
Lisas: 139c
01.09.2021 18:07

Asudes 7.45 uniselt kooli eest teele algaski meie sĂ”it Saaremaa poole ja enne erilist peatust me ei teinudki, kui jĂ”udsime Virtsu sadamani. Meri oli vĂ€gagi tĂŒĂŒne ja Kuivastu sadamast leidsime ka meie giidi.

Illusioon – musklis Viktoria  hoiab ĂŒmbert kinni
Imetlesime teel veidi loodust ja avastasime end peagi Muhu jaanalinnufarmist! Seal vÔis nÀha kÔiksugu loomi alates alpakadest lÔpetades albiino kÀnguruga (rÀÀkimata muidugi jaanalindudest)
HĂŒppasime ka lĂ€bi Koguva kĂŒlast ja seejĂ€rel sĂ”ime Kaali trahtris kosutavat lĂ”unasööki. JĂ€rgmisena piilusime ĂŒle Panga panga ÀÀre ja leidsime tee isegi Hallikivi seiklusparki!
Kui ronitud, laskutud ja kĂ€ed valusad, jĂ”udsimegi meie ööbimispaika – Kipi-Koovi matkakeskusesse. LĂ€bi vĂ€ikeste raskuste saime end kĂ€mpingutesse jaotatud, siis Ă”htust söödud ja suurem osa klassist jĂ”udis ka randa!

Vesi polnud kĂŒll pĂ€ris mullivanni temperatuuris, ent meres said mitmed siiski supelda. PĂ€ev lĂ”ppes saunatamise, grillimise ja vĂ€ga suure maffia mĂ€nguga!
Hommik kÀes, sÔime ja ronisime bussi, suunaga SÔrve sÀÀre poole. KÀisime 52 meetri kÔrgusel tuletorni otsas Àra ja klÔpsasime ka kena klassipildi!
Viimaseks sihtpaigaks oli loomulikult kuressaare, kus saime omale vaba aega niisama seiklemiseks ja olimegi valmis teekonnaks tagasi!
Kogu reisi vÔtab muidugi vÀga hÀsti kokku ka Minna tehtud video.
Ketlin đ



Lisas: 139c
12.06.2021 00:56
TeisipĂ€eval, 11. mail oli ĂŒlikena ilm. See ei jÀÀnud ka meie Ă”petajatel mĂ€rkamata, nii et saime lisaks kehalise kasvatuse tunnile ka kunstitunni Ă”ues veeta. Ăuetunnis saime ĂŒlesandeks pildistada ennast ja klassikaaslasi. Esmalt liikusime koos Ă”petajaga Toompeale, kus julgemad puude latvu vallutama suundusid. Edasi kĂ€isime lĂ€bi kĂ”ik kesklinna vaateplatvormid ja Ă”nneks lubati meid pĂ€rast lahket kĂŒsimist ka Toomkirikusse uudistama. Nautisime vĂ€ga meie Ă”uetundi!
Kirke Koni

Viktoria niisama

Leia pildilt Liisa

Tennokese pĂ”hjalikult ĂŒlesannet tĂ€itmas

Roosa Ôitseng

Ville, kui ta vene keeles kĂŒmne saab

Olde demonstreerimas, mis on stiil

Klassi silmailu, ekstra suurelt
Lisas: 139c
12.05.2021 21:57
Sel teisipĂ€eval kogunesime klassiruumi asemel hoopis Tallinna Botaanikaaia ees. Ning erinevalt Karu ennustatust oli ilm Ă”nneks mĂ”nusalt soe ja pĂ€ikseline! Jagunesime kohe kaheks grupiks ja algasidki meie tegevused. Programmis “Muld” suundusime kaevikusse, kus vĂ”isime kohe nĂ€ha erinevaid mullahorisonte. Tuvusime erinevate kihtidega, mÀÀrasime mulla pH, tegime kindlaks mullatĂŒĂŒbi ja veel palju muud. LĂ€bisime ka programmi “Parasvöötmetaimed”, kus liikusime mööda metsa ja tutvusime erinevate okaspuuliikidega, millest hiljem ka oma Ă”ppevahendi valmistasime! Kahe programmi vahel saime ka kogu klassiga kokku ning lĂ”unatasime kĂ”iksugu hea ja paremaga, mis kaasa sai vĂ”etud. Loodetavasti said kĂ”ik teada midagi uut ja pĂ”nevat, millest ka neljapĂ€evases geograafia töös abi on!!
Ketlin


