arh137a

17. -18. maiks sõitsime klassireisile Taevaskotta.

Kell 8 väljus buss kooli eest. Tee peale jäi Lõunakeskus, seega ostsime sealt head ja paremat veel kaasa. Kella 12 paiku jõudsime ööbimiskohta. Seadsime end sinna sisse ja hakkasime bussiga jõe äärde sõitma, et oma kanuumatka alustada. Enne väljumist küsis klassijuhataja meilt, kas kõigi pinginaabrid on kohal, ja kõik karjusid “jaaaaa!”. Kuid hetk hiljem helistasid Kristiina, Cassandra, Gerda ja Elisa, et nemad jäid maha. Sõitsime tagasi, et nemad ka peale korjata. 

Ilmaga meil vedas: päike paistis, kuid mitte liiga kõrvetavalt. Kanuud mahutasid kolm inimest. Esimeste takistuste juures oli palju äpardusi. Meie paat läks tagurpidi, nii et sõitsime selg ees edasi. Siis me pidime jõega risti kukkunud puu alt läbi saama, kuid lõime kõik oma pead vastu puud ära. Varsti saime tunnetuse kätte ja oskasime juba paremini puude alt läbi minna. Kõik sõitsid erinevate kiirustega ja varsti olid kõige tagumised paadid kõige ees. Vahel tekkisid rasketes kohtades ummikud, kuid rahulikes kohtades polnud läheduses ühtegi paati. Ei saa mainimata jätta meie kangelast Aleksit, kes astus ühes kivises ja palkidega täidetud kohas paadist välja, et kõiki teisi sealt mööda aidata. Ise jäi ta kõige viimaseks.

Tee oli 11 km pikk ja kestis umbes 2,5 tundi, kõige kiiremad lõpetasid 2 tunniga. Ainult üks paat kukkus ümber. Kui ka viimased inimesed olid kohale jõudnud, tõstsime kanuud autosse ja sõitsime tagasi puhkekeskusesse. Meil oli ka plaanis puhkekeskuse ronimisparki minna, aga kõik olid nii väsinud, et jätsime selle vahele. 

Õhtul panime grilli püsti. Seekord olid kõigil suured vorsti- ja vahukommivarud kaasas.  Mõned poisid võtsid isegi šašlõkki kaasa. Vabadel hetkedel mängisime ka palju võrkpalli. Ükshaaval hakkasid inimesed vaikselt tuppa minema, kuid mängud ja jutud kestsid veel kaua.

 

Järgmisel hommikul tegime ekskusiooni oma puhkekeskuse lähedal metsas. Kõige pealt nautisime vaadet Suure Taevaskoja paljandi nõlvalt ning siis hakkasime alla poole liikuma. Iga vaatamisväärsuse juures rääkis giid meile legendi. Nende juures olid ka sildid, mis nendest rääkisid, kuid giid jutustas meile teistsuguseid lugusid, mida rääkisid kohalikud. Need sarnanesid palju siltidel olevate juttudega, kuid mõni tegelane oli asendatud nõiaga. Taevaskojas filmiti ka osad “Viimse reliikvia” stseenid, nendesse paikadesse giid meid järgmisena viiski. Huvitavad paigad olid ka soovikivi ja allikas, kus pesemine pidi inimest nooremana hoidma. Nii legendid, ebausud kui ka ajalugu on Taevaskoja juures väga huvitavad. 

Peale seda nautisime veel veidi aega päikest ning hakkasime kodu poole sõitma. 

Reisist valminud filmijupp:

14. märtsil käisime Kunstimuuseumis Konrad Mägi teoseid vaatamas.
Väga huvitav oli näha, kuidas tema stiil aja jooksul muutus. Konrad Mägi on loonud nii palju erinevat tüüpi maale, et kõik tema looming ei mahuks ühte muuseumisse ära. Seetõttu keskendus see näitus tema maastikumaalidele.
Meie giid rääkis Mägi erinevatest eluetappidest ja kuidas need tema loomingut mõjutasid. Kõik erinevad arengujärgud olid erinevates ruumi osades. Oma karjääri alguses maalis noor kunstnik Norra loodust. Oli näha, et ta alles otsis oma stiili. Siis kolis ta Saaremaale ja tegi seal puäntillismi stiilis mitu teost, tema käekiri hakkas juba välja kujunema. Peale seda hakkas ta oma piltidel pilvedega mängima. See osa meeldis mulle kõige rohkem. Viimased teosed olid palju süngemad ja tumedamates toonides kui teised. Seda mõjutas tõenäoliselt tema haigus ja lähedaste surm. Mägi teoste tausta kuulamine oli mõnes mõttes isegi huvitavam kui nende vaatamine.

Aeg Reaalkooli Väikeses Majas sai täis. Suures majas ootab meid uus klassijuhataja Mirja Särg ja teised uued õpetajad ning õppeained. Selleks puhuks kutsusime oma lähedased ja Väikese Maja õpetajad meie lõpukontserdile “Kelleks saada?”. Kõik lapsed esinesid, esinesid ka isad-emad ja meie vanemad õed-vennad. Õhtu jätkus aulas ja kooli staadionil ning meie väikeses koolimajas, kus veetsime öö. Magamisaega just ei jäänud, kuid neljas kooliaasta lõppes toredalt.

