arh137b
.

7.-9. klasside liikumiskavad esitati 28. novembril Kalevi spordihallis. Meie tantsukava aluseks oli Litle Bigi laul “Skibidi”, kuid põimisime sinna ka teisi laule. Eriti vinge oli see, et tantsu olid kaasatud ka noormehed. Robin Alexander õpetas meile selgeks “Skibidi” tantsu ja koostöös Epp Mariaga mõtles välja edasise liikumise. Muusika panid kokku Hardi ja Erki, kuigi see sai lõplikult valmis alles vahetult enne esinemist. Ka riietus oli meil sobivalt ekstsentriline – eraldi tooks välja Adeele, Luca ja Epp Maria vinge välimuse. Esinemine ise pakkus kõigile palju nalja ja oli meie siiani kõige lõbusam kava. Ka teistelt klassidelt saime palju positiivset tagasisidet.

Brigitta, Natali, Remo

Teisipäeval, 6. novembril olid meie tunnid tavapärasest teistsugusemad. Kell 8.00 asusime koos kõigi paralleelidega teele Ida-Virumaal asuva Eesti kaevandusmuuseumi poole. Tee peal tegime kiire peatuse Järve mõisa juures, kus õpetaja Piret Karu rääkis meile põgusalt mõisa ajaloost ning Reaalkooli õpilasest Harald Triegelist, kes Vabadussõja aegu mõisast põgenemise käigus lipukandjat abistades surma sai. Peale jutu lõppu saime süüdata õppursõduri auks ka küünla ning sellele järgnes vaikuseminut.
Peale lühikest peatust seadsime suuna kaevandusmuuseumisse, kus saime tutvuda endise kaevandusega. Kaevandamiseks kasutatavad tehnoloogiad on aja jooksul palju muutunud. Kui alguses olid kaevandustes kasutusel nii kirkad kui ka labidad, siis tänapäeval on kõige olulisemal kohal lõhkeaine. Kaevanduskäikude loomist nimetatakse läbindamiseks. Samuti saime tutvuda paljude teiste kaevandustes kasutatavate masinatega, nt kaevanduskombain ja
soonimismasine ehk soonor. Eriti tõmbas meie tähelepanu lõhkeaine vedamiseks kasutatav kaevandusjalgratas.
Samuti saime käia karjäärisafaril, kus nägime, kuidas kaevandusalad ka maa pealt välja näevad. Oma retke alguses nägime kaasaegset põlevkivikonveierit, mille eesmärgiks on põlevkivi edasikandmine punktist a punkti b. Selle ülesande täitsid kunagi autod, kui nüüdseks on konveier odavamaks muutunud. Seejärel liikusime aheraine ladustamise mäele, kus saime nautida ilusat vaadet üle kogu piirkonna. Samuti saime ise põlevkivi põlema panna. Nagu me teame, süttib põlevkivi kiirelt ning seetõttu kasutati seda ka taludes küttematerjalina.
Peale toredat päeva muuseumis läksime tagasi bussi, kus täitsime töölehe põlevkivi kohta. Samuti kirjutasime teemantluuletusi. Siin üks, mille kirjutasid Natali ja Epp Maria.

põlevkivi

pruun, kihiline

kaevandamine, rikastamine, põlemine

ta annab meile elektrit

kukersiit

Andreas Toomas

25. septembril ja 2. oktoobril toimusid meie tavapärased bioloogiatunnid Tervishoiumuuseumis. 25. septembril kõndisime elevusega muuseumi poole. Tee peal suutis meist nii mõnigi muidugi ära eksida ning tund algas oodatust hiljem. Meie esimene tund algas klaasnaise juures. Kuulasime pingsalt kõlaritest tulevat juttu inimese kehaehituse kohta ning samal ajal saime täita meile jagatud töölehte. Peale töölehe täitmist suundusime auditooriumisse, kus peeti loeng inimese anatoomia kohta. Kõige huvitavamaks pidas suurem osa meist loenguosa, kus lahkasime silikonist nukku ning saime oma silmaga näha inimkeha siseehitust.
Nädal aega hiljem ei korranud me vana viga ning saabusime õigeaaegselt tundi. Seekord aga suundusime koheselt auditooriumi, kus peeti järjekordne loeng. Sellel korral rääkisime loote arengust, seksuaalsusest ja seksist.