Kirke kaevikus

Viktoria mulla Àietega
Lisas: 139c
04.05.2021 17:58
Peale pingelist katsete nĂ€dalat (aga vabastatutele just kergemat) kĂ€is teisipĂ€eval, 13.04 kogu meie lennule rÀÀkimas ajakirjanik MĂ€rt Treier. Loengu pikkus oli 1,5 h, aga vĂ€hemalt minul ei hakanud kuulates kordagi igav! Koolitaja rÀÀkis meile, nagu talle ise öelda meeldis, elust. Puudutas kergelt meie tulevikku ja hoiatas, et meie praegused plaanid ei pruugi ĂŒldse minna nii, nagu arvame – nagu vanasĂ”na ĂŒtleb, kui tahad Jumalat naerma ajada, siis rÀÀgi talle oma plaanidest. Veel pani ta meile sĂŒdamele, et Ă”piksime praegusel nutiajastul teiste inimeste ja eriti sĂ”pradega suhtlema, uurima, kuidas sĂ”pradel pĂ€riselt elus lĂ€heb. Kuulamisoskuse olulisust rĂ”hutas hĂ€rra Treier mitu korda. Mina vĂ”tsin aga ajakirjaniku jutust kaasa selle, et ennast tuleb osata ĂŒmbritseda Ă”igete inimestega. Leida endale suurepĂ€rased sĂ”brad ja olla ise veel parem kaaslane.
Kirke koni
Lisas: 139c
30.04.2021 22:36
Kuigi tĂ€naseks on juba katsete tulemused teada, viisime me vaheajal klassikaaslastega lĂ€bi kĂŒsitluse, kus uurisime nende katsetejĂ€rgseid emotsioone. JĂ€rgnevas uuringus nĂ€etegi lisaks katsetega seonduvale statistikale ka klassi lĂ€hituleviku plaane. Vastused pĂ€rinevad 31-lt individuaalilt. đ
E-katsed
Kahjuks selgus, et 19 last oleks siiski eelistanud paberkandjal teste, kÔigest 3 e-teste ja ka paljudel poleks olnud erilist vahet. 
Ent tore uudis on see, et kogu meie klass registreeris end nelja kooli katsetele! Peaaegu pool (48,4%) ehk 15 Ă”pilast said katsetest olĂŒmpiaadide abil vabastuse, aga ĂŒlejÀÀnud 16 tĂ€itsid e-teste. Kui kĂŒsisime klassilt, et mis neid katsete juures kĂ”ige rohkem ĂŒllatas, saime enim vastuseid eesti keele testi raskuse ja ajasurve osas. Veel kommenteeriti inglise keele testi lihtsust ja reaalainete testide paremat valdamist, kui Ă”pilased olid eeldanud.Â
Uurisime ka testide raskusastme kohta 5 palli skaalal. KĂ”ige kergemaks osutus inglise keele test keskmise skooriga 2,5. Ka matemaatikaga polnud erilisi raskusi – kesmiseks skooriks tuli 2,6. KĂ”ige raskemaks osutus aga loomulikult eesti keel skooriga 3,9 ning ka fĂŒĂŒsika jÀÀb pigem raskemate poole oma keskmisega 3,1.
Uurides lahendajatelt muljeid ĂŒtlesid 3, et kĂ”ik ainete testid olid ĂŒsna lihtsad. Kaks tĂ”desid, et polnud kĂ”iki asju lĂ€bi Ă”ppinud. Seitse Ă”pilast arvasid aga, et mĂ”ned ained olid lihtsamad kui teised. Lausa 11 Ă”pilast kuueteistkĂŒmnest pidasid ajasurvet liiga suureks.
139c tulevikuplaanid
Ei tulnud aga ĂŒllatusena, et suurem osa meie klassikaaslastest tahab jĂ€tkata mĂ”nes reaalsuunas. Siiski kolmel inimesel on soov jĂ€tkata mĂ”nes humanitaarsuunas ja on ka mitmeid, kes ei tea vĂ”i on kahevahel.Â
Midagi, mis kohe silma jÀi, oli see, et kÔik vabastatud sooviksid esimese eelistusena Reaalkoolis jÀtkata!
See-eest testide lahendajate seas olid eelsitused mitmekesisemad. Kuigi suur osa ehk 7 Ôpilast valisid esimeseks eelistuseks ikkagi Reaalkooli, siis olid esimese eelistusena esindatud ka GAG (3), 21.kk (4) ja 32.kk (2).
Tagasiside Ôpetajatele
Tore oli kuulda, et peaaegu kĂ”ik olid rahul Ă”petajate pĂ”hjaliku abistamisega valmistumisel katseteks. Kaks inimest siiski oleksid soovinud Ă”petajatelt paremat ettevalmistamist. Esimese kommentaariks oli, et inglise keele tundides oleks vĂ”inud rohkem katsete taolisi ĂŒlesandeid teha, sest tavaliselt tunnis lihtsalt rÀÀgitakse ja ei keskenduta Ă”ppimisele. Teise Ă”pilase kommentaariks oli, et âMaasik oleks vĂ”inud viimased 3a midagi Ă”petadaâ.
Ketlin ja Kirke Koni
Lisas: 139c
27.04.2021 16:32
19. veebruaril kogunesime koos gĂŒmnaasiumi ja meie paralleelidega staadionile. TĂ€histasime peagi saabuvat Eesti Vabariigi sĂŒnnipĂ€eva ja algavat koolivaheaega. Aktusel tunnustati kooli tublisid olĂŒmpiaadil osalejaid. Peale selle jĂ”udsime veel laulda Ă”pilaste poolt kirjutatud regilaulu ja isegi natuke jalga keerutada. Palju Ă”nne, Eesti!
Kirke Koni

