1. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

Tallinna Reaalkool on reaalkallakuga kool, mille eesmärgiks on Eesti jätkusuutlikkust kindlustava vaba isiksuse kujundamine läbi haridusliku keskkonna, mis loob eeldused:

• reaalainetes süvendatud põhiteadmiste omandamiseks;

• heal tasemel teadmiste omandamiseks kogu riikliku õppekava ulatuses;

• õpilase valikule toetuva hariduse omandamiseks;

• huviõppel põhineva hariduse omandamiseks.

Kooli õppekava lähtub kooli põhiväärtustest, mis on avatus, omanäolisus, areng.

Reaalkool on avatud kool keskkonnale ja ühiskonnale, aktiivsele suhtlemisele, siseinitsiatiivi taotlustepärasele võimendamisele, mitmekesisele omavahelisele ja koolivälisele suhtlemisele, õpilaste-õpetajate vahelisele infolevi väärtustamisele, vilistlastega ja lastevanematega koostööle, rahvusvahelisele suhtlusele.

Tallinna Reaalkooli kui kasvatusliku keskkonna koostisosadeks on:

• eetika ja esteetika;

• iseseisvus ja vastutustunne

• loovus, vaimsus ja koostöösuutlikkus;

• realistlik ellusuhtumine koos filosoofilise mõõtmega;

• isamaa armastus ja valmisolek kaitsta kodumaad;

• mineviku tundmine;

• oleviku lahti mõtestamine ja tuleviku väärtustamine;

• professionaalsus ja pingelise töö suutlikkus;

• sportlikkus;

• õppija individuaalsuse arvestamine ja süvendamine;

• õpetaja omanäolisuse ja professionaalsuse toetamine ning stimuleerimine;

• Reaalkooli kui edu ja arengut võimendava avatud süsteemi pidev enesearengutaotlus.

Tallinna Reaalkoolis õppetöös käibib põhimõte: õppimise eest vastutab õpilane ning õpetamise eest õpetaja.

2. Kooli õppesuunad, valikained ja nende valiku põhimõtted

Kooli õppesuunaks on reaalained. Vastavalt sellele:

• I kooliastmes on valikaine tundidest vähemalt pooled ette nähtud matemaatika süvendatud õppimiseks;

• I kooliastmes on arvutiõpetust üks ainetund nädalas 2. klassis;

• II-III kooliastmes on igas klassis matemaatikat 5 ainetundi nädalas;

• II kooliastmes on arvutiõpetust üks ainetund nädalas 5. ja 6. klassis;

• III kooliastmes on nii keemia kui ka füüsika ainetunde vähemalt 35 tundi enam lisaks kohustuslikult kehtestatud miinimumile;

• III kooliastmes on arvutiõpetust üks ainetund nädalas 9. klassis;

• III kooliastmes rakendatakse vastavalt võimalustele matemaatika ja füüsika õpetamist rühmades;

• IV kooliastmes on matemaatika kohustuslik minimaalne ainemaht ületatud kahekordselt ja igas klassis on 6 kursust matemaatikat, kusjuures üks neist toimub rühmatundidena;

• IV kooliastmes on füüsikas vähemalt 4 kursust enam lisaks kohustuslikule miinimumile ja 10.-11. klassides on vähemalt üks kursus rühmades;

• IV kooliastmes on keemias vähemalt 1 kursus enam kui kohustuslik miinimum. Lisaks sellele on 1 lisakursus 11. klassis neile, kes soovivad sooritada riigieksamit;

• IV kooliastmes süvendab bioloogia ja geograafia õppekava 1- kursuseline ökoloogiaõpetus. Lisaks kohustuslikule miinimumile on nii bioloogias kui ka geograafias neile, kes soovivad sooritada vastavates ainetes riigieksamit, 1 lisakursus riigieksamiks valmistumiseks;

• IV kooliastmes on arvutiõpetust üks kursus 10. klassis;

• Arvutiõpetuse ainetunnid toimuvad rühmades.

Lähtudes riiklikust õppekavast on muude ainete osas kool teinud järgmised valikud:

• A - võõrkeeleks on inglise keel (alates 3. klassist, õppetöö toimub rühmades ), B-võõrkeeleks on vene keel (alates 5. klassist, õppetöö toimub rühmades)

• II kooliastmes on pool kohustuslikku miinimumi ületavatest lisatundidest antud A-ja B-keelte süvendatud õppimiseks.

• IV kooliastmes on lisaks kohustuslikele miinimumidele inglise keeles 4 kursust ja vene keeles 3 kursust.

• IV kooliastmes on kursus uurimistöö alustest, mis lõpeb uurimistöö kaitsmisega 11. klassis.