Kooliaasta viimasel päeval tantsisime aktusel laulu- ja tantsupeo tantse “Tantsuhoos” ja “Koostegemise lugu” ning parimaid õpilasi tunnustai kiituskirjaga. Meie klassist on kiituskirja väärt Elisa Marie, Linda, Emma, Tormi, Mihkel ja Hannes.

Käisime Viimsis militaarmatkal, mis kujutas endast Viimsi sõjamuuseumi külastust, väikest matka Laidoneri ning tema naise mälestusmärgi juurde. Muuseumis oli väga-väga põnev – õpetaja oli hädas, et ei saanud õpilasi muuseumist välja – aeg lihtsalt läks hirmus kiiresti. Matk lõppes loenguga sõjamasinatest ja nende päädis nende otsa ronimise ning turnimisega.

See matk oli meil eelmise aasta matka jätk. Külastasime mitut põnevat juga ja joastikku, matkasime ning uurisime ohvripuud. Lõpuks pidasime piknikku ning sõitsime kooli tagasi.

Seda kooliaastat alustasime juba õige varakult – 30. augustil käisime klassiga rattamatkal Aegviidu – Valgehobusemägi – Aegviidu.

Retk algas Tallinnast Balti jaamast, kus rattad Mihkli isa suurde furgooniga autosse pandi ja lapsed ning mõned vanemad rongile läksid. Meie seltskond rongis oli üsna lärmakas, kuid tore oli klassikaaslastega lobiseda ja nalja teha. Matkal osales 29 last, 3 ema, 11 isa ja õpetaja. Rattasõitu alustasime Aegviidu RMK infopunkti juurest. 11 km pikkuse maa ujumiskohani läbisid kiiremad poole tunniga, matkajad jõudsid sinna 50 minutiga. Ilmataat oli heasüdamlik ning pooletunnine suplus värskendas keha ja vaimu, kuid tegi kõhud tühjaks. Õnneks ootas Valgehobusemäel väga-väga maitsev guljaÅ¡Å¡ kartulipudru ja kohupiimakoogiga. Peale kehakinnitust ronisime “mäe” tippu ja käisime vaatetornis imeilusat vaadet nautimas. Julgemad, kel ema-isa luba taskus, sõitsid mäest alla.

Tagasi Aegviitu sõitsime mööda presidendi matkarada, eesotsas käis suur kihutamine ja võiduajamine. Kui viimased väntajad ka lõpuks kohale jõudsid, olid kõik ülejäänud rattad autodele laadinud ja ootasid stardiasendis luba koju sõita. Tallinn tervitas meid paduvihmaga, kuid matk ise oli väga tore.

 

Külastasime Tallinna läänepoolseid jugasid ja joastikke. Palav suvine ilm tuli seekord suureks kasuks – aelgus, et palavust vihkavad kärbsed-sääsed ning ka puugid. Jalutasime  kõik  joad jalgupidi läbi. Sulistasime rohke veega Vahiküla joal, Treppojal, Keila-Joal ja Laulasmaal. Matkasime ka Türisalu panga alt läbi ning grillisime Laulasmaa rannas. Loodame, et porised ja märjad püksid emasid ei pahandanud, sest koju tulid ju väsinud, ent õnnelikud ja rahulolevad lapsed.

Toredad käsitöötunnid olid meil Nõmme Noortemajas. Päev algas koois tundidega, seejärel sõitsime liinibussiga Nõmmele ja pidasime väikese pikniku noortemaja muruplatsil – kooli sööklast pandi meile kaasa saiake ja jook. Klass jagunes kaheks rühmaks: pooled tegid keraamilisele plaadile mereteemalist seinapilti ja teised viltisid alusele kevadet. Õpetaja oli üliõnnelik, sest ülikitsastes oludes käitusime superhästi. Ka tööd said ilusad, kuigi vahepeal tundus, et mõne föönil saime hinge õhtusse – õnneks föönid mõne aja pärast toibusid ja urisesid ning kuivatasid jälle värvi. pildid tulid aga kõigil ilusad – maalijad pidid oma loomingu küll ajalehe sisse pakkima, et need ei laguneks. Viltijad kõndisid aga uhkelt tänaval, pildid paelaga kaelas. oli igati tore retk ja ettevõtmine.

Meil käisid külas soomlased! Nad õpetasid erinevaid mänge, kus tuleb kaaslastega suhelda ilma sõnadeta või vastupidi, suhelda nii, et keegi kellegagi midagi kokku ei lepi. Hästi tore mäng oli “Pop-pop””, kus paaris on kaks tegelast, kus üks oskab öelda ainult “pop” või “pop-pop”. Teine ei oska midagi – mõistab ainult liigutada oma kehaosi, millest paariline näiliselt kinni hoiab. Tore mäng oli ka numbrite loendamine nii, et kogu rühmast ainult üks võib öelda järgmise numri ja vaadatakse, kui kaugele jõutakse. Meie klassi rekord on “7”. oli tore ja rõõmus tund.

Tänapäeval on väga kuum teema materjalide taaskasutamine. Inimesed kulutavad palju raha pakendamisele, pakenditele ning pakendite hävitamisele. Meie aga püüdsime meisterdada ja anda materjalidele teise võimaluse. No ütleme ausalt, et kaubanduslik välimus jäi vajaka, kuid ideed olid ju suurepärased!