Andreas Toomas

Teisipäeval, 2. oktoobril tähistasime kooli sünnipäeva. Oma 5. tunni veetsime Tamur Tohveri seltsis, kes jutustas meile natukene oma lapsepõlvest häbeliku poisina, kes peale populaarses filmis osalemist üleöö kuulsaks sai. Samuti rääkis T. Tohver meile põgusalt oma praegustest ettevõtlusprojektidest ning tunni lõpetuseks jutustas ta meile oma arvamusest selle kohta, mis on edu saladus.
Peale 5. tundi liikusime edasi staadionile, kus saime kuulata direktori lühikest kõnet, millele järgnes tordisöömine.

Andreas Toomas
“Mulle meeldis Tamur Tohveri jutt, sest leidsin palju seoseid oma eluga. Paljudele meie klassist aga ei pakkunud jutt erilist huvi”

Georg
“Kook oli ilus ja hea, nagu üks õige sünnipäevakook olema peab, aga ilmaga ei vedanud.”

Greetel
“Meie klassi kook maitses väga hästi. Oli näha, et selle kallal oli kõvasti vaeva nähtud. Ma nautisin Tamur Tohveri kõnet, kuigi see oli veidi igav”

Imre

Kolmapäeval, 26. septembril suundusime peale söögivahetundi kinosse Sõprus, kus saime projekti “Klassiga kinno” raames minna vaatama filmi pealkirjaga “Sotsiaalsed loomad”. Film jutustas loo kolmest noorukist ning nende kokkupuudetest Instagramiga.
Loo esimeseks tegelaseks oli poiss nimega Humza, kes oli huvitatud fotograafiast. Tema teekond Instagramis algas päeval, mil ta ostis sõbralt tema vana IPhone 4 ning hakkas sellega fotosid tegema. Peale aina parema tehnika ostmist hakkas poiss järk-järgult aina rohkem populaarsust koguma.
Loo teiseks tegelaseks oli Kaylyn, kes oli pärit jõukast perest ning tema isa oli edukas ärimees. Piltides väljendas tüdruk oma jõukust ning säravat elu ja sai tänu sellele Instagramis äärmiselt populaarseks.
Tüdruku eesmärgiks on saada Instagramis üle miljoni jälgija ning luua suure jälgijaskonna abil endale arvestatav sissetulek.
Loo kolmandaks tegelaseks oli Emma, kellel polnud kunagi plaanis Instagramiga raha teenima hakata, kuid nagu teised temavanused, on ka tema suur Instagrami-huviline. Kui loo alguses leiab tüdruk endale Instagrami abil poisssõbra, siis loo lõpus peab tüdruk peale kiusamist ning sellele järgnevat suitsiidikatset minema ravile.

Andreas Toomas
“Film oli oodatust huvitavam ning teema aktuaalne. Võiksime klassiga rohkem selliseid filme vaatamas käia, sest see on päris meeldejääv, silmaringi arendav ja õpetlik.”

Luca
“Ausalt öeldes peale filmi vaatamist pani see väga sügavalt mõtlema ja isegi tuli tahtmine Insta ära kustutada.”

Epp
“See film veenis mind veel enam, et mul ei ole hetkel Instagrami kontot vaja, kuid võib-olla kunagi muudan oma arvamust”

Pilleriin

3. septembri hiline hommik algas meie koolile spordipäevaga. Kell 9.15 algasid poiste klassidevahelised jalgpallivõistlused, kus meie klass saavutas teise koha. Peale võistlust suundusime rivistusele, kus saime kuulda õppealajuhataja Tiina Talvi lühikest kõnet. Seejärel suundusime pendelteatejooksule. Nagu meile kombeks, suutsime ka sellel aastal pulga maha kukutada, kuid sellegipoolest saavutasime hea tulemuse ehk jäime napilt teiseks. Peale rasket katsumust pendelteatejooksus siirdusid poisid individuaalaladele. Tüdrukud said enne seda osa võtta jalgpalli miniturniirist. Sellel aastal olid individuaalaladeks 60m jooks ning keskmaajooks.
Peale spordipäeva olime väsinud, kuid kõigil oli rõõmus meel, sest saime veeta veel ühe päeva koolist eemal.

Andreas Toomas

Peale pikka suvist puhkust sammusime 1. septembri hommikul taas kooli poole. Uskumatu, et oleme jõudnud juba 9. klassi. Meie päev algas direktori kõnega, millele järgnes lühike klassijuhataja tund, kus õpetaja meile sõnad peale luges, et me ka sellel aastal hästi käituksime. Tunni jaoks oli õpetaja valmis teinud ka lühikese viktoriini kooli kodukorra kohta. Test osutus paljudele raskeks ning seega said meist vaid parimad oma tulemuseks 100%.

Andreas Toomas

7.-8. juunil toimus meil lõbus ekskursioon Tallinnas. Neljapäeva keskpäevaks kogunesime kogu klassiga Reaalkooli väikesesse majja, kust liikusime edasi Maarjamäe lossi. Seal võttis meid vastu noor giid.
Kõigepealt liikusime hoone kaminasaali, kus oli eksponeeritud Evald Okase monumentaalne maal “Rahvaste sõprus”. Kaminasaalis toimub tänapäeval väga erinevaid üritusi, kus osalejad saabuvad tihti maailma erinevatest nurkadest. Kuna see maal on kommunistliku maailmavaate poolt kantud ning ei käi seetõttu kokku paljudes riikides valitsevate põhimõtetega, on võimalik maal vajadusel ka kinni katta.
Edasi liikusime Andres Adamsoni fotonäitusele “Pärnu 100 kodukonda”, kus saime rühmades koostada ajatelje, kuhu saime märkida enda jaoks 10 kõige tähtsamat sündmust Eesti ajaloos viimase 100 aasta jooksul.
Seejärel külastasime näitust “Minu vaba riik”, mis pakkus samuti võimaluse põhjalikumalt tutvuda viimase saja aastaga Eesti ajaloos. Eriti meeldejäävaks osutusid meile lood Eesti revolutsioonist, Jehoova tunnistajatest ning Eesti vabariigi algusaegadest.
Õhtupoole kogunesime klassiga taas väikesesse majja, kus saime kuulata muusikat, mängida jalg- ja korvpalli ning lihtsalt lobiseda. Kell 22.00 esitas Paul koos oma sõpradega meile vapustava tuleetenduse. Peale seda jätkasime mõnusat koosolemist vabas vormis.
Hommikul ärkasime varakult ning meile anti võimalus minna iseseisvalt linna sööma. Kell 10.00 saime kokku Lennusadamas, kus saime vaadata näitust “100 aastat kiilu all”. Näitusel võis näha erinevaid Eesti laevu, sh Eesti ilusaimaks laevaks loetud alust Tormilind, moodsat ja keskkonnasõbralikku Superstari, oma aja suurimat laeva Eesti rand. Hiljem saime käia ka kiirelt õpperuumides ning saime uusi teadmisi laevade ülesehitusest ning ülesannetest.
Peale näituse külastamist ootas meid ees tunnipikkune laevasõit Eesti ainsa säilinud purjelaevaga Hoppet, mis oli vahva lõpetus meie kahepäevasele ekskursiooniprogrammile.

Andreas Toomas

Kolmapäeval, 9.mail sõitsime terve lennuga Pandiverre Puhta Vee teemaparki.
Kohale jõudes võttis meid vastu sõbralik juhendaja, kes tegi meile põgusa sissejuhatuse teemasse. Saime teada, et Pandivere on Eesti suurim mageveevarude täiendaja ning selle ala kaitsmine reostuse eest on Eestile äärmiselt oluline, sest kõik siin alla sadav vesi liigub edasi teistesse Eesti veekogudesse, sealhulgas ka Soome lahte ja Peipsi järve. Kõik, mis siin põhjavette satub, on juba kahe kuu pärast jõudnud Tallinnasse.
Seejärel tutvustati meile veeringet ning erinevalt tavalisest koolipäevast saime nüüd ise käed külge lüüa. Paraku pidime tõdema, et eelmistel aastatel õpitust polnud meil nüüd küll suurt midagi meeles. Peale seda saime ka kiire ülevaate karstilehtritest ning saime näha ehtsaid fossiile.
Nüüd oli aeg võtta ette lühike bussisõit Varangu looduskaitsealale, kus meid ootas ees põgus matk läbi metsa. Peale kiiret sissejuhatust saime koheselt tutvuda kobraste eluga – nägime ehtsat kopratammi ning saime oma kätega katsuda ehtsat kopra kasukat ning koljut. Saime teada, et kopra hambad polegi valged, vaid hoopiski puukarva ning seda juba enne sündi. Seejärel saime näha Varangu siniallikaid, mis on oma ilusa värvuse saanud tänu sinise saviga põhjale. Siniallikad nägid küll ilusad välja, kuid kahjuks polnud meil palju aega nende imetlemiseks, sest oli aeg juba bussiga Tallinna poole sõita.
Tee tagasi möödus paljudele kiirelt, sest oli ju vaja õppida matemaatika proovieksamiks.

Andreas Toomas

Reedel, 6. aprillil käisime koos c-klassiga Tartus. Esmalt külastasime Eesti Rahva Muuseumi ning seejärel saime vaadata lavastust „Kalevipoeg“ Sadamateatris.
Oodates pikisilmi eesseisvat bussisõitu, tundusid koolitunnid pikad. Seda aga vaid kuni kehalise kasvatuse tunni saabumiseni, kus saime vanalinna uurida, kuid erinevalt tavapärasest saime huvitavaid küsimusi ise koostada, mitte teiste küsimustele vastata. Reis Tartusse möödus nii nagu meil ikka – kiirelt ning lõbusalt.
Esimese peatuse tegime väga omapärase arhitektuuriga katkenud teed meenutava ERMi hoone juures. Muuseumis ootas meid ees sõbralik giid, kes tutvustas meile ERMi hoonet ning tegi meile ka pooleteisetunnise ekskursiooni. Alustuseks suundusime suurele rahvarõivanäitusele, kus saime näha Eesti suurimat rahvarõivakollektsiooni, milles on esindatud pea kõikide Eesti kihelkondade rahvarõivad. Teistest torkasid enam silma Mulgi meeste rahvarõivad, mille hulka kuulus rahakott ning tubakakott; Vormsi naiste erilised peakatted, mille juurde kuuluvad patsid; erksinist värvi rõivad, mille värvi saamiseks olid inimesed kasutanud indigot ja uriini, mis rõivastele kunagi halva lõhna juurde tekitas. Meile räägiti ka nendest riietuse osadest, mis pidid inimesi kaitsma halbade vaimude eest. Samuti saime teada, et vallalised naised käisid paljapäi või pärjaga, kuid abielunaised kandsid näiteks linikut või tanu ning lesed kandsid tumedaid riideid.
Jõudes soome-ugri rahvakultuuri väljapanekuni, saime näha erinevaid täissuuruses soome-ugri hõimude hooneid, nende hulgas olid näiteks komid ning Läänemere- ja Volga-äärsed rahvad.
Järgmisena sukeldusime lähiminevikku, kus saime näha näiteks Lennart Mere 38 kg kaaluvat telefoni ja tavapärast Nõukogude Liidu aegset raamaturiiult, kuhu oli peidetud palju keelatud kirjandust. Samuti saime näha Eesti esimest riigilippu ning saime teada palju uut eestlaste küüditamise kohta.
Peale lühikest ERMi külastust anti meile kõvasti üle tunni aega, et käia linna peal söömas ning kell 19.00 algas etendus „Kalevipoeg“. Lavastus oli tavapärasest erinev selle poolest, et seal oli kasutatud regivärssi, mida varasemalt pole „Kalevipoja“ etendustes tehtud.
Pikk päev seljataga, olid osad meist juba bussis väsinud. Kooli juurde jõudsime umbes südaöösel, paljusid meist ootasid seal juba ees vanemad.
Arvamusi “Kalevipoja” etendusest pani kokku õpetaja Tiia.
Etendus oli huvitavam kui raamat ja oli väga sarnane eeposega. Kostüümid ja lavakujundus olid lahedad. Väga head näitlejad, eriti jutustaja Anu Lamp ja Kalevipoja kehastaja ning lavastaja Karl Laumets. Head heli- ja valgusefektid.
Etendus oli liiga pikk ning lõpuks oli huvi kadunud. Regivärsilisest tekstist ei saanud kohati aru ning mõni stseen jäi tänu sellele arusaamatuks.
Lõppkokkuvõttes oli päris huvitav ja mõneti ka humoorikas etendus.

Loe etenduse kohta täpsemalt siit.

Andreas Toomas