Gümnaasiumiastmes on võimalik valida järgmisi valikkursusi:

• informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kuni 5 kursust. Õppetöö toimub rühmades;

• prantsuse keel (C- võõrkeelena), 9 kursust. Õppetöö toimub rühmades;

• saksa keel (C- võõrkeelena), 9 kursust. Õppetöö toimub rühmades;

• majandusõpetus, 4 kursust;

• inglise ärikeel, kuni 2 kursust, õppetöö toimub rühmades;

• vene suhtluskeel, 3 kursust, õppetöö toimub rühmades;

• joonestamine, 1 kursus;

• filosoofia, 1 kursus.

Konkreetsed valikained iga avatud klassikomplekti jaoks kogu kooliastme lõikes on fikseeritud vastavate klasside tunnijaotusplaanidele.

3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted

Kooli õppe- ja kasvatustöö oluliseks osaks on Reaalkooli traditsioonide väärtustamine.

Kõiki õppeaineid läbivateks teemadeks on :

• keskkond ja säästev areng;

• tööalane karjäär ja selle kujundamine;

• infotehnoloogia ja meediaõpetus;

• turvalisus.

Läbivate teemade käsitlemine toimub:

• õppeteema ja õppeülesannete kaudu;

• õppeprotsessi korralduse kaudu;

• õpetajate hoiakute kaudu.

Läbivate teemade rakendamine tuuakse ära ainekavades õppeteemade juures.

Õppe-ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks kinnitatakse õppenõukogu otsusega augustis. Nimetatud eesmärgid on klassijuhataja töö lähtealuseks jooksval õppeaastal.

4. Õppetöö vormid

Õppetöö organiseerimises väärtustatakse traditsioonilisi õppetöövorme, kuid ollakse innovaatilised.

• 1.-9. klassini toimub õppetöö traditsioonilises aineõppevormis.

• Gümnaasiumiastmes rakendataks kursuseõpet.

• 1-12. klassini kasutatakse erinevaid õpetamismeetodeid

• Gümnaasiumiastme õpilane koostab juhendajaõpetaja suunamisel stuudiumi vältel vähemalt ühe uurimistöö.

• Võimaluse korral suunab ja koordineerib õpetaja õpilasi ka kooliväliste tugistruktuuride töös (näit. TÜ Teaduskool).

• Kool toetab õpetajat spetsialistide kaasamisel õppetöösse (külalislektorid).

• Vastavalt vajadusele ja võimalustele toestab aineõpet ringitöö.

5. Tunnijaotusplaan

Tunnijaotusplaanide ainemahud lähtuvad Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002.a määrusest nr 56 "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava" ja kooli õppesuundadest (vt p.2)

Iga õppeaasta II poolaastal arutab õppekogu (õppetoolide juhatajate ja kooli juhtkonna ühiskoosolek) uute avatavate klassikomplektide (1A; 1B; 7C; 10A; 10B; 10C) ja uude kooliastmesse jõudvate klasside tunnijaotusplaane kogu järgneva kooliastme lõikes. Tehtud ettepanekud arutab läbi ja kiidab heaks õppenõukogu ning kinnitab vastavad tunnijaotusplaanid õppekava lisadena (vt lisa 1).

6. Projektides, olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel osalemine

Tallinna Reaalkool lähtub projektide kavandamisel eelkõige traditsioonidest, kuid on avatud ka uudsele.

Osalemist projektides, olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel käsitletakse õppe-ja kasvatustöö osana. Osavõtt nimetatud tegevustest on õpilastele vabatahtlik ja toimub vastavalt projekti, olümpiaadi, võistluse või konkursi juhendile ja korrale.

Kool toetab igati õpilase osalemist projektides, olümpiaadel, konkurssidel, võistlustel ja ühtlasi kooli esindamisega seotud tegevust ning osutab igakülgset kaasabi vastavalt võimalustele ja vajadustele.

Nii ülekoolilised, õppetoolide sisesed kui ka muud kooliga seotud üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis õppetoolide, huvijuhi või juhtkonna ettepanekul.

Uutest projektidest osavõtu kiidab heaks direktsioon.

Lühiajalistest traditsioonilistest ülekoolilistest üritustest loobumise otsustab direktsioon, pikaajalistest (vähemalt 10 aastat kestnud traditsioonilistest üritusest) loobumise otsustab õppenõukogu.

7. Hindamise korraldus

Hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursuse kordama jätmise aluseks on Tallinna Reaalkooli hindamisjuhend (vt. lisa 2), mis toetub haridus- ja teadusministri 10.08.2005. a. määrusele nr 24 ja 06.12.2005. a. määrusele nr 52.

