arh137a

29. märtsil tegime teise ühiskonnaõpetuse tunni ajal väikese ekskursiooni. Sõitsime bussiga Piritale, et minna vaatama okupatsiooni ajal hukkunud inimestele pühendatud mälestusvälja. Selle sissepääsu juures oli elektrooniline tahvel, kust sai otsida oma sugulaste nimesid ja uurida välja, millise ruudu sisse ta oli märgistatud. Mälestusväli oli väga kaunis ja selle seinad olid meist ligikaudu 5 korda pikemad. Kõik otsisid hoolega tahvlitelt oma sugulaste nimesid. Mõned leidsid ka.
Ehitise väline linnapoolne külg oli eriti vapustav- seal oli tuhandeid metallist mesilasi ja nende keskele oli kirjutatud Juhan Liivi luuletusest “Ta lendab mesipuu poole” üks lause: “Ja rändavad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded.”
Siis jalutasime trepist üles ja uurisime teabetekste, mis rääkisid kommunistliku terrori kohta, ning nende kõrval asuvaid kohakive. Seina olid uuristatud ka kuuliaugud, mille sisse vaadates nägi pilte mõndadest hukatutest või vangistatutest.

Emma

28. märtsil tähistasime Taani Päeva. Nagu kombeks, oli koolimaja kaunistatud Taani lippudega, mis rippusid treppide vahel. Seekord oli ka palju uusi plakateid huvitavate faktidega taani kommetest, teadusest, arhitektuurist ja muust. Esimesel korrusel oli 13. sajandi Taani sõduri makett, kus sai oma näoga pilti teha ja pildistajate vahel loositi välja auhind.
Mängud ja võistlused olid samad, mis eelmistel aastatel. Ühel vahetunnil tehti aulas viktoriin, kus osalejad pidid minema paremale või vasakule poole joont, sõltuvalt sellest, kas väide oli tõene või väär. Võitja sai endale suure Lego komplekti.
Kuna maaailmakuulsad Lego klotsid on pärit Taanist, siis toimus aulas ka Legodega ehitamise võistlus. Meie klassist läksid võistlustulle Rednar, Tormi, Marken ja Aleks. Kõikidel klassidel tulid väga huvitavad ehitised. Päeva lõpu poole tehti veel üks viktoriin, kuhu iga klass saatis neli klassikaaslast.
Taani päeva tähistamine on väga lõbus traditsioon ja ma loodan, et see jätkub veel kaua.
Emma

14. märtsil käisime Kunstimuuseumis Konrad Mägi teoseid vaatamas.
Väga huvitav oli näha, kuidas tema stiil aja jooksul muutus. Konrad Mägi on loonud nii palju erinevat tüüpi maale, et kõik tema looming ei mahuks ühte muuseumisse ära. Seetõttu keskendus see näitus tema maastikumaalidele.
Meie giid rääkis Mägi erinevatest eluetappidest ja kuidas need tema loomingut mõjutasid. Kõik erinevad arengujärgud olid erinevates ruumi osades. Oma karjääri alguses maalis noor kunstnik Norra loodust. Oli näha, et ta alles otsis oma stiili. Siis kolis ta Saaremaale ja tegi seal puäntillismi stiilis mitu teost, tema käekiri hakkas juba välja kujunema. Peale seda hakkas ta oma piltidel pilvedega mängima. See osa meeldis mulle kõige rohkem. Viimased teosed olid palju süngemad ja tumedamates toonides kui teised. Seda mõjutas tõenäoliselt tema haigus ja lähedaste surm. Mägi teoste tausta kuulamine oli mõnes mõttes isegi huvitavam kui nende vaatamine.