Kas me oleme siin maailmas \u00fcksi? Arvestades universumi skaalasid \u00fcletavaid suurusi on \u00fcsna kindel, et kuskil peab leiduma elu. Lisades sinna juurde veel multiversumi teooria, mis v\u00e4idab, et igal teelahkmel elus tekib uus paralleeluniversum, v\u00f5ime suhteliselt kindlalt v\u00e4ita, et peale meie sini-rohe-kollase-valge kera on kuskil mujal veel elu, millest me lihtsalt ei pruugi teada.<\/p>\n
Kahtlusi v\u00f5ib tekkida pigem selle tulnukrassi v\u00f5imes r\u00e4nnata meie planeedile ja nende motivatsioonis seda teha. Inimkonna ajaj\u00e4rk on olnud maa kogu arenguloos t\u00fchine osa, enamikust on sellel keral domineerinud mikroskoopilised ainuraksed. Inimkonna osa on v\u00f5rreldav \u00fche peat\u00fckiga raamatust kui kogu Maa ajalugu on Rahvusraamatukogu. Seega tuleb kahelda, kas meie s\u00f5brad on arenenud kaugemale ainuraksetest organismidest, r\u00e4\u00e4kimata nende v\u00f5imest ehitada kosmoselaev, mis on suuteline reisima \u00fchest Linnutee otsast teisesse.<\/p>\n
Mida on maal pakkuda, mida kuskil mujal ei leidu? Kas see on m\u00f5ni maavara? Vaevalt. K\u00f5ike mida leidub meie planeedil, leidub ka mujal planeetidel ja seda veel suuremates kogustes. Mendelejevi tabel on universaalne. Ja pealegi, milleks valida planeet, kus on mingid t\u00fclikad p\u00f5liselanikud oma looduskaitse seadustega? Kas meie olemegi erilised? Vaevalt. T\u00f5en\u00e4oliselt on keegi universumis, kes on meist igal alal parem ja kellel pole probleemi liiga rasvase toidu lembusega ja kes ei ole pidevalt s\u00f5jajalal omavahel.<\/p>\n
Filmides tulevad tulnukad tihti looma meiega kontakti, kuid minul on alati tekkinud k\u00fcsimus – miks? Kui meid eristab \u0161impansisist umbes 1% DNA-st ja ometi oleme meie selle planeedi valitsejad ja nemad… noh ahvid, siis milline n\u00e4eb v\u00e4lja liik, kes on omakorda meist samal hulgal edasi arenenud? Astrof\u00fc\u00fcsik Neil deGrasse Tyson usub, et sellise liigi esindaja suudaks teismeliseeas lahendada k\u00f5ik meie suuremad teadus m\u00fcsteeriumid. \u00a0Milleks peaks selline tulnukrass astuma meiega dialoogi? Meie, kes me torkame juhet USB auku ikka kolm korda, loeme elu24-ja ja nemad, kes r\u00e4ndavad m\u00f6\u00f6da galaktikaid valguskiirusel. Minu jaoks ainuke t\u00f5eliselt loogiline p\u00f5hjus on puhas teaduslik huvi. Nii nagu meie bioloogid satuvad ekstaasi uue mardika avastamisel, nii v\u00f5iks sattuda h\u00e4mmingusse ka tulnukast bioloog meid n\u00e4hes.<\/p>\n
Kahtlen s\u00fcgavalt, et UFO-d on kunagi leidnud aega ja tahtmist, et k\u00fclastada meie kolkak\u00fcla. Pigem arvestades s\u00f5jatehnoloogia arendusse kulutatud ressursse, tuleks tundmatute lendavate objektide p\u00e4ritolu otsida pigem Pyongyangist, kui planeedilt Nibiru.<\/p>\n
\n
Karl Normak<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kas me oleme siin maailmas \u00fcksi? Arvestades universumi skaalasid \u00fcletavaid suurusi on \u00fcsna kindel, et kuskil peab leiduma elu. Lisades sinna juurde veel multiversumi teooria, mis v\u00e4idab, et igal teelahkmel elus tekib uus paralleeluniversum, v\u00f5ime suhteliselt kindlalt v\u00e4ita, et peale meie sini-rohe-kollase-valge kera on kuskil mujal veel elu, millest me lihtsalt ei pruugi teada. Kahtlusi […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[43],"tags":[],"class_list":["post-583","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eesti-keele-blogipostitused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=583"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/583\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":585,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/583\/revisions\/585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}