Tunnustatud Liisa

MĂŒtsid lennus          Pilt: Tallinna Reaalkool
Lisas: 139c
17.03.2021 15:48
Sel vĂ€hesel ajal, kui saime veel Ă”ppida kontaktĂ”ppes, suundusime Tallinna Kesklinna PĂ”hikooli, et viia lĂ€bi huvitav keemia praktikum. Sealt leidsime tipptasemel keemiaklassi ja saime teada, et hakkame tiitrimise abil mÀÀrama etaanhappe sisaldust söögiÀÀdikas. Saime uuritava lahuse, lisasime sellele veidi fenoolftaleiini ja hakkasime bĂŒretist tilkhaaval lahuse hulka naatriumhĂŒdroksiidi lahust lisama. Kulunud koguse abil saime arvutada etaanhappe massiprotsendi, milleks tuli umbes 30%. Kes jĂ”udsid said ka etaanhappe sisalduse Ă”unaÀÀdikas Ă€ra mÀÀrata.
Ketlin

Töises olekus
Lisas: 139c
17.03.2021 15:32
JĂ€rjekordse arvestustenĂ€dala puhul vĂ”isime tunniplaanis nĂ€ha vĂ€ikest muudatust – vastlapĂ€eval tuli meile kĂŒlla Eesti Loodusmuuseum. Saime panna kĂ€ed kĂŒlge ja omandada uusi teadmisi teemal “Muutuv LÀÀnemeri”. Ăle klassi oli 8 erinevat laudkonda ning igaĂŒhes oma teema ja vahendid. Liikusime vĂ€ikeste gruppidena mööda punkte ja lahendasime ĂŒlesandeid erinevatel LÀÀnemere teemadel. Saime tuttavamaks erinevate vÔÔrliikidega, keskkonnaprobleemidega, LÀÀnemere tekkega ja palju muuga. LĂ”petuseks tegi iga grupp lĂŒhikese kokkuvĂ”tte selle punkti teemast, kus nad viimati tegutsesid, et kĂ”ik saaksid hea ĂŒlevaate ka neist punktidest, kuhu ei jĂ”utud.
Ketlin

Lisas: 139c
17.02.2021 22:42
15. veebruaril tĂ€histasime kogu kooliga sĂ”brapĂ€eva. Jagati roose, saime fotoseina taustal pilti teha ja ka vĂ€ike kohvik oli avatud. Kohvikust sai osta maitsvaid nĂ€kse ja iga ostuga sai kaasa ka ĂŒhe vautĆĄeri. TĂ€nu samadele vautĆĄeritele sai meie armas klassiĂ”de Viktoria nii mĂ”negi Ă”ppelajuhatajaga jutule. Ăhega tegi ta isegi selfi! KĂ”ige menukam oli aga kirjakast. Meie klassist said nii mĂ”nedki vĂ€ikese kaardi vĂ”i sĂ”numi kallilt sĂ”bralt. Veel oli armas mĂ€rgata, kuidas klassikaaslased omakeskis kinke jagasid. Vastavalt meelolule (ja stiilinĂ€dalale) olid paljud meist riietatud roosasse vĂ”i punasesse. Sellel nĂ€dalal saab ka SA Ăpilasmalev 18 aastaseks. TĂ€htsa pĂ€eva puhul kogunesime tĂ€na vĂ€ikese reaalikatest malevlaste pundiga ja tegime ĂŒhe vahva klĂ”psu.
Kirke Koni

Teemakohaselt riietunud rahvas

Viktoria selfi Martin Saarega

Reaali malevlased
Lisas: 139c
16.02.2021 18:18
© 2026, 139c