Tundide arv nädalas

Keemia põhikoolis

8. klassi sissejuhatavaks teemaks on keemia kui teaduse tutvustus: millega see tegeleb, millised on eesmärgid ning miks on seda vaja õppida. Selle õppeaasta jooksul õpitakse tundma aatomi ehitust, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ning aine ehitust. Õppeaasta lõpus oskab õpilane koostada lihtainete ja anorgaaniliste ühendite valemeid ning anda nimetusi. Veel tehakse tutvust levinumate keemiliste elementidega (vesinik, hapnik, alumiinium ja raud). Oluline koht õppeprotsessis on vaatlustel ja katsetel.

9. klassis õpitakse koostama reaktsioonivõrrandeid, mis iseloomustavad anorgaaniliste ühendite (oksiidid, happed, alused ja soolad) ning metallide keemilisi omadusi. Tutvutakse ühe tähtsama keemilise elemendi – süsiniku – omadustega ning tema anorgaaniliste ja orgaaniliste ühenditega (nt rasvad, valgud, sahhariidid). Veel käsitletakse keemia ning meid ümbritseva elukeskkonna suhteid. Lahendatakse arvutusülesandeid lahuse massiprotsendi, reaktsioonivõrrandite ning aine hulga kohta. 9.klassis lõpus on õpilastel võimalik valida põhikooli lõpueksam keemias. Kuna 9. klassi õppekavas on riiklikus õppekavas ettenähtust üks tund rohkem, siis on võimalik õppida rahulikumas tempos. Keemia olümpiaadi üleriigilisse lõppvooru jõudnud õpilastel on võimalus lisakatseid teha Tallinna Tehnikaülikooli laboris sealsete õppejõudude juhendamisel.

Õppematerjalid:

• Lembi Tamm, „Keemia 8. klassile” I ja II osa, AS Bit, 2006
• Lembi Tamm, Eevi Viirsalu, „Töövihik 8. klassile” I ja II osa, AS Bit, 2006
• Lembi Tamm, Heiki Timotheus, „Keemia 9. klassile” I ja II osa, AS Bit, 2007
• Lembi Tamm, Heiki Timotheus, Eevi Viirsalu, „Töövihik 9. klassile” I ja II osa, AS Bit, 2007
• Neeme Katt, „Keemia lühikursus põhikoolile”, AS Bit 2003
• Anneli Lukason, „Keemiaülesannete lahendamine”, AS Bit, 2000
• Rein Pullerits, Maila Mölder, „Keemiaülesannete lahendamine”, AS Bit, 2000
• Jaak Arold, „Huvitavaid katseid keemias”, AS Bit, 2000

Geograafia põhikoolis

7. klassis õpitakse loodusgeograafiat. Õppimise eesmärgiks on omandada kaardilugemise ning atlase kasutamise oskused, saada ülevaade Maa reljeefist, geoloogilisest ehitusest, veestikust ja kliimast. Geograafia õppimise käigus süvendatakse iseseisva töö ja arvutikasutamise oskust. Õuesõppetundides õpitakse kasutama lihtsaid mõõdistamise võtteid ja orienteerumist linnamaastikul.

Õppetöös tehakse koostööd teiste loodusainetega- loodusõpetuse ja bioloogiaga. Õppeaasta lõpus toimub loodusainetepäev, kus õpilased rakendavad looduses õpitud oskusi ja teadmisi.

Õppetööd mitmekesistavad võimalused kasutada kooli ilmajaama andmeid ja Globe –projekti mõõtmisvahendeid.

8. klassi teemaks on maailma loodus-ja ühiskonnageograafia: loodusvööndid, inimtegevus loodusvööndites, maailma rahvastik, globaalprobleemid. II poolaastal tehakse koostööd arvutiõpetusega – arvutiõpetuse ülesannete teostamine toetab geograafialaste teadmiste ja oskuste arengut. Arvutiõpetusetundides valmivad geograafialased iseseisvad ja rühmatööd.

Geograafia õppimist 8. klassis toetavad õppekäigud ja õuesõppetunnid Tallinna Loomaaias, Botaanikaaias, Loodusmuusemis.

9. klassi teemaks on Eesti ning Euroopa loodus- ja inimgeograafia. Geograafia õppimine on seotud infotehnoloogiliste ja iseseisva töö oskuste arendamisega.

Õppetööd toetavad ekskursioonid ja õppekäigud TTÜ Geoloogia Instituuti, Ida-Virumaa põlevkivikaevandamis-piirkonda ja koostöö Eesti Energiaga.

9. klassis lõpus on õpilastel võimalik valida põhikooli lõpueksam geograafiast. Eksami ettevalmistus toimub konsultatsioonitundides.

Kõigil õpilastel on võimalus osaleda geograafiaolümpiaadi koolivoorus.

Geograafia õppematerjalid:

• Pihlak, L.-K., Tõnisson, A. Geograafia põhikoolile I osa, II osa Koolibri, 2003
• Aunap, R., Kont, A. jt. Loodusgeograafia põhikoolile I osa, II osa AS BIT, 2002
• Liiber, Ü., Rootsmaa, V., Saar, E. Loodusgeograafia ülesandeid ja tööjuhendeid 7. klassile Studium, 2007
• Pihlak, L.-K. jt. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja inimgeograaafia
• Pihlak, L.-K. jt. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja inimgeograafia töövihik
• Kont, A. Loodusgeograafia põhikoolile. 4. osa. AS BIT, 2004.
• Kukk, K. Geograafia põhikoolile. 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus.
• Euroopa riigid AS BIT, 2004.
• Liiber,Ü., Rootsmaa,V., Saar, E. Eesti Euroopas.Loodus- ja inimgeograafia töövihik 9. klassile Studium, 2007
• Koppel,L. Põhikooli lõpetajale geograafia eksamist 2006. Tallinn, 2006
• Soovitav on omada koduseks töötamiseks isiklikku Maailma atlast ja Eesti atlast.

Bioloogia põhikoolis

7. klassis tehakse tutvust bioloogia kui teadusega. Õppeprotsessi eesmärgiks on omandada teadmised elu iseloomustavatest protsessidest. Põhjalikumalt õpitakse tundma soontaimi ja selgroogseid loomi, nende ehitust ja talitlust. Saadakse ülevaade õpitavate elusorganismide bioloogilisest mitmekesisusest, sh Eestis. Tähelepanu all on iga elusorganismide rühma koht ökosüsteemis ja nende kaitse küsimused. Läbiva teemana on säästliku eluviisi käsitlus õppeprotsessis. Vastavalt õppeteemadele täidavad õpilased ka praktilise töö ülesandeid: herbariseerimine, töö mikroskoobiga, looduslike objektide määramine, vaatlus- ja analüüsioskuse arendamine, õpitava sidumine meid ümbritseva keskkonnaga ja läbi isiklike kogemuste ning tähelepanekute. Õppeprotsessi lahutamatuks osaks on sügisel Tallinna loomaaia külastamine (bioloogiaolümpiaadi koolivoor). Õppeekskursioonide korraldamisel antakse õpilastele suunavad ülesanded. Õppetöös tehakse koostööd teiste loodusainetega- loodusõpetuse ja geograafiaga. Õppeaasta lõpus toimub loodusainetepäev, kus õpilased rakendavad looduses õpitud oskusi ja teadmisi.

8. klassi I - III õppeveerandil jätkub tutvus eluslooduse erinevate riikidega. Õppeprotsessi eesmärgiks on omandada teadmised elu iseloomustavatest protsessidest, sidudes neid 7 klassis omandatud teadmistega. Põhjalikumalt õpitakse tundma viiruseid, baktereid, protiste, seeni ja selgrootuid loomi, nende ehitust ja talitlust. Saadakse ülevaade õpitavate elusorganismide bioloogilisest mitmekesisusest, sh Eestis. Tähelepanu all on iga elusorganismide rühma koht ökosüsteemis ja nende kaitse küsimused. Läbiva teemana on säästliku eluviisi käsitlus õppeprotsessis. Pööratakse tähelepanu inimesele kahjulike elusorganismidele. IV õppeveerandi põhisisu moodustavad ökoloogialased probleemid, saadakse ülevaade Eesti loodus-ja keskkonnakaitsest. Vastavalt õppeteemadele täidavad õpilased ka uurimusliku töö bioindikatsioonist (vahtra pigilaiksuse teemadel), praktilise töö ülesandeid: töö mikroskoobiga, looduslike objektide määramine, vaatlus- ja analüüsioskuse arendamine, õpitava sidumine meid ümbritseva keskkonnaga ja läbi isiklike kogemuste ning tähelepanekute. Õppeprotsessi lahutamatuks osaks on sügisel Eesti Loodusmuuseumi külastamine (bioloogiaolümpiaadi koolivoor), õppeekskursioonide korraldamisel antakse õpilastele suunavad ülesanded. Õppetöös tehakse koostööd teiste loodusainetega- loodusõpetuse ja geograafiaga.

9. klassi I - III õppeveerandil keskendutakse inimese anatoomia ja füsioloogia küsimustele, seda tehakse erinevate elundkondadega tutvumise kaudu. Meenutatakse ka VII ning VIII klassis varemõpituid teemasid eeskätt evolutsioonilise arengu seisukohalt lähtuvalt. Teemadega haakuvalt käsitletakse ka tervisliku eluviisi küsimusi. IV õppeveerandi põhisisuks on ülevaade geneetikast ja elu arengu loost Maal. Ainekursuse lõpetab keskkonnalaste globaalprobleemide analüüs. Tehakse üldistav kokkuvõte bioloogia ainekursusest (VII-IX klass) tervikuna. Vastavalt õppeteemadele täidavad õpilased ka uurimusliku töö oma nädalase toidumenüü analüüsil, praktilise töö ülesandeid: töö mikroskoobiga, koostavad ja esitlevad esitluse ühele õppeprotsessis käsitletaval teemal, õpitava sidumine meid ümbritseva keskkonnaga ja läbi isiklike kogemuste ning tähelepanekute. Õppeprotsessi lahutamatuks osaks on sügisel Eesti Tervishoiumuuseumi külastamine (bioloogiaolümpiaadi koolivoor), õppeekskursioonide korraldamisel antakse õpilastele suunavad ülesanded. Õppetöös tehakse koostööd teiste loodusainetega ja arvutiõpetuse õpetajatega.

9. klassis lõpus on õpilastel võimalik valida põhikooli lõpueksam bioloogias. Eksami ettevalmistus toimub konsultatsioonitundides.

Bioloogia õppematerjalid:

• Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar. Bioloogia põhikoolile I osa Avita, 2001
• Anu Parts Bioloogia töövihik põhikoolile I Avita, 2001
• Ene Lehtmets, Edith Maasik Bioloogia kontrolltööd 7. klassile Avita, 2006
• Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar. Bioloogia põhikoolile II osa Avita, 2002
• Anu Parts Bioloogia töövihik põhikoolile II Avita, 2002
• Mati Martin Bioloogia põhikoolile III osa Avita, 2002
• Anu Parts Bioloogia töövihik põhikoolile III Avita, 2003
• Aino Raudvassar, Marika Karden-Raud Bioloogia kontrolltööd 8. klassile Avita 2006
• Mati Martin, Urmas Kokassaar. Bioloogia põhikoolile IV osa Avita, 2003
• Anu Parts Bioloogia töövihik põhikoolile IV Avita, 2003
• Ene Lehtmets, Edith Maasik Bioloogia kontrolltööd 9. klassile Avita, 2007

Põhikooli bioloogia lõpueksami sooritajale:

• Edith Maasik, Ene Lehtmets. Bioloogia lühikursus põhikoolile. Avita, 2005
• L. Varend. Põhikooli lõpetajale bioloogia eksamist 2007. Tallinn, 2007

Bioloogia õppeprotsessis kasutatavad materjalid:

• Ajakirjad “Eesti Loodus”, “Loodus” ja “Loodusesõber”, “Horisont”
• Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets. Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Varrak, 2001
• Praktiliste tööde juhendid
• Temaatilised määrajad ja entsüklopeediad
• Temaatilised õppefilmid ja helisalvestised
• Temaatilised plakatid, pildikomplektid Avita, erinevatel aastatel

Veebi väljaanded:

• http://bio.edu.ee/taimed/
• http://bio.edu.ee/loomad/
• http://www.zbi.ee/satikad/
• http://www.loodus.ee/
• http://www.ampser.ee/index.php?page=2
• http://bio.edu.ee/matk/
• http://mudelid.5dvision.ee/
• http://www.ebo.ee/tkb/tkb61-4.htm

Loodusõpetus V-VII klassis

5. klassis jätkatakse tutvust meid ümbritseva elukeskkonnaga, uute teadmiste ja oskuste saamisel toetutakse I - IV klassi loodusõpetuse ainekursuses omandatule, seda eelnevalt meenutades. Põhitähelepanu on pööratud kolmele elukeskkonnale: vesi, õhk ja muld.

Õpitakse tundma nende keskkondade omadusi ja seda, kuidas elusorganismid on kohastunud nende elutingimustega. Tehakse tutvust neile elukeskkondade iseloomulike tunnusliikidega.

Vastavalt õppeteemadele täidavad õpilased ka praktilise töö ülesandeid: katsed erinevate elukeskkondade omaduste kindalaks tegemisel, õuetunnid vaatlus- ja analüüsioskuse arendamiseks, õpitava sidumine meid ümbritseva keskkonnaga ja läbi isiklike kogemuste ning tähelepanekute. Õppeprotsessi lahutamatuks osaks on üks õppepäev Tallinna Botaanikaias. Õpilased osalevad projektis “Tere, kevad”. Õppeekskursioonide korraldamisel antakse õpilastele suunavad ülesanded. Õppetöös tehakse koostööd algklasside loodusõpetust õpetavate õpetajatega ja teiste loodusainetega.

6. klassi I õppeveerandil tehakse algust maateaduslike põhimõistete selgitamisega, mis süva käsitluse leiavad hilisemas geograafia ainekursuses. Ilma ja ilmastikunähtuste olemuse ja mõõdikute ja mõõteriistade tundma õppimine, mida muudab huvitavamaks Reaalkooli ilmajaama andmete kasutamine.

II - IV õppeveerandil tutvutakse Eestimaa erinevate looduskooslustega. Looduskooslust kujundavate eluta looduse tingimustega, tüüpliikidega, elusorganismide vahel valitsevate suhetega, elukoosluste jaotusega, levikuga ja kaitsega Eestis. Läbiva teemana on säästliku eluviisi käsitlus õppeprotsessis. Vastavalt õppeteemadele täidavad õpilased praktilise töö ülesandeid: kontuurkaartide täitmine, ilmavaatlusandmete kogumine ja analüüs, esitluse koostamine ja esitamine ühe looduskeskkonna tutvustamiseks, vaatlus- ja analüüsioskuse arendamine, õpitava sidumine meid ümbritseva keskkonnaga ja läbi isiklike kogemuste ning tähelepanekute. Õppeekskursioonide korraldamisel antakse õpilastele suunavad ülesanded. Õppetöös tehakse koostööd teiste loodusainetega- loodusõpetuse ja geograafiaga.

7. klassis loodusõpetus on sissejuhatus füüsika ja keemia õppimiseks.

Loodusõpetuse õppematerjalid:

• Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Karolin. Loodusõpetus 5. klassile. Avita, 2003
• Rein Kuresoo, Tiiu Kuresoo. Loodusõpetuse töövihik 5. klassile. Avita, 2003
• Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo. Loodusõpetus 6. klassile 1. osa Avita, 2005
• Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo. Loodusõpetuse töövihik 6. klassile 1. osa Avita, 2005
• Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo. Loodusõpetus 6. klassile 2. osa Avita, 2006
• Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo. Loodusõpetuse töövihik 6. klassile 2. osa Avita, 2006

Loodusõpetuse õppeprotsessis kasutatavad materjalid:

• Ajakirjad “Eesti Loodus”, “Loodus” ja “Loodusesõber”, “Horisont”
• Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets. Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Varrak, 2001
• Temaatilised määrajad ja entsüklopeediad
• Temaatilised õppefilmid ja helisalvestised
• Temaatilised plakatid, pildikomplektid Avita, erinevatel aastatel

Veebiväljaanded:

• http://bio.edu.ee/taimed/
• http://bio.edu.ee/loomad/
• http://bio.edu.ee/matk/
• http://www.ilm.ee/
• http://www.real.edu.ee:8080/ilm/
• http://tere.kevad.edu.ee/2007/