139c

Asudes 7.45 uniselt kooli eest teele algaski meie sõit Saaremaa poole ja enne erilist peatust me ei teinudki, kui jõudsime Virtsu sadamani. Meri oli vägagi tüüne ja Kuivastu sadamast leidsime ka meie giidi.

Illusioon – musklis Viktoria    hoiab ümbert kinni

Imetlesime teel veidi loodust ja avastasime end peagi Muhu jaanalinnufarmist! Seal võis näha kõiksugu loomi alates alpakadest lõpetades albiino känguruga (rääkimata muidugi jaanalindudest)

Hüppasime ka läbi Koguva külast ja seejärel sõime Kaali trahtris kosutavat lõunasööki. Järgmisena piilusime üle Panga panga ääre ja leidsime tee isegi Hallikivi seiklusparki!

Kui ronitud, laskutud ja käed valusad, jõudsimegi meie ööbimispaika – Kipi-Koovi matkakeskusesse. Läbi väikeste raskuste saime end kämpingutesse jaotatud, siis õhtust söödud ja suurem osa klassist jõudis ka randa!

Vesi polnud küll päris mullivanni temperatuuris, ent meres said mitmed siiski supelda. Päev lõppes saunatamise, grillimise ja väga suure maffia mänguga!

Hommik käes, sõime ja ronisime bussi, suunaga Sõrve sääre poole. Käisime 52 meetri kõrgusel tuletorni otsas ära ja klõpsasime ka kena klassipildi!

Viimaseks sihtpaigaks oli loomulikult kuressaare, kus saime omale vaba aega niisama seiklemiseks ja olimegi valmis teekonnaks tagasi!

Kogu reisi võtab muidugi väga hästi kokku ka Minna tehtud video.

Ketlin 🙂

Teisipäeval, 11. mail oli ülikena ilm. See ei jäänud ka meie õpetajatel märkamata, nii et saime lisaks kehalise kasvatuse tunnile ka kunstitunni õues veeta. Õuetunnis saime ülesandeks pildistada ennast ja klassikaaslasi. Esmalt liikusime koos õpetajaga Toompeale, kus julgemad puude latvu vallutama suundusid. Edasi käisime läbi kõik kesklinna vaateplatvormid ja õnneks lubati meid pärast lahket küsimist ka Toomkirikusse uudistama. Nautisime väga meie õuetundi!

Kirke Koni

Viktoria niisama

Leia pildilt Liisa

Tennokese põhjalikult ülesannet täitmas

Roosa õitseng

Ville, kui ta vene keeles kümne saab

Olde demonstreerimas, mis on stiil

Klassi silmailu, ekstra suurelt

Sel teisipäeval kogunesime klassiruumi asemel hoopis Tallinna Botaanikaaia ees. Ning erinevalt Karu ennustatust oli ilm õnneks mõnusalt soe ja päikseline! Jagunesime kohe kaheks grupiks ja algasidki meie tegevused. Programmis “Muld” suundusime kaevikusse, kus võisime kohe näha erinevaid mullahorisonte. Tuvusime erinevate kihtidega, määrasime mulla pH, tegime kindlaks mullatüübi ja veel palju muud. Läbisime ka programmi “Parasvöötmetaimed”, kus liikusime mööda metsa ja tutvusime erinevate okaspuuliikidega, millest hiljem ka oma õppevahendi valmistasime! Kahe programmi vahel saime ka kogu klassiga kokku ning lõunatasime kõiksugu hea ja paremaga, mis kaasa sai võetud. Loodetavasti said kõik teada midagi uut ja põnevat, millest ka neljapäevases geograafia töös abi on!!

Ketlin

Kirke kaevikus

Viktoria mulla äietega

Peale pingelist katsete nädalat (aga vabastatutele just kergemat) käis teisipäeval, 13.04 kogu meie lennule rääkimas ajakirjanik Märt Treier. Loengu pikkus oli 1,5 h, aga vähemalt minul ei hakanud kuulates kordagi igav! Koolitaja rääkis meile, nagu talle ise öelda meeldis, elust. Puudutas kergelt meie tulevikku ja hoiatas, et meie praegused plaanid ei pruugi üldse minna nii, nagu arvame – nagu vanasõna ütleb, kui tahad Jumalat naerma ajada, siis räägi talle oma plaanidest. Veel pani ta meile südamele, et õpiksime praegusel nutiajastul teiste inimeste ja eriti sõpradega suhtlema, uurima, kuidas sõpradel päriselt elus läheb. Kuulamisoskuse olulisust rõhutas härra Treier mitu korda. Mina võtsin aga ajakirjaniku jutust kaasa selle, et ennast tuleb osata ümbritseda õigete inimestega. Leida endale suurepärased sõbrad ja olla ise veel parem kaaslane.

Kirke koni

Kuigi tänaseks on juba katsete tulemused teada, viisime me vaheajal klassikaaslastega läbi küsitluse, kus uurisime nende katsetejärgseid emotsioone. Järgnevas uuringus näetegi lisaks katsetega seonduvale statistikale ka klassi lähituleviku plaane. Vastused pärinevad 31-lt individuaalilt. 🙂

E-katsed

Kahjuks selgus, et 19 last oleks siiski eelistanud paberkandjal teste, kõigest 3 e-teste ja ka paljudel poleks olnud erilist vahet.

Ent tore uudis on see, et kogu meie klass registreeris end nelja kooli katsetele! Peaaegu pool (48,4%) ehk 15 õpilast said katsetest olümpiaadide abil vabastuse, aga ülejäänud 16 täitsid e-teste. Kui küsisime klassilt, et mis neid katsete juures kõige rohkem üllatas, saime enim vastuseid eesti keele testi raskuse ja ajasurve osas. Veel kommenteeriti inglise keele testi lihtsust ja reaalainete testide paremat valdamist, kui õpilased olid eeldanud. 

