![\"\"](\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/f\/f7\/Hotel_nacional_habana.jpg\")
<\/p>\nKuuba on v\u00e4ga oman\u00e4oline riik, kuigi ma olen k\u00fclastanud mitmeid maailma riike pole ma midagi sellist veel n\u00e4inud. Omap\u00e4rad algavad juba Mehhiko lennujaamas, kust me Kuubale lendame. Meie lennukil on laest \u00fcks paneel lahti tulnud, kogu meeskond \u00fcritab seda \u00fchekaupa parandada, eba\u00f5nnestunult. Seej\u00e4rel soovitatkse katkise paneeli all istuval reisial lihtsalt katkist paneeli mitte noppida, et see uuesti alla ei kukuks. Sellega omap\u00e4rad ei piirdu, esimest korda elus pean ma turvakontrolli l\u00e4bima ka p\u00e4rast lennukist v\u00e4ljumist. Lisaks sellele on lennujaamas ka tervisekontroll, kus kaks valges kitlis t\u00e4di vaatavad ega sul t\u00e4isid ei ole, seda kontrolli \u00f5nnestub mul \u00f5nneks v\u00e4ltida.\u00a0Omamoodi naljakas oli lennujaamas ameerika turistide j\u00e4rjekord valuutavahetuspunktis, kui samalajal oli k\u00f5rval t\u00e4iesti vaba pangaautomaat. See tulenes muidugi USA embargost Kuubale, mis t\u00e4hendas ka seda et Kuubal ei saanud kasutada USA pankade pangakaarte.<\/p>\n
Saades l\u00f5puks k\u00f5igist kontrollidest l\u00e4bi otsustasime me lennujaamast takso v\u00f5tta, et hotelli s\u00f5ita. K\u00fcsisime taksode kohta lennujaama turistiinfost, sealne ametnik kutsus kuskilt oma s\u00f5bra kes oli meid kohe lahkelt n\u00f5us \u00fcsna m\u00f5istliku summa eest hotelli \u00e4ra viima. J\u00e4rgmine \u00fcllatus tabas meid, kui me j\u00f5udsime oma takso juurde, tegu oli vana Ladaga. Mu isa tabas kohe \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5m, ta oli ise sellise Ladaga paark\u00fcmmend aastat tagasi ringi s\u00f5itnud. Lada nagu Lada ikka, ehk suhteliselt v\u00e4ike auto, seega ei mahtunud meie kohvrid kuidagi pakiruumi \u00e4ra ja \u00fcks kohver anti meile lihtalt tagaistmele s\u00fclle. S\u00f5it l\u00e4bi Kuuba pealinna Havanna oli nagu reis ajas, umbes 20 aastat tagasi, kohati isegi rohkem. Linnaliikluses domineerisid Ladad ja 1950-ndate aastate USA autod, vahel harva juhtus nende hulka ka m\u00f5ni uuem auto (10 aastat vana). Lisaks autodele meenutasid minevikku ka suured Fidel Castro kujud ja Kuuba revolutsiooni auks p\u00fcstitatud monumendid. K\u00f5ik linna majad olid k\u00fcll v\u00e4ga suursugused, aga olid ka juba ammu oma parimatest aastatest v\u00e4ljas. Vaatepilt oli igaljuhul v\u00e4ga huvitav ja andis mulle natuke aimu milline v\u00f5is Tallinn paark\u00fcmmend aastat tagasi v\u00e4lja n\u00e4ha.<\/p>\n
<\/p>\n
Hotell kus me peatusime oli Kuuba vanim ja kuulsaim, seal on aegade jooksul peatunud v\u00e4ga mitmed kuulsused, nende hulgas ka Winston Churchill ja Nat King Cole. Hotell n\u00e4gi v\u00e4lja v\u00e4ga suurejooneline, \u00a0see tunne aga kadus nii pea kui me check-in`i<\/i> tegema asusime, sotsialistlikule s\u00fcsteemile kohaselt toimusid k\u00f5ik tegevused v\u00e4ga aeglaselt ja ebaefektiivselt, k\u00f5ik vormid kirjutati nummerdatud blankettidele kolm korda \u00fcmber. Seda tehti muidugi k\u00e4sitsi, kuigi oli olemas arvuti, arvutist loeti ainult andmeid, mis blankettidele kirjutati. Lisaks sellele tegi mu ema ka lihtsa vea, ta lasi endast j\u00e4rjekorras ette \u00fche vanat\u00e4dikese koos oma lapselapsega. M\u00f5ni hetk hiljem ilmus nurgatagant v\u00e4lja ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud perekond, mis koosnes \u00fcheksast liikmest. Kui meil l\u00f5puks \u00f5nnestus piinarikas check-in`i <\/i>protsess l\u00e4bida, siis hotell oli t\u00e4itsa normaalne. Umbes selline nagu v\u00f5iks \u00fchelt keskmiselt hotellilt oodata. Koristajad olid v\u00e4ga s\u00f5bralikud, me saime vennaga oma koristajaga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi.<\/p>\n
