades oma pruudiga. Ka Jaanus oli tahtnud kunagi s\u00f5jav\u00e4kke minna. Paraku oli toona noores Eesti Vabariigis vohava patriotismi t\u00f5ttu ajateenistusse tahtjaid palju, ning riik ei oleks suutnud neid k\u00f5iki \u00fclal pidada. Seet\u00f5ttu j\u00e4eti lampjalgadega Jaanus ukse taha. Siis otsustaski Jaanus \u00f5ppida torumeheks, kuna ilma puhta joogiveeta ei saa elada keegi, isegi s\u00f5durid mitte. Paraku kaotavad majanduslanguse tingimustes oma t\u00f6\u00f6 just torumehed; s\u00f5jav\u00e4elased saavad kriisi j\u00e4tkudes v\u00f5ib-olla esimest korda reaalsetes olukordades oma oskusi kasutada.<\/p>\n
Enne kojuminekut tahab Jaanus veel kohalikust keldripoest l\u00e4bi k\u00e4ia. Uksel laiutab aga silt: \u201eSULETUD\u201c. \u201eMina polegi ainus,\u201c m\u00f5tleb Jaanus, korraks poe-Tanjale kaasa tundes ning seab oma sammud Maximasse.<\/p>\n
Jaanus ostab p\u00e4tsi leiba, paki kohvi, liitri piima ning oma hetkemeeleolust ajendatuna veel pudeli valget viina. Ta longib koju, s\u00f5idab liftiga \u00fcles ning l\u00fclitab sisse televiisori, kus parajasti superstaari otsitakse. \u201eK\u00fcll on ikka \u00f5nnelikud inimesed,\u201c m\u00f5tleb Jaanus. Ott Sepa lapsikuna tunduva huumori saatel v\u00f5tab Jaanus kraanikausi k\u00f5rvalt vanaema kingitud punasemummulise portselantassi ja avab pudeli.<\/p>\n
-Martin Talvik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Emakeele p\u00e4eva puhul toimus Saue g\u00fcmnaasiumis \u00fcleharjumaalise kirjandusv\u00f5istluse \u201eM\u00f5istuse ja s\u00fcdamega\u201c auhindade \u00fcleandmine. V\u00f5istluse teema oli sel aastal inimese ja tema tegevuse v\u00e4\u00e4rtustamine igap\u00e4evaelus. Reaalikad olid esindatud k\u00f5ige rohkemate t\u00f6\u00f6dega ning t\u00f5id koju lausa kolm preemiat. Raid Vellerind kirjutas parima n\u00e4idendi, Eva M\u00f5tsh\u00e4rg k\u00f5ige empaatilisema l\u00fchijutu ning minu kirjutist autasustati parima novelli tiitliga. Heade t\u00f6\u00f6de […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-733","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ekskursioon"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/733","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=733"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/733\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":735,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/733\/revisions\/735"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=733"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=733"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=733"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}