Arhiveeritud - kuu 10.2014

Palamusel


   Palamus6 Palamus5 Palamus4 Palamus3 Palamus2 Palamus1 KlassPalamus1

Sai siis 8. oktoobril 2014. aastal käidud Palamusel.
Hakates päeva algul bussiga sõitma, olid kõik väga elevil. Mis seal imestada, on ju ikkagi kõige esimene väljasõit terve klassiga. Sõit sinna kestis umbes kaks ja pool tundi.
Kui me lõpuks pärast pikka reisi bussiga kohale jõudsime, oli minu arvates peaaegu kogu klass vaimustuses. Ainult nendel, kes olid juba varem Palamusel käinud, ei olnud see kõik nii põnev.
Kõigepealt räägiti meile sealsete hoonete ajaloost, mis muutus vähemalt minu jaoks vahepeal mitte just kõige huvitavamaks, mille tagajärjel nii mina, kui ka üksikud teised ei suutnud keskenduda jutule.
Seejärel käisime kohalikus pisikeses kirikus, kus tegime ka pisikese ajaloolise pausi. Edasi läksime klassiruumi, kus korraldati meile pooletunnine koolitund, mille käigus me õppisime nii, nagu ilmselt õpiti Oskar Lutsu kooliajal. Lugesime vanas kirjapildis teksti, rehkendasime, laulsime ning kirjutamise sulepeadega.
Kõige lõpuks käisime ’’Kevade’’ muuseumis ja sõime ning sõitsimegi tagasi.
Lõppkokkuvõtteks võin öelda, et oli väga huvitav esimene väljasõit.

Kirjutas: Villem Susi

Pildistas: Mariann Saabas

28.10.2014

Määratlemata Kommentaare pole

Reaalkooli sünnipäev

Sel aastal tähistas Tallinna Reaalkool oma 133.ndat sünnipäeva.
Kui ma 29.nda septembri hommikul kell 7.32 koolimajja astusin, siis, tuleb tõdeda, et mingit väga erilist tunnet just ei olnud. Tegelikult ei saa mind süüdistada ka, sest olin siis vaid mõned nädalad koolis käinud.
Mõne aja pärast oli kooli kogunenud veel piduliku Reaali vormis lapsi. Siis nagu oli mingi teistsugune tunne, aga kas se just “Reaalivaim” oli, seda ei oska ma öelda.
Tundides midagi väga teistmoodi ei toimunud, kuigi tavaliselt ikka mainiti ära. Kuuendat tundi, mis pidi algselt olema looduse õpetus Mart Kuurmega, viis läbi Kert. Ta rääkis meile oma kooliajast ja sellest mis talle siis kõige tähtsam oli. Praegu õpib ta Cambridge’i ĂĽlikoolis.
Pärast tunni lõppu läksime kõik õnnelikult kooli kõrvale staadionile torti sööma. Tordi oli valmistanud Georgi ema ning sinna peale sai meie pilt tänu Villemi emale. Tort oli väga maitsev, kuigi pärast seda kui “keegi” teatas mulle ,et mu jalad maitsevad hästi polnud isu enam nii suur.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli üks vahva päev.
Hanna Kristina Käerdi

28.10.2014

7.C Kommentaare pole