Arhiveeritud - kuu 11.2018

Ida-Virumaal õppekäigul

Teisipäeval, 6. novembril olid meie tunnid tavapärasest teistsugusemad. Kell 8.00 asusime koos kõigi paralleelidega teele Ida-Virumaal asuva Eesti kaevandusmuuseumi poole. Tee peal tegime kiire peatuse Järve mõisa juures, kus õpetaja Piret Karu rääkis meile põgusalt mõisa ajaloost ning Reaalkooli õpilasest Harald Triegelist, kes Vabadussõja aegu mõisast põgenemise käigus lipukandjat abistades surma sai. Peale jutu lõppu saime süüdata õppursõduri auks ka küünla ning sellele järgnes vaikuseminut.
Peale lühikest peatust seadsime suuna kaevandusmuuseumisse, kus saime tutvuda endise kaevandusega. Kaevandamiseks kasutatavad tehnoloogiad on aja jooksul palju muutunud. Kui alguses olid kaevandustes kasutusel nii kirkad kui ka labidad, siis tänapäeval on kõige olulisemal kohal lõhkeaine. Kaevanduskäikude loomist nimetatakse läbindamiseks. Samuti saime tutvuda paljude teiste kaevandustes kasutatavate masinatega, nt kaevanduskombain ja
soonimismasine ehk soonor. Eriti tõmbas meie tähelepanu lõhkeaine vedamiseks kasutatav kaevandusjalgratas.
Samuti saime käia karjäärisafaril, kus nägime, kuidas kaevandusalad ka maa pealt välja näevad. Oma retke alguses nägime kaasaegset põlevkivikonveierit, mille eesmärgiks on põlevkivi edasikandmine punktist a punkti b. Selle ülesande täitsid kunagi autod, kui nüüdseks on konveier odavamaks muutunud. Seejärel liikusime aheraine ladustamise mäele, kus saime nautida ilusat vaadet üle kogu piirkonna. Samuti saime ise põlevkivi põlema panna. Nagu me teame, süttib põlevkivi kiirelt ning seetõttu kasutati seda ka taludes küttematerjalina.
Peale toredat päeva muuseumis läksime tagasi bussi, kus täitsime töölehe põlevkivi kohta. Samuti kirjutasime teemantluuletusi. Siin üks, mille kirjutasid Natali ja Epp Maria.

põlevkivi

pruun, kihiline

kaevandamine, rikastamine, põlemine

ta annab meile elektrit

kukersiit

Andreas Toomas

12.11.2018