Lingid
| Töö – ja tehnoloogiaõpetus põhikoolis |
|
Tundide arv nädalas
8. klassis õpivad poisid neli nädalat toitlustamist ja tüdrukud töö- ja tehnoloogiaõpetust. Õppeaine töö- ja tehnoloogiaõpetus kuulub ainevaldkonda tehnoloogia. Töö- ja tehnoloogiaõpetus on iteratiivne õppeaine, võimaldades erinevates õppeainetes omandatut loovalt praktiseerida. Õpe arendab õpilaste teadmisi ja oskusi lõimida mõttetööd ning praktilist rakenduslikku tegevust, mõista koolis õpitava seoseid ümbritseva elukeskkonnaga, rakendada õpitud teadmisi praktiliste ülesannete ja probleemide lahendamisel ning kujundada õpilaste koostööharjumusi. Õpilased omandavad laia ja mitmekülgse ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse praktilist ja mõttetegevust kvalitatiivselt tasandil analüüsida, kohandada ja arendada. Õpiprotsessis pööratakse olulist rõhku õpilaste mõtestatud loovale innovaatilisele tegevusele. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse kasvatuse olulisust, kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Taotluseks on keskkonnasäästlikkuse ja kohalike traditsioonide väärtustamine ning eetiliste tõekspidamiste omandamine. Töö- ja tehnoloogiaõpetuse vahendusel võimaldatakse õpilastel omandada tehnoloogiline kirjaoskus ehk võime aru saada tehnilisest ja tehnoloogilisest maailmast ning oskused toimetulekuks tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Enamus õppematerjali omandatakse praktilise töö käigus – teooria ja praktiliste tundide suhe on ~1/5. Õpetus on suuresti ehitatud üles toote arendustsüklile. Läbitakse etapid kavandamisest ja info otsimisest toote teostuse ning selle tutvustamiseni. Sõltuvalt õpilaste eelnevatest kogemustest ja toote/ülesande eripärast muutuvad erinevate vanuseastmete õpitulemuste rõhuasetused. Uudse õpisisu korral kulub suurem osa tunnist teooriaküsimuste ja materjalide töötlemisvõtete käsitlemisele. Õpilaste teadmiste ja oskuste arvestuslikuks hindamiseks põhikooli lõpul teostavad õpilased lõputöö, mis hõlmab endast õpitud vahendite ja töövõtete kasutamist. Aines õpitakse:
Õppetöö hindamise süsteem kujutab endast kompromissi kahe põhimõtte vahel : viia iga õpilase pingutused ja töö tulemuse tase kooskõlla kursuse hindega; pakkuda paindlikke lahendusi kursuse omandamiseks ja kontrolliks. Hinnatakse tööeseme kavandamist (originaalsust, iseseisvust, kavandi rakendusvõimalusi, materjali- ja töövahendite valiku otstarbekust, toote tehnoloogilist valmistamisviisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jt), tööeseme valmistamist (koostöö oskust, iseseisvust töö teostamisel, materjalide ja töövahendite kasutamisoskust, kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamisoskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendusoskust, ohutustehnika reeglite järgimist jt.), lõpetatud tööesemeid (kavandi õnnestumist, toote viimistlust, esteetilist väärtust, õigeaegset töö valmimist jt) aga ka üksikute tehnoloogiatesooritamist. Hindamisel võetakse arvesse ka õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppeainesse, õpilase abivalmidust teiste õpilaste suhtes, töökoja sisekorra eeskirjade täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jt) ning osalemist aineolümpiaadidel, konkurssidel jne. Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekte jms. |








