Kontaktinfo

Aadress: Estonia pst. 6 Tallinn 10148
Valvelaud: 699 2023
Sekretär: 699 2026
I kl: 699 2027 (väike maja)
II - IV kl: 614 0074 (Pärnu mnt maja)
V - XII klass: 699 2025
E-post: real@real.edu.ee


1872. aastal, tsaar Peeter Esimese 200. sünniaastal, anti Venemaal välja kooliseadus. Selle alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp - reaalkool. Eesti kuulus Venemaa koosseisu ja Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus - vajati tehnikat tundvaid spetsialiste. 1881. a asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. „Peetri” tuli Vene tsaari Peeter I nimest.

Kool alustas tööd poeglaste õppeasutusena. Võeti vastu 29 poissi, kellest suurem osa olid sakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Selle hoone seinal avati kooli 125. juubeli puhul ka mälestustahvel.

Oma maja, praeguse Reaalkooli hoone sai kool 1883. a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud erinevaid nimesid ja õppekorralduski on aegade jooksul muutunud.

Aga muutumatuks on jäänud kooli suunitlus: tähtsad on reaal- ja loodusained ja suur osa õpilastest läks ja läheb ka nüüd edasi õppima kõrgematesse tehnilistesse õppeasutustesse. 1954. aastani õppisid koolis ainult poisid.

Kuigi kool oli algul saksakeelne ja venestamispoliitika tulemusel muudeti 1891. aastal venekeelseks, õppis seal pidevalt ka eesti poisse. Proportsionaalselt oli neid vähe, kuid klasside priimusteks olid 1881-1918, peale ühe, kõik eestlased, aga priimused mõjutavad oluliselt kooli vaimsust. Kuigi koolis valitses üksteist austav õhkkond ja lahkhelisid rahvuste pinnal õpilaste vahel ei mäletata, koondusid eesti poisid ja Reaalkooli juurde tekkisid 20.sajandi algul salajased õpilasorganisatsioonid. Esimest korda Tallinna ajaloos nõudsid õpilased endale ise tunde juurde ja need olid eesti keele tunnid. Sakslased polnud sellest huvitatud, pidasid venekeelset õpet juba isegi koormavaks. 1906. aastal viidi vabatahtliku õppeainena Reaalkooli sisse eesti keel ja loomulikult olid ainsateks osalejateks neis tundides eestlased ja loomulikult räägiti seal eestlusest ja eesti kultuuriloost. 1909. aastal eesti keele tunnid Reaalkoolis lõppesid, aga salajane organisatsioon tegutses edasi ja sinna kuulus ka juba teiste koolide õpilasi. Organisatsiooni liikmed arendasid oma rahvuslikku eneseteadvust ja hindasid võimalikult head haridust.

1913. aastal sai Tallinna linnapeaks Jaan Poska, kellest sai samas ka Reaalkooli kolleegiumi esimees. Tänu Jaan Poskale ja Reaali direktorile Nikolai Kannule õnnestus võimlemisõpetajal Anton Õunapuul luua esimene skaudirühm Tallinnas ja see kandis poliitilist ideed.

Peale Veebruarirevolutsiooni algas õpilaste ja õpetajate ühine aktiivne tegevus. Anton Õunapuu moodustas õppuritest üksuse, kuhu 1917. aastal kuulus 340 õpilast (16 - 20 aastased), realiste nende hulgas oli 82. Algul oli rood relvadeta, siis õnnestus annetustena saadud raha eest muretseda relvad (need osteti muide kiiresti demoraliseeruva Vene armee sõduritelt). Sõjalist väljaõpet tegi Anton Õunapuu kehalise kasvatuse tundides, lisaks pühapäevad ja koolivaheajad. Koos käidi plaanipäraselt Reaalis. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega. Kui oktoobri lõpus tulid võimule enamlased, läksid nii Omakaitse kui Õppiva Noorsoo Rood põranda alla.

Kui 23. veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed Tallinna vahetusse lähedusse, valmistus enamlik võim evakueerumiseks - rüüstati, rööviti ladusid, kaos oli üldine. Vajalik oli kord luua ja korra loojaks sai Õppiva Noorsoo Rood (ÕNR). ÕNR täies koosseisus ja Omakaitse üksus Anton Õunapuu juhtimisel suutsid 24. veebruaril kindlustada linnas julgeoleku. Kooliõpilaste ülesandeks pärast relvade saamist oli kaitsta Eesti Panga hoonet, Toompead, Reaalkooli ja Postkontorit enamlaste ja siia jäänud vene sõdurite vastu. Tänu õpilaste hoolsale turvateenistusele Eesti Panga hoones õnnestus Päästekomiteel seal 24. veebruaril 1918 välja kuulutada Eesti iseseisvus.

Algas Saksa okupatsioon, ÕNR läks jälle põranda alla ja Reaalkoolis tekkis uus okupatsioonivõimu vastane organisatsioon. See sai aluseks tulevasele Kaitseliidule, mille organiseerijaks sai Johan Pitka, keda abistasid Anton Õunapuu ja Nikolai Kann. Palju Reaalkooli õpilasi läks Kaitseliitu.

Algas Vabadussõda. Ajutise Valitsuse peaminister K. Päts otsustas luua kooliõpilastest sõjaväelise roodu, Tallinna Kooliõpilaste Roodu. See loodi pealinna sisemise julgeoleku tagamiseks ja tagavaraväeosadeks rindel.
Kohale tuli 284 õpilast, nende hulgas ka realistid.

Vabadussõjas kaotasid elu Tallinna Reaalkooli õpetaja Anton Õunapuu ja õpilased Gunnar Dobka, Eugen Seeberg, Artur Sisask, Harald Triegel. Oma tegevusega on Anton Õunapuu pannud aluse enamusele sõjalistest organisatsioonidest Tallinnas. Tema ja nelja realisti ja kõigi Tallinnast Vabadussõtta läinud õpilaste ja õpetajate auks seisab Reaalkooli kõrval monument, tänaseni ainsam Vabadussõja monument Tallinnas.

Põlvkonnad vahetuvad, kooli traditsioonid ja realistide põhihoiakud - saada võimalikult head haridust, saada võimalikult head reaalharidust sellest majast- püsivad. Reaalkooli õpetajaskond püüab selleks anda oma parima.

Raske on hinnata koolide tööd, aga kui võtta aluseks õpilaste lõpueksamite tulemused, sissesaamine kõrgkoolidesse ja osalemine üleriigilistel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel, on tulemused head.