8. Nõuded ainekavale ja õpetaja töökavale ehk ainekaardile

Tallinna Reaalkooli ainekavad on koostatud ainekomisjonide ühistööna lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrusest nr 56 "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava" ja kooli õppesuundadest (vt p.2) Kõikide õppeainete ainekavad on üldjuhul koostatud kõikides kooliastmetes ja klassides ühtse struktuuri järgi. (vt lisa 3)

Kõikide ainekavade ühisnõueteks on:

• põhi-ja alateemade esitamine ning neile planeeritud õppetundide näitamine;

• õppeteema eesmärgi ja õpitulemuste esitamine;

• õppeteema õpetamisel taotletavad pädevused;

• läbivate teemade rakendamine õppeprotsessis;

• seosed varasemate ja järgnevate teemadega, teiste õppeainetega;

• kasutatavate õpikute ja muude põhiõppevahendite loetelu.

Lähtuvalt ainekavast koostab õpetaja igaks õppeaastaks oma töökava, mis Tallinna Reaalkoolis kannab ainekaardi nimetust. Ainekaart seab raamid, kuid ei tohi liigselt piirata õpetaja loovust. Õpetaja vastutab ainekaardis ettenähtud terviku õpetamise eest.

Ainekaart on õpetaja töökava tööks kindlas klassikollektiivis.
Ainekaart on töö üldise planeerimise aluseks, kuid õpetajal on, arvestades konkreetset situatsiooni, lubatud vajadusel kalduda ainekaardis planeeritust 10 kalendaarse õppepäeva ulatuses kõrvale. Suuremate kõrvalekallete puhul tuleb töö ümber planeerida.

Õpetaja töökava/ainekaart peab andma ülevaate:

• ainekursuses käsitletavatest teemadest nädalase täpsusega;

• hindamise põhimõtetest;

• kirjalike tööde hindamisel aluseks võetud protsendiskaalast;

• õpilase konsulteerimise korraldusest.

Ainekava ja ainekaardi alusel kavandab õpetaja eelnevalt iga konkreetse õppetunni kava. Õppetunni kava koostamise vormi valib õpetaja ise. Nooremõpetajaid juhendavad õppetundide ettevalmistamisel mentorõpetajad või juhtkonna poolt määratud pedagoogid.

Õpetajate töö sisukust hinnatakse sisevaatlus käigus vastavalt sisevaatlusplaanile.

9. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine

Kooli õppe- ja kasvatustöö korralduses peetakse silmas õpilaste erivajadusi, selleks võimaldatakse õpilastel:

• saada aineõpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistlusteks ettevalmistumisel;

• osaleda aineolümpiaadidel ja -võistlustel;

• osaleda õpilasprojektides;

• võtta osa aine-ja huviringide tööst.

Vastavalt tekkinud vajadusele rakendatakse individuaalseid tugisüsteeme:

• logopeedi ja psühholoogi abi;

• individuaalne õpiabiplaan põhikooli õpilastele.

Õpiabiplaani rakendamine põhikoolis.

• Kui õpetaja märkab puudujääke õpilase teadmiste ja oskuste omandamisel ning õpilase hinded on „puudulik” või „nõrk”, rakendatakse individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.

• Kui õpilase veerandi- või poolaasta hinne on „puudulik” või „nõrk” või jäetud välja panemata, kutsutakse lapsevanem kooli, et kokku leppida edasistes meetmetes individuaalse õpiabiplaani rakendamisel/jätkamisel.

Kõigile õpilastele tagatakse:

• võimalus saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt ajagraafikus ettenähtud ajal;

• võimalus saada individuaalset abi ja konsultatsiooni koolipsühholoogilt;

• võimalus sooritada järeltöid vastavalt Tallinna Reaalkooli hindamisjuhendis ettenähtud korrale.

Vajadusel leiab kool võimaluse õpilasele logopeedilise abi andmiseks.

10. Kooli õppekava koostamise alused, uuendamine ja täiustamine

Kooli õppekava toetub Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrusele nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”.

Õppekava pole staatiline, vaid muutuv ja arenev:

Kooli õppekava arenduse üldjuht on direktor, kes delegeerib ülesandeid direktsiooni liikmetele ja vajadusel ka õpetajatele. Ainekavade arenduse juhtideks on vastavate õppetoolide juhatajad, kes delegeerivad ülesandeid aineõpetajatele.

Kord õppeaasta jooksul toimub kooli järgmise aasta õppekava uuendustele ja muutustele pühendatud õppekogu. Vastaval koosolekul vaadatakse läbi kooli komplekteerimise põhimõtted ja tehakse ettepanekuid õppekava muutmise ja täiustamise kohta.

Tallinna Reaalkooli õpetaja osaleb kooli õppekava arendustöös õppetoolide kaudu. Konkreetsed muudatusettepanekud fikseeritakse õppetooli koosolekul õppeaasta III õppeveerandil ning esitatakse õppekogule arutamiseks.

Iga õpetaja koostab kooli õppekava üldosa ja vastava ainekava alusel iga õppeaasta alguses direktsiooni poolt kehtestatud tähtajaks ainekaardi, mis lähtub käesolevas õppekavas õpetaja ainekaardile kehtestatud nõuetest.