Uurisime ka testide raskusastme kohta 5 palli skaalal. Kõige kergemaks osutus inglise keele test keskmise skooriga 2,5. Ka matemaatikaga polnud erilisi raskusi – kesmiseks skooriks tuli 2,6. Kõige raskemaks osutus aga loomulikult eesti keel skooriga 3,9 ning ka füüsika jääb pigem raskemate poole oma keskmisega 3,1.

Uurides lahendajatelt muljeid ütlesid 3, et kõik ainete testid olid üsna lihtsad. Kaks tõdesid, et polnud kõiki asju läbi õppinud. Seitse õpilast arvasid aga, et mõned ained olid lihtsamad kui teised. Lausa 11 õpilast kuueteistkümnest pidasid ajasurvet liiga suureks.

139c tulevikuplaanid

Ei tulnud aga üllatusena, et suurem osa meie klassikaaslastest tahab jätkata mõnes reaalsuunas. Siiski kolmel inimesel on soov jätkata mõnes humanitaarsuunas ja on ka mitmeid, kes ei tea või on kahevahel. 

Midagi, mis kohe silma jäi, oli see, et kõik vabastatud sooviksid esimese eelistusena Reaalkoolis jätkata!

See-eest testide lahendajate seas olid eelsitused mitmekesisemad. Kuigi suur osa ehk 7 õpilast valisid esimeseks eelistuseks ikkagi Reaalkooli, siis olid esimese eelistusena esindatud ka GAG (3), 21.kk (4)  ja 32.kk (2).

Tagasiside õpetajatele

Tore oli kuulda, et peaaegu kõik olid rahul õpetajate põhjaliku abistamisega valmistumisel katseteks. Kaks inimest siiski oleksid soovinud õpetajatelt paremat ettevalmistamist. Esimese kommentaariks oli, et inglise keele tundides oleks võinud rohkem katsete taolisi ülesandeid teha, sest tavaliselt tunnis lihtsalt räägitakse ja ei keskenduta õppimisele. Teise õpilase kommentaariks oli, et “Maasik oleks võinud viimased 3a midagi õpetada”.

Ketlin ja Kirke Koni

19. veebruaril kogunesime koos gümnaasiumi ja meie paralleelidega staadionile. Tähistasime peagi saabuvat Eesti Vabariigi sünnipäeva ja algavat koolivaheaega. Aktusel tunnustati kooli tublisid olümpiaadil osalejaid. Peale selle jõudsime veel laulda õpilaste poolt kirjutatud regilaulu ja isegi natuke jalga keerutada. Palju õnne, Eesti!

Kirke Koni

Tunnustatud Liisa

Mütsid lennus                   Pilt: Tallinna Reaalkool

Sel vähesel ajal, kui saime veel õppida kontaktõppes, suundusime Tallinna Kesklinna Põhikooli, et viia läbi huvitav keemia praktikum. Sealt leidsime tipptasemel keemiaklassi ja saime teada, et hakkame tiitrimise abil määrama etaanhappe sisaldust söögiäädikas. Saime uuritava lahuse, lisasime sellele veidi fenoolftaleiini ja hakkasime büretist tilkhaaval lahuse hulka naatriumhüdroksiidi lahust lisama. Kulunud koguse abil saime arvutada etaanhappe massiprotsendi, milleks tuli umbes 30%. Kes jõudsid said ka etaanhappe sisalduse õunaäädikas ära määrata.

Ketlin

Töises olekus

Järjekordse arvestustenädala puhul võisime tunniplaanis näha väikest muudatust – vastlapäeval tuli meile külla Eesti Loodusmuuseum. Saime panna käed külge ja omandada uusi teadmisi teemal “Muutuv Läänemeri”. Üle klassi oli 8 erinevat laudkonda ning igaühes oma teema ja vahendid. Liikusime väikeste gruppidena mööda punkte ja lahendasime ülesandeid erinevatel Läänemere teemadel. Saime tuttavamaks erinevate võõrliikidega, keskkonnaprobleemidega, Läänemere tekkega ja palju muuga. Lõpetuseks tegi iga grupp lühikese kokkuvõtte selle punkti teemast, kus nad viimati tegutsesid, et kõik saaksid hea ülevaate ka neist punktidest, kuhu ei jõutud.

Ketlin

15. veebruaril tähistasime kogu kooliga sõbrapäeva. Jagati roose, saime fotoseina taustal pilti teha ja ka väike kohvik oli avatud. Kohvikust sai osta maitsvaid näkse ja iga ostuga sai kaasa ka ühe vautšeri. Tänu samadele vautšeritele sai meie armas klassiõde Viktoria nii mõnegi õppelajuhatajaga jutule. Ühega tegi ta isegi selfi! Kõige menukam oli aga kirjakast. Meie klassist said nii mõnedki väikese kaardi või sõnumi kallilt sõbralt. Veel oli armas märgata, kuidas klassikaaslased omakeskis kinke jagasid. Vastavalt meelolule (ja stiilinädalale) olid paljud meist riietatud roosasse või punasesse. Sellel nädalal saab ka SA Õpilasmalev 18 aastaseks. Tähtsa päeva puhul kogunesime täna väikese reaalikatest malevlaste pundiga ja tegime ühe vahva klõpsu.

Kirke Koni

Teemakohaselt riietunud rahvas

Viktoria selfi Martin Saarega

Reaali malevlased