arh133a

11. veebruaril käisime Eesti Panga Muuseumis. Seal näidati meile vana raha, markasid ja rublasid ning kroone, mis on Eestis kasutusel olnud. Tutvusime praegu kehtivate kroonidega – nii paberraha kui ka müntidega. Nägime, kui palju need on muutunud alates 1991. aastast ning saime teada, et 50-krooniseid hakati trükkima hiljem kui teisi rahatähti ning et seni ongi neid trükitud vaid ühel korral.

Muuseumis seisavad rahatähtedel olevate isikute vahakujud – nii suur tahtmine oli neid katsuda, kahju, et ei tohtinud.

Lõpuks näidati meile paberrahade ja bussitalongide turvamärke ning vesipilte. Paljusid neist näeb ainult vastava aparaadiga ning teatud valguses. Saime teada, et tänapäeval saavad pimedad ja vaegnägijad katsudes aru, milline rahatäht neil käes on.

Hiina kalendri järgi algas 24. jaanuaril pühvliaasta ning Rotermanni keskuse juurde olid selleks puhuks toodud Å¡oti mägiveised – pühvlite sugulased. Kunstiõpetuse tunnis käisime neid vaatamas. Nad olid palju väiksemad, kui telerist paistsid. Ãœks neist tundus väga rahutu ja veidi tige, ülejäänud olid aga rahulikud ja uudishimulikud. Kõige armasm oli väike vasikas. Veised nosisid heinu ja leiba, mida inimesed käest pakkusid.

  

Sebastian Raudsepp

25. septembril veetsime Tallinna Loomaaias toreda õppepäeva.

Loomaaias oli tore olla. Mina läksin esimesena sõraliste juurde. Sõralisi oli palju. Meile anti tööleht ja me pidime täitma ülesandeid. Oli vaja näidata, kus keegi elab, joonistada juurde puuduvaid kehaosi ja niisama pilte joonistada. Kui ma olin sõraliste juures käinud, võtsime me kõik söögid ja joogid välja ja hakkasime sööma.  

Kui me kõik olime söönud läksin mina oma rühmaga lindude juurde. See rühm, kes käis enne lindude juures läks nüüd sõraliste juurde. Alguses vaatasime me linde. Siis anti meile linnu pilt. Me pidime vaatama mis lind pildil on ja ütlema kus ta elab, ütlema kas ta Eestis ka elab ning ütlema olulised faktid. Seda tööd tegime me kaks korda.

Siis kui kõik oli tehtud tegime me ZOO märgi peal pilti ja saime raamatud, mis räägivad loomadest.  Siis liikusime me kooli juurde. Mul oli väga tore.

17. oktoobril külastasime kooli raamatukogu. Kõik saime ennast lugejateks registreerida ning raamatukogu juhataja Karin Kundla tutvustas meile raamatuid ning seda, kuidas raamatukogust otsitavat leida, käituda ja raamatuid laenutada.

25. septembril käisime õpetaja Merli Saare ja Andres Raaga Loodusmuuseumis seenenäitusel. Meie oma kooli bioloogiaõpetaja Andres Raa rääkis meile söögi- ja mürgistest seentest. Oli päris põnev jalutuskäik.

Selle õppeaasta pikim õppekäik oli Tallinna Botaanikaaeda. Seal tutvustati meile herbaariumi tegemist ning meil kasvavaid puid-põõsaid. Ka tutvusime troopiliste ning kõrbetaimedega. Vahepeal pidasime piknikku. Iga laps sai endale väikese suurendusklaasi, millega oli võimalik uurida-puurida lehti, satikaid ja lehehaigusi.

14. novembril käisime arvutitunnis Rahvusraamatukogus tutvumas Geograafilise informatsioonisüsteemiga (lühendatult GIS) , mis on üks kaasaegse geograafia põhimõisteid ning tähistab infoühiskonna arvuti taga töötava geograafi peamist töövahendit. Meile tutvustati 2 geograafiaalast arvutimängu ning GIS-i kasutusvaldkondi.