9. novembri õhtupoolikul toimus Tallinna Teeninduskooli (Teko) õpilaste korraldatud kulinaarne teater, mida sai erinevatest üldhariduskoolidest kaks õpilast täiesti tasuta nautima minna. Ka meile pakuti seda võimalust ning kuna priist toidust ja sellega kaasnevast meelelahutusest niisama ikka ära öelda ei saa, võtsimegi pakkumise vastu.
Kui alles lauahõbedat poleeriti, olime meie juba jõudnud lähedal asuvasse trammipeatusesse, kuid et mitte paista liialt agarad, tegime väikese jalutuskäigu ning tutvusime õhtuse Lasnamäega. Julgust kogudes ja otsusele jõudes, et ehk ongi viisakas varem kohale jõuda, astusime küünaldega ääristatud kooliuksest sisse. Meie õnneks olid kõik kokad ja teenindajad nii keskendunult töös, et meid ei pandud alguses tähelegi. Varsti jõudsid ka teiste koolide esindajad ja meile tehti põgus koolituur. Nägime päris mitut õppekööki ja üleüldiselt maja, mis oli meie arust väga huvitava arhitektuuriga, ning sellest, mida vaadata, kindlasti puudu ei jäänud. Üsna pea oligi kell nii palju, et tuli minna õhtusöögile. Meile pakuti erinevaid suupisteid ja tervitusjooki ning siis jõudiski kätte aeg suunduda lauda, kuid olude sunnil pidime just meie kaks eraldi istuma. Siis saime enda üllatuseks teada, et õhtust oli oodata, mitte kolme ja isegi mitte nelja, vaid tervelt viit krüptiliste nimedega käiku, mis olid kõik geomeetrilises võtmes ning valmistatud õpilaste kokkuvõttena koka eriala peoteeninduse ainest. Nimelt oligi terve õhtu teema geomeetria, mis ei jää kindlasti reaalikatele elukaugeks. Laes rippusid keerukad geomeetrilised kujundid, mille tegemisega jääks hätta isegi vilunumad matemaatikud, ja seinu kaunistasid rippuvad jõuluvalgustused.
Õhtusöök ise oli küllaltki maitsev ning seda saatis elav muusika. Kõikidel käikudel olid köitvad nimed, näiteks “Täht on kuul” ja “Siga ruudus”. Nägime, kuidas meie endi silme ees pandi krevetid põlema, kuid olge mureta, see polnud mõne püromaani kätetöö ega õnnetus, vaid kokandustehnika, mille nimeks on flambeerimine. Ka taldrikud ei tundnud geomeetriast puudust. Neil sai näha otsekui sirkliga tehtud sealiha tükke, võrdkülgse kolmnurga kujulist kanasülti ja molekulaargastronoomia abil valmistatud erinevaid mittetasapinnalisi kujundeid toiduainetest, mis ise tavaliselt nii perfeksete mittetasapinnaliste kujunditena ei esine.
Õhtusöök möödus meil mõlemal üsnagi vaikselt ja kõik kulges kui lepase reega, kui välja arvata seika, kus Elinale kahvel pähe kukkus, ja kui paar korda mõnel kelneril keelekaste pokaali asemel laualinale läks. Lahkumisel taheti isegi meile mantel selga aidata, kuid meie keeldusime oma viisaka eestlasliku tagasihoidlikkusega. Hiljem, peale 3,5-tunnist lahusolekut, saime tänu ühtsele koduteele muljeid vahetada ja leidsime mõlemad, et kogemus oli täitsa põnev.
Teko ise tundus vägagi huvitav kool ja kui keegi näeb teenindusvaldkonnas endale tulevikku või tahab ennast lihtsalt täiendada kondiitri või kokana, siis soovitame rohkem uurida Teko veebilehelt.

Elina Liibak 135C
Regita Luukas 135C