arh134b

Enne klassiõhtut arutasime klassijuhataja tunnis et võiks teha klassiõhtu.
Klassiõhtul tuli igaühel ühe riigi kodanikuks hakata ja teha ka väike esitlus näiteks õppida mõni sõna selgeks.
Siis oli meil palju erinevate riikide kodanikke. Kõige paremate kostüümide eest saadi ka väike preemia. Hiljem tegime ka viktoriini, kuid ükski grupp polnud eriti edukas. Pärast mängisime mänge ning kui klassiõhtu sai läbi tegime klassi korda.
Me loodame, et varsti saame korraldada järgmise põneva klassiõhtu.

Alates sellest aastast on meil kord nädalas klassijuhatajatund. Et kõik seniräägitu meil meeles püsiks, siis teen väikese kokkuvõtte.
Olulised asjad 5. B jaoks:
1.Ootused ja lootused
Me kirjutasime õp Karamkovale, mida me ootame sellelt õppeaastalt ning millised unistused meil seoses Suurde majja tulekuga on.
2. Klassivanem
Et klassijuhataja meile ja meie talle paremini infot saaks edastada, valisime me klassivanema ja tema asetäitja. Sellel aastal on meie klassivanemaks Betty ja asetäitjaks Killu. Nemad on ka meie laekuriteks e rahakogujateks, kui me teatripiletite vms eest tasuma peame.
3. Koolimüts
Reaalkooli kodukorra punkt 28: Reaalkoolist lugupidav õpilane kannab Reaalkooli mütsi, kui ilmastikuolud seda võimaldavad.
4. Kooli sünnipäev
29. septembril sai Reaalkool 130. aastaseks. Klassijuhatajatunnis rääkisime oma kooli ajaloost. Pärast traditsioonilist aktust sõid kõik klassid omatehtud torti. Meie suurepärase suutäie eest kandsid hoolt Hanna, Frederika, Katri Liis, Anette, Betty ja Grete.
5. Enesetutvustus
Igaüks meist kirjutas enda kohta jutu, et õpetajad selle põhjal meid paremini tundma õpiksid.
6. Sõbraabi
Reaalkooli deviis on: Üks kõigi ja kõik ühe eest. Et selle deviisi järgi samme seada, võtsime oma klassis kasutusele sõbraabi. See tähendab, et kui kaaslane vajab näiteks pärast puudumist uuest osast aru saamiseks abi, siis on kõik lahkelt nõus talle selgitusi andma.
7. Käitumisreeglid
Tuletasime ühiselt meelde, kuidas oleks kena Suures majas käituda. Me teietame õpetajaid, ei räägi täiskasvanutega üleoleval toonil, ei istu vahetunnis põrandal, ei kakle jpm.
8. Klassiõhtu
Igatsesime ka Suures majas klassiõhtut. Õp Karamkova pakkus meile klassiõhtu teemaks “Erinevad maad ja rahvad”. Jagasime klassi gruppideks ning iga meeskond tuli klassiõhtule tutvustama mõnda maad või rahvast ning näitas teistele midagi iseloomulikku valitud teema kohta.

Teatri jaoks on raha kogutud.See tähendab seda, et detsembris lähmegi teatrisse

29. septembril sai meie kool 130 aastaseks. Sellega seoses avati kell 12.00 pidulikult neljandal korrusel ajatelg. Ajateljel olid kirjas Tallinna Reaalkooli tähtsamad juhtumid läbi aegade. Seal oli nii rõõmsaid kui ka kurbi sündmusi. Ajatelge illustreerisid fotod.

Vahetult enne aktust kogunesime me aeroobikasaali klassijuhataja tundi. Sinna kogunes ka 5. a klass koos oma klassijuhatajaga. Kui olime kohad sisse võtnud, tulid eelmisel aastal lõpetanud neli vilistlast saali. Nad rääkisid oma kooliteest ja naljakatest sündmustest koolis. Nendega oli äärmiselt huvitav vestelda.

Meie väga tähtsal päeval toimus kooli staadionil sünnipäevaaktus. Direktor Gunnar Polma pidas kõne. Ta rääkis palju Tallinna Reaalkooli ajaloost, distsipliinist ja Ernst Peterson Särgavast. Meie koolile anti üle Särgava kepp, mis pandi emakeele klassi, et kõik seda näha saaksid. Direktor soovis koolile palju õnne sünnipäevaks ja me hõiskasime oma kooli hüüdlause.

Sünnipäevale eelnenud nädalal valiti kõikidest klassidest välja umbes 5 – 6 torditegijat, kes valmistasid oma klassile tordi. Meie klassist tegid maitsva ja ilusa Å¡okolaaditordi Hanna, Frederika, Katri Liis, Anette, Betty ja Grete. Tort oli jagatud nii, et ka meie aineõpetajad saaksid ühe tüki tordist, kuid tort oli väga hea ja ülejäänud tükid, mis olid mõeldud aineõpetajatele, kadusid meie endi kõhtu.

Sellega lõppeski meie kooli sünnipäevapäev. Soovin omalt poolt Tallinna Reaalkoolile pikka iga, häid lapsi ning palju õnne sünnipäevaks!