P\u00e4rast kerget puhkust ja v\u00e4sitavast b\u00fcrokraatiast puhkamist otsustasime minna perega \u00f5htust s\u00f6\u00f6ma. Me otsustasime esimsel \u00f5htul turvalist teed minna ja hotelli restoranis s\u00fc\u00fca, kuna me ei viitsinud t\u00e4navalt restorane otsima minna. Ausalt \u00f6eldes olid toidud \u00fcsna halvad, restorani milj\u00f6\u00f6 oli ka \u00fcsna nutune, odavad kaunistused ja valged plastmassist lauad ja toolid. V\u00e4hemalt oli elav muusika.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel hommikul ootas meid ees linnaekskursioon Havannas, me olime endale enne saabumist tellinud giidi, kes meile linna pidi n\u00e4itama. Giid oli v\u00e4ga s\u00f5bralik ja r\u00f5\u00f5mus, ta r\u00e4\u00e4kis meile Havannast ja elust Kuubal. Me k\u00fclastasime \u00fche revolutsioonieelse hispaania kaupmehe maja ja k\u00f5ndisime ringi Havanna vanalinnas. Havannal on v\u00e4ga ilus vanalinn, mis on osaliselt ka korda tehtud, osaliselt aga \u00fcsna lagunenud. Linnas ringi k\u00e4ies saime aru milline on kuuba inimeste elu tegelikult, n\u00e4iteks saavad Kuubal riigiametnikud palka ainult 170 USD kuus. K\u00fclastasime erinevaid vanaaegseid poode ja muid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi. Ekskursiooni l\u00f5puks juhatas giid meid restorani, kus olid j\u00e4lle \u00fcsna halvad toidud.<\/p>\n
P\u00e4rast ekskursiooni l\u00f5ppu otsustasime k\u00fclastada revolutsioonimuuseumit, mis oli elamus omaette. Kohe alustuseks oli muuseumi ees tank, mille k\u00f5rval oli foto ja kirjeldus kuidas Fidel Castro isiklikult selle tangiga imperialistid Kuuba revolutsiooni ajal purustas. Sarnases v\u00f5tmes oli ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud muuseum, eksponaadid olid v\u00e4ga omap\u00e4rased, tihti oli eksponeeritud m\u00f5ne suure valitseja saapaid v\u00f5i relvu. Juttu oli ka sellest kui edukas Kuuba praegu oleks, kui imperialistide spioonid pidevalt neid ei saboteeriks.<\/p>\n
Lisaks revolutsioonimuuseumile k\u00fclastasime ka Kuuba kunstimuuseumit, mis erinevalt natuke h\u00e4irivast revolutsioonimuuseumist oli t\u00e4itsa tore. Kuubal on v\u00e4ga andekad kunstnikud. \u00d5nneks ei ole Kuuba peamiseks kunstivooluks kujunenud sotsrealism, seega olid kunstiteosed ka huvitavad. Korraks tekkis isegi m\u00f5te \u00f5htul Kuuba rahvuslikku balletti k\u00fclastada, aga see j\u00e4i siiski tegemata.<\/p>\n P\u00e4rast poole p\u00e4evast linnas ringi tuuritamist l\u00e4ksime me tagasi hotelli, kus meil \u00f5nnestus interneti\u00fchendus hankida, see oli k\u00fcll piinavalt aeglane, aga siiski olemas. Muidugi kaasnes internetiga ka t\u00e4iesti ootamatuid probleeme, n\u00e4iteks kui mu isa \u00fcritas internetis krediitkaardiga mingi teenuse eest tasuda sai ta veateate, et viibib autoriseerimata riigis ja ta konto blokeeriti. Samas r\u00e4\u00e4kis giid meile, et Kuubal on endale koju internetti v\u00f5imalik tellida ainult v\u00e4ga v\u00e4hestel inimestel ja neilgi on see v\u00e4ga aeglane v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta \u00fcldse.<\/p>\n Teise p\u00e4eva \u00f5htul tundsime me ennast juba natuke julgemalt ja otsustasime \u00f5htust s\u00fc\u00fca v\u00e4ljaspool hotelli, see maksis meile muidugi valusalt k\u00e4tte. Peaaegu koheselt p\u00e4rast hotellist lahkumist ja m\u00f5istmist et me oleme \u00fcsna eksinud l\u00e4henes meile \u00fcks noorpaar. Nad pakkusid alustasid meiega justkui muuseas vestlust, kasutades ajendiks seda, et ma ristmikul peaaegu koera peale astusin ja auto alla j\u00e4in. Muidugi k\u00fcsisime me neilt, ega nad l\u00e4heduses m\u00f5nda head s\u00f6\u00f6gikohta ei tea, tuli v\u00e4lja et teadsid k\u00fcll ja olid meid lahkesti n\u00f5us sinna ka juhatama. Koht tundus k\u00fcll natuke kahtlane, aga kui kohalikud kiidavad, siis tavaliselt on tegu \u00fcsna hea kohaga. Toidud olid muidugi j\u00e4lle \u00fcsna halvad, aga sealjuures veel \u00fcsna kallid ka. Meie k\u00f5rvallauas istus meiega \u00fcsna sarnane seltskond, arvatavasti turistid kuskilt Euroopast. Lihtsalt huvi p\u00e4rast k\u00fcsisime neilt, kuidas nemad sellise nurgataguse restorani \u00fcles leidsid, tuli v\u00e4lja et t\u00e4pselt see sama noorpaar oli ka neid kohale juhatanud. Kuubakad on selles turunduse asjas p\u00e4ris head.<\/p>\n T\u00e4iesti uuele tasemele l\u00e4ks aga asi siis, kui meie k\u00f5rval lauda istus seltskond Hispaaniast, kuidagi muuseas juhtusime n\u00e4gema nende men\u00fc\u00fcd, mis erinevalt meie omast oli Hispaania keeles, aga oli veel \u00fcks erinevus. Nimelt olid selles men\u00fc\u00fcs k\u00f5ikide toitude hinnad t\u00e4pselt KOLM korda odavamad kui meie men\u00fc\u00fcs. Muidugi m\u00e4rkas seda, et me hispaanlaste men\u00fc\u00fcd vaatasime ka restorani peakelner (v\u00f5ib-olla oli ta omanik, ise ta v\u00e4itis et omanik on keegi teine). Ta suutis kohe v\u00e4lja m\u00f5elda ka vabanduse kuidas hispaanlased on nende restoranis juba kolmandat korda ja saavad seet\u00f5ttu allahindlust.<\/p>\n Teel tagasi hotelli \u00fcritas j\u00e4rjekordne noorpaar meid kuhugi klubisse meelitada, seekord olime me \u00f5nneks juba targemad ja v\u00e4ltisime seda l\u00f5ksu.<\/p>\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval lendasime me juba tagasi Mehhikosse. P\u00e4rast neid paari p\u00e4eva saan ma oluliselt paremini aru milline v\u00f5is olla elu N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal. Mulle j\u00f5udis kohale see, kui suur j\u00f5ud on propagandal ja ma n\u00e4gin oma silmaga seda kuidas inimestel pole raha s\u00fc\u00fca osta v\u00f5i n\u00e4iteks seda kuidas inimesed ei saa autosid osta, kuna neil pole selleks luba. Sellest hoolimata on inimesed ikka \u00f5nnelikud ja r\u00f5\u00f5msameelsed, mis ongi minu jaoks k\u00f5ige suurem m\u00fcstika. Ma ise k\u00fcll nii r\u00f5\u00f5mus ei suudaks sellises riigis elades olla. V\u00f5ib-olla nad pole lihtsalt kunagi midagi muud kogenud.<\/p>\n L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et reis Kuubale oli v\u00e4ga hariv, aga tagasi minna sinna k\u00fcll v\u00e4ga ei taha. Mulle isiklikult meeldib demokraatlikus \u00fchiskonnas palju rohkem elada ja nad ei oska s\u00fc\u00fca teha.<\/p>\n Kuuba kaks peamist autot\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n <\/p>\n![\"kuuba_silt\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/129b\/files\/2013\/04\/kuuba_silt.jpg\")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n