arh133a

Eesti Vabariik sai selle aasta 24. veebruaril 91 aastaseks. Meie kirjutasime oma klassiga selle auks kõned koolikaaslastele. Aktustel said oma kõned esitada Karl-Joel ja Siim. Meie aktusel esinesid kõnedega veel ka direