Hindamise eesmärk

1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
   • innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
   • suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
   • suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
   • anda tagasisidet õpilase õpiedukuse ja arengu kohta;
   • anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise otsuse tegemiseks.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
   • suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
   • motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;
   • arendada õpilase eneseanalüüsi oskust.

Hindamise põhimõte ja hinnete teavitamine

3. Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja, käitumise ja hoolsuse kohta teeb õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajaga annab hinnangu õpilase eneseanalüüsile. Lähtuvalt eneseanalüüsist märgitakse käitumise ja hoolsuse hinnanguks VN (vastab nõuetele), AN (allapoole nõudeid) või MR (mitterahuldav).
4. Õpetaja tutvustab ainekaarti oma õppeaasta või kursuse esimeses tunnis.
5. Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hindamise korra ja hinnete kohta õpetajalt ja klassijuhatajalt. Hinnetest teavitamine toimub e-kooli, õpilaspäeviku või klassitunnistuse kaudu. Klassitunnistus väljastatakse paberkandjal vähemalt kord õppeaastas.
6. Käitumise ja hoolsuse eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
7. Teadmiste ja oskuste hindamise, käitumise ja hoolsuse eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
8. E-koolist saavad õpilane ja vanem teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ja hoolsuse ning puudumiste kohta. 1.- 4. kl õpilane ja vanem saavad teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ja hoolsuse ning puudumiste kohta nii e-koolist kui õpilaspäevikust. 5. - 12. klassini on õpilaspäevik kooliga seotud info edastamiseks.
9. Kirjalike tööde hindest teavitatakse õpilasi e-kooli vahendusel 10 päeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhuna kooskõlastab õpetaja kokkuleppel õpilastega pikema hindest teavitamise aja.
10. I kooliastmes rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda. Kujundava hindamisena mõistetakse seejuures tegevusi, mille abil kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta ja antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Numbriliste hinnangute asemel:
    • antakse õpetaja poolt suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusammude puhul, juhtides tähelepanu vigadele ja puudustele ja näidatakse ära suunad, kus õpilane peab ennast arendama;
    • rakendatakse koolisiseseid tasemetöid, mille tulemused esitatakse punktidena;
    • rakendatakse õpilase suulisi ja kirjalikke enesehinnanguid ning neist lähtuvate eesmärkide püstitamist järgnevaks õpinguperioodiks.
11. Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, ent ka käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.
12. 4. – 12. klassini rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid koos numbrilise hindamisega ning põhimõtted on kirjeldatud õpetaja ainekaardis.
13. Numbrilisi hindeid ei panda järgmistes õppeainetes: kehaline kasvatus 4.-6. kl, draamaõpetus 5. kl, käsitöö ja tehnoloogia 4. - 6.kl, kunst 4. kl, muusika 4. kl - 6. kl. Rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid. Kaks korda õppeaastas antakse kokkuvõttev hinnang arvestatud (A) või mittearvestatud (MA).

Teadmiste ja oskuste hindamine

14. Teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
15. Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).
16. Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kui aineõpetaja ei ole ainekaardis määratlenud teisiti:
    1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
    2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
    3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
    4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
    5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.
17. Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
18. Märge X tähistab e-koolis tegemata tööd, mis tuleb kindlasti sooritada kümne tööpäeva jooksul või õpetaja poolt määratud ajaks. Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajaks täitmata, asendatakse märge "X" hindega "1".
19. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk", antakse õpilasele võimalus järele vastata vastavalt järelevastamise põhimõtetele.
20. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk".
21. I kooliastmes kasutatakse sõnalisi hinnanguid. Numbrilist hindamist kasutatakse 4. - 12. klassis kõikide õppekavas ettenähtud õppeainete puhul va punktis 13 loetletud ainetes; va gümnaasiumi valikkursustel, kus hinnatakse „arvestatud“ või „mittearvestatud“. Vastav info on valikainete ainekavas. Sealhulgas 4. klassi eesti keeles hinnatakse eraldi osaoskusi: lugemine ja kirjutamine.

Tasemehindamine ja tasemetöö

22. Tasemehindamise eesmärk on võimaldada õpilasel süstematiseerida oma teadmisi terviku loomiseks ja seoses sellega võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. Tasemehindamine on osa kooli sisehindamise süsteemist.
23. Tasemehindamise läbiviimine võib olla:
    • kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus vms, mis hõlmab ainekava põhitemaatikat ja mõistestikku, näitab omandatu rakendusoskust);
    • suuline (arvestusepileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);
    • praktiline (laboritööde tsükkel, võimlemiskava, õpilaste ühisprojekt, kunsti- või tarbeese vms).
24. Vastavalt klassiastmetele on ainevaliku üldised põhimõtted järgmised:
    • 1. – 3. kl õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisesed tasemetööd, tulemused esitatakse punktidena;
    • 3. klassi õpilased sooritavad riiklikult ettenähtud tasemetööd;
    • 4. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast;
    • 5. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö eesti keelest;
    • 6. klassi õpilased sooritavad riiklikult ettenähtud tasemetööd;
    • 7. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö inglise keelest ja loodusainetest;
    • 8. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö eesti keelest ja üleminekueksami matemaatikast;
    • 10. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami füüsikast;
    • 11. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami matemaatikast.
25. Tasemehindamise fikseerimine ja arvestamine kokkuvõtva hindamise juures:
    • koolisisene tasemetöö omab veerandihinde väärtust va I kooliaste;
    • üleminekueksami hinne kantakse eraldi hindena klassitunnistusele ja omab gümnaasiumiastmes kursusehinde väärtust.

Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö

26. Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.-12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
27. Täiendav õppetöö on õppetöö, mis määratakse õppeperioodi või kursuse jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks.
28. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kursusehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö põhikoolis

29. 4. - 9. klassini pannakse välja õppeaine õppeveerandi hinded ja aastahinne.
30. I kooliastmes kasutatakse kaks korda õppeaastas kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, milles kajastub õpilase eneseanalüüs, õpitulemuste saavutamine ja hinnang käitumisele ning hoolsusele. 31. Õppeaines, mida õpitakse üks kuni kolm tundi nädalas võib jätta õppeveerandi lõpus hinde või hinnangu välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne või hinnang välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
    Kokkuvõttev hinne või hinnang kaks korda õppeaastas pannakse järgmistes õppeainetes: ajalugu 5. - 9.klass, kirjandus 5. - 9.klass, keemia 9. klass, geograafia 7. - 9.klass, kunst 4. - 9. klass, inimeseõpetus 5.-8. klass, draamaõpetus 5. klass, käsitöö 4.-9. klass, tehnoloogia 4. – 9. klass, muusika 4. - 9. klass, kehaline kasvatus 4 .- 9. klass, informaatika 5.-9. klass, füüsika 9. klass, R-õpe 4.klass, looduse- ja inimeseõpetus 4.klass.
31. Õpilasele, kelle õppeveerandi hinne on "puudulik" või "nõrk" või on jäetud välja panemata (e-koolis märge TÕ), määratakse selles õppeaines individuaalne õpiabiplaan, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
32. Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- ja üleminekueksami hinnete alusel.
33. Põhikoolis jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk" või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
34. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
35. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
36. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
37. Õppeaines eesti keel pannakse 4. klassis välja eraldi osaoskuste veerandihinded: lugemine ja kirjutamine. Õppeperioodi lõpus pannakse välja üks aastahinne: eesti keele aastahinne.
38. Kui õppeaine õppeveerandi hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele "nõrk".

Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö gümnaasiumis

40. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse ja täiendava õppetöö (punkt 27) jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel.
41. Valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi. Vastav hindamine on fikseeritud ainekavas.
42. Õpilane võib taotleda kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana valikkursuse arvestamisel. Põhimõtted on fikseeritud kooli valikkursuste ainekavas.
43. Täiendav õppetöö viiakse läbi kahe nädala jooksul peale kursuse lõppu ja aineõpetaja teeb e-kooli vastava märke ”TÕ”. Kui 12. klassis kahenädalase täiendava õppetöö tulemusena ei ole võimalik kursust hinnata vähemalt hindega „rahuldav“, võib määrata õpilasele uuesti täiendava õppetöö, mis viiakse läbi peale eksamiperioodi enne jooksva kooliaasta lõppu.
44. Täiendavale õppetööle jätmise õppeperioodi jooksul otsustab aineõpetaja ja peale õppeperioodi lõppu õppenõukogu.
45. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud täiendava õppetöö võimalust, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".
46. Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
47. Kuni 2012. – 2013. õa võib võõrkeelte rahvusvahelise sertifikaadi eksamit arvestada 12. klassi lõpueksamina.

Käitumise ja hoolsuse hindamine

48. Käitumise ja hoolsuse aluseks on kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid ning kooli kodukord. Käitumise ja hoolsuse kohta teeb õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajaga annab hinnangu õpilase eneseanalüüsile. Hinnang antakse vähemalt kaks korda õppeaastas.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

49. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
50. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest punktis 49 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Õpilase järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise otsustamine

51. Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
52. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
53. Põhikoolis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
54. Punktis 53 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
55. Keskharidust omandavat õpilast ei viida üle järgmisesse klassi, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja "nõrgad" või "puudulikud".
56. Gümnaasiumiõpilane, keda ei saa vastavalt punktis 55 kehtestatud nõuetele järgmisse klassi üle viia, heidetakse õppenõukogu otsusega koolist välja.

Individuaalsete tugisüsteemide rakendamine

57. Tugisüsteemid on logopeedi ja psühholoogi abi ning individuaalne õpiabiplaan (vt „Tallinna Reaalkooli tugimeetmete rakendamise kord").

Õpiabiplaan põhikoolis

58. Märgates puudujääke õpilase teadmiste ja oskuste omandamisel ning kui õpilase hinne on "puudulik" või "nõrk", rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.
59. Kui õpilase veerandi hinne on "puudulik" või "nõrk" või jäetud välja panemata, kutsutakse lapsevanem kooli, et kokku leppida edasistes meetmetes individuaalse õpiabiplaani rakendamisel/jätkamisel.

Järelevastamise põhimõtted

60. Aineõpetaja määrab järelevastamisele kuuluva materjali ja viisi ning õpilane lepib aineõpetajaga kokku järelevastamise aja. Järelevastamise tingimused on järgmised:
    
    • järele vastata saab materjali, milles õpilast on hinnatud hindega „puudulik" ja „nõrk" ning järgmine kontrolltöö vm vastamise viis ei sisalda eelpool nimetatud materjali;
    • kui õpilase kontrolltööd vm vastamise viisi on hinnatud hindega „nõrk" seoses kõrvalise abi või mahakirjutamise tuvastamisega, on õpetajal õigus keelduda järelevastamise võimaluse andmisest;
    • järele vastata saab materjali, kui õpilane on puudunud materjali hindamise perioodil ning ta on teavitanud puudumise põhjusest vastavalt kooli kodukorra punktidele 8 ja 9 (link);
    • õpetajal on õigus keelduda järelevastamise aja määramisest, kui õpilane ei ole osalenud eelnevalt kokkulepitud konsultatsioonides;
    • üldjuhul saab õpilane materjali järele vastata üks kord;
    • kui õpilane ei saa kokku lepitud ajal mõjuvatel põhjustel tulla järele vastama ning ta teavitab sellest vähemalt vastamise päeva hommikul õpetajat, siis antakse õpilasele uus võimalus järelevastamiseks;
    • kui õpilane ei ilmu kokkulepitud ajal järelevastamisele, on õpetajal õigus keelduda uue järelevastamise võimaluse andmisest.

Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.