Arhiveeritud - kuu 06.2017

Lõpuaktus

Sel aastal oli kokkulepe ilmataadiga olemas ning lõpuaktus toimus staadionil. Oli põnev aasta, mis pakkus nii halbu kui ka häid emotsioone. Aasta lõpuks olid siiski kõik õnnelikud 🙂

Kiituskirjaga lõpetasid Brigitta, Maarja-Liis ja Natali. Direktori käskkirjaga said tunnustuse tervelt 17 õpilast. Hinnete poolest oleks neid 2 rohkem olnud, kuid noormehi vedas alt nende endi käitumine tunnis ja vahetundidel. Anna-Brigitat tunnustati gomoku I koha eest.

Olgu teil mõnus ja seiklusrikas suvi!

14.06.2017

Kanuumatk Salatsi jõel ja Valgeranna seikluspark

Tallinn

Alustasime kell 8.00 Otsa tänavalt kahe mikrobussiga. Katus lasi läbi, aknad lasid läbi, ruumi ei olnud, bussijuht ei teadnud, kuhu ta sõidab, lasti halba muusikat, tehti halba nalja, bussis polnud õhku ning õpilaste põlved kasvasid kokku (humoorikas osa).

Pärnu Bite Stop

Umbes 9.30 jõudsime Pärnusse. 7.b ostis poe tühjaks ja vetsud olid umbes.  Joosep ostis võlts Starbucksi kohvi kolme euro eest.

Kusagil Läti mõisapargis ja jõel

Kohtusime onu Aivari ja Kaleviga. Kõndisime hetke jõe ürgorus ning rabelesime rippsillal.  Tegime kiire kuiva trenni ning asusime teele. Paarikümne sekundi pärast ujus juba Armini paatkond, kanuu tagurpidi. Esimene peatus oli liivakivipaljandi juures, mis oli kroonitud Läti ilusaimaks. Tegime jalutuskäigu paljandil, käisime koobastes ja avastasime puidust kujusid. 4 kilomeetrit hiljem leidsime end lõkkeplatsilt. Onu Kalev tegi pulbrist kartuliputru ning teised nautisid külakiike. Järgmisena peatusime Baltimaade suurima laekõrgusega liivakivikoopas. Saunani oli veel 6 kilomeetrit.

Saun

Esimesena jõudis sauna juurde Luca paatkond, sest neil oli vaieldamatult kõige parem tüürimees (Luca). Sauna juures pesime kanuusid, käisime saunas ja peaaegu kõik harrastasid vettehüppeid, grillisime ning jõime teed. Hiljem sai kringlit. Kell 12 oli öörahu. Õpetaja sai kurjaks.   Järgmisel päeval ärkas keegi varem üles ja suutis kõik teised ka üles ajada, mis tähendas, et meil oli kaks ja pool tundi kauem vaba aega. Õpetaja tegi hoole ja armastusega meile putru, mis kõigile maitses, ja tegime ka võileibu kaasa.  Pakkisime asjad ja liikusime bussi juurde. Seekord olime saanud suure bussi, kuid siiski puudus seal korralik konditsioneer ja radiaatorid oli põhjas, mis tegi olemise väga palavaks neile, kes olid ennaast tagumistele istmetele sättinud.

Pärnu/Valgeranna

Valgerannas alustati ohutuskursusega. Seikluspargis sai teha erinevaid närvikõdi pakkuvaid tegevusi. Mõned nendest on vabalangemine, trossiga puu otsast alla sõitmine, tarzanihüpe ja teised. Paar julgemat läksid ka viimasele, kõige raskemale rajale. Peale intensiivset ronimist olid kõigil kõhud tühjad ning otsustasime minna McDonaldsisse keha kinnitama. Pärast liikusime tagasi Tallinnasse ja kohale jõudes olime õnnelikud ning väga rahul selle reisiga.

14.06.2017

7. kl loodusainete õppepäev

Päev algas kogunemisega Harku metsas. Kõigepealt mõõtsime rühmadega oma sammupaari pikkused  ning siis asusime teele.
Kõndisime üsna pikka aega ning vahepeal korjasime ettenähtud taimi ja kuulasime linnulaulu. Lõpuks jõudsime 1. punkti, kus ootas meid juba Piret Karu. Seal pidime hakkama joonestama kaarti, mõõtma puu kõrguse ja uurima puu taimkatet. Vahepeal ka filmiti meid.
Seejärel liikusime edasi teise vaatluspunkti, kus olid õpetajad Tiina Talvi, Andrus Kangro, Martin Saar ja Mart Kuurme. Kõige huvitavam ülesanne oli meie arvates vee voolukiiruse mõõtmine. Peale seda hakkasime me läbima teed, mille pidime ära mõõtma oma sammupaariga.
Siis tuli kõige lõbusam ülesanne – kalapüük. Tegelikult me püüdsime veest putukaid, keda oli võimatu kätte saada ning seetõttu veetsime seal üsna pika aja. Seejäral hakkasime läbima pikka rabamatka (või vähemalt nii see tundus). Korjasime sellel teekonnal ka palju rabataimi ning suutsime mõned korrad isegi kukkuda. PPP – puhkepausid puudusid, aga polnud hullu, sest meil vedas väga ilmaga. Orienteeruda aitasid meil roosad lipikud. Putukaid oli metsas väga palju, õnnestus isegi näha konni. Kahjuks seekord jäid banaanid (marjad), ahvid ja elevandid nägemata, samuti kaelkirjakud ja ninasarvikud. Loodame, et järgmine kord matkame kuskile, kus saame ka neid ülalloetletud imetajaid/olendeid kohata.
Viimasesse punkti jõudes olime surmväsinud, kuid siiski hakkamist täis, et teekond edukalt lõpetada. Pidime täitma viimased ülesanded ja rühma poolt korjatud taimed ning kivimid esitama. Kui see oli tehtud, liikusime lõpuks edasi, kuni jõudsime Piret Karuni, kus me rääkisime enda grupi koostööst ning andsime ära oma õpimapi. Sellega oligi meie päev lõppenud.
Meie arvates oli päev küll väsitav, aga samas lõbus ning sai meelde tuletada õpitud teemasid.

14.06.2017