Lingid
| Muusika gümnaasiumis |
|
Õppekursuste arv
Muusikaõpetuse sisuks gümnaasiumis on valdavalt õhtumaade muusikalugu. Alustades X klassis vanaaja muusikast, jõutakse XII klassis XX sajandi ja eesti muusikani, läbides vahepeal keskaja, renessansi-, baroki-, klassitsismi- ja romantismiajastu muusikat puudutavad teemad. Muusikaajalugu seostatakse nii üld- kui ka kunstiajalooga. Tundides on olulisel kohal muusika kuulamine ning edastatav informatsioon tuginebki põhiliselt sellele. Tutvutakse nii ajastule üldomaste seaduspärasustega muusikas kui ka maailmakuulsate heliloojate tippteostega. Käsitletavat teemat seotakse elava musitseerimisega, millest suurema osa moodustab laulmine, sobival võimalusel ka pillimäng. Kasutusel on põhikoolis omandatud teadmised muusikalisest kirjaoskusest, mida korratakse, täiendatakse ning kasutatakse noodist laulmisel ja noodinäidete jälgimisel. Soovituslikud on kontserdi- ja muusikateatri külastused. Gümnaasiumi muusikaõpetuse eesmärgiks on:
Muusikaliselt andekamatel õpilastel on võimalus laulda kooris, ansamblites ja solistina, samuti on võimalik rakendada pillimänguoskusi ühises musitseerimises või solistina. Traditsiooniliselt toimub kooliaasta jooksul kaks täismahulist kontserti – jõulukontsert ja kevadkontsert ning väiksemaid esinemisi ning kontserte. Osa võetakse võistulaulmistest ja külalisesinemistest. Mitmeid häid tulemusi on saadud vabariiklikul koolisegakooride konkursil, Harjumaa ja Tallinna vokaalansamblite konkursil Volüüm ja Alo Mattiisenile pühendatud vabariiklikul vokaalansamblite konkursil. Traditsiooniliselt toimuvad koorilaagrid ning ühiskontserdid vilistlastega. HindamineHinnatakse arvestuslikke kontrolltöid, keskmine hinne annab kursuse hinde, mis pannakse välja õppeaasta lõpuks. Lõputunnistusele pannakse kolme kursuse keskmine hinne. Kontrolltööd toimuvad valdavalt seoses konkreetse kunstiajastu käsitlemise lõppemisega. Igal õppeaastal toimub ka muusika kuulamise töö ning X klassis lisaks kontrolltöö muusikalisest kirjaoskusest. Õppekirjandus
|








