Maria tungival palvel ja minu isikliku edevuse t\u00f5ttu lisan siia minu Peterburi kroonikad. Pinnapealne, subjektiivne ja v\u00f5iks olla palju parem, aga siit ta tuleb.<\/p>\n
23:59, 7.juuni- 23:25, 10. juuni, Peterburg<\/p>\n
Start \u00f6isest Tallinnast ja tunne, et k\u00f5ik-k\u00f5ik oluline j\u00e4i maha. Etteruttavalt v\u00f5ib \u00f6elda, et j\u00e4i ka, kindad nimelt. Bussireis \u00f6\u00f6sel on alati meeldiv olnud, eriti, kui v\u00e4ga magada ei saa. Doris minu k\u00f5rval p\u00f5\u00f5nas kaheksast tunnist kuus, mina ehk kaks. Venemaa piiri \u00fcletamine varahommikul oli kogemus omaette, sest paljudele oli see esimene kord Venemaa pinnale saada, sealhulgas ka mulle. Minu passipilt tegi nalja piirivalvurile. Kadri: “Ma olen esimest korda Venemaal ja esimene asi, mida ma n\u00e4en, on Lasnam\u00e4e maja!” Ja nii oligi. Ning esimene tee, mida m\u00f6\u00f6da me Venemaal s\u00f5itsime oli Tallinn-Tartu maantee k\u00f5ige augulisem l\u00f5ik. Peterburgi esimesed vaated olid kaugel maalilistest, oli v\u00e4ga nukker n\u00e4ha sadu \u00fchesuguseid aknaid paljudes \u00fchesugustes majades. See oli lihtsalt v\u00e4ga \u00f5udne, ma olen k\u00fcll linna ja k\u00f5rgete ja suurte majade f\u00e4nn, aga mitte nii. Bussi pealt maha ja kottidega Peterburi metroosse. Teine kultuuri\u0161okk. Esiteks on Peterburi metroo v\u00e4ga s\u00fcgaval asuv ja eksalaatoriga alla s\u00f5ites oli tunne, et see on stairway to hell, sest eskalaatori l\u00f5ppu algusest ei n\u00e4inud. Metroo ise oli ka kogemus, sest seda v\u00f5iks nimetada ka konservikarbiks. Inimesed on lihtsalt pressitud nii palju, kui v\u00f5imalik, kokku ja hingata ja liigutada ei saa rohkem, kui h\u00e4dap\u00e4rast vaja. Edasi viis meie tee salap\u00e4rast hostelit otsima m\u00f6\u00f6da Nevsaki prospekti. Siinkohal peaksin mainima, et Nevski prospekt on \u00fcks h\u00e4mmastavamaid t\u00e4navaid, mida ma n\u00e4inud olen. Natuke ekslemist ja salap\u00e4rane korter 94 oligi leitud. Esimesel p\u00e4eval ootas meid ees veel Vene muuseum. Enne aga tutvumine kohaliku kiirtoiduga. Vene muuseum oli suur ja kohutavalt kunsti t\u00e4is topitud. Enne sinna minekut pidime me teesklema venelasi, sest muuseumipiletite hinnad venelastele ja mittevenelastele erinevad kordades. Muuseumis oli meeletult paraadportreesid, millest mina k\u00fcll kiiresti \u00e4ra t\u00fcdinesin. Ometi ei takistanud see umbes kaheksak\u00fcmmend eri saali l\u00e4bi k\u00e4imast. Muuseumi ees saime k\u00f5ik j\u00e4lle kokku ja seal oodates m\u00f6\u00f6dus meist teine eestlaste grupp, kus oli ka Katriin. See oli kummaline hetk, vale riik, vale ajav\u00f6\u00f6nd, vale koht. Elu on lihtsalt kummaline ning see ei olnud esimene ja viimane hetk selle reisi jooksul. Hiljem k\u00fclastasime ka Kaasani templit, mis on suur ja ilus \u00f5igeusup\u00fchamu. \u00d5htu m\u00f6\u00f6dus erinevalt. Osa meist l\u00e4ks v\u00e4lja tutvuma kohaliku stripibaariga meie maja all ja meie istusime hostelis ja m\u00e4ngisime maffiat. Oli vahva, Dorise kaardid said palju kasutust. Magama kella 2 paiku. J\u00e4rgmine p\u00e4ev t\u00f5i meile kaasa vihma. Ja Peterhofi. Vihm ja purskkaevud ja jalutusk\u00e4igud ei tee kokku head kombinatsiooni. Ma eeldan, et kui oleks olnud teine ilm, oleks sealt saanud palju v\u00e4gevama elamuse ja rohkem aega seal veedetud. \u00d5htul oli omal k\u00e4el ekskursioon mosaiikkirikusse, mille juurde me k\u00fcll kahjuks liiga hilja j\u00f5udsime ja seesolevat ilu ei n\u00e4inudki. \u00d6\u00f6 t\u00f5i kaasa ka sildade avamise. \u00d6ine Peterburg on niiv\u00f5rd ilus. Kohutav lausa, kui ilus ja igatsusttekitav v\u00f5ib olla. Kui sildade avamiseks l\u00f5puks l\u00e4ks, siis algul ei tundnud midagfi suurt ja vaimustavat, aga siis, kui mu teadvusesse j\u00f5udis, et see pole mingi 2 cm laiune legosild, vaid reaalne sild, millel on m\u00f5lemas suunas kolm s\u00f5idurada, siis oli k\u00fcll vaimustus suur. Tagasij\u00f5udmine oli sama ilus kui sinnaminek. Hiljem toimus \u00fcle\u00fcldine v\u00e4ljaminek, bonding-time siiski. Poole viie ajal magama. Viimasel p\u00e4eval ootas ees Ermitaa\u017e. Suur, j\u00e4lle kord kunsti t\u00e4is. Kadri sai minu lollide ja v\u00e4hem lollide k\u00fcsimuste vastamisega aega veeta. Ma usun, et l\u00e4bik\u00e4idud sai umbes viiendik, kui h\u00e4sti arvata. Vaba aeg poodides ja oligi aeg \u00e4ras\u00f5iduks. Buss oli n\u00fc\u00fcd lux express ja pidi s\u00f5itma kiiremini. S\u00f5itis ka, hoolimata sellest, et tund aega piiril passisime.<\/p>\n
Oli tore ja ma usun, et keegi ei kahetse.<\/p>\n
Peterburg Maria kaamerasilma l\u00e4bi: http:\/\/www.pica.ee\/album\/3911 <\/a><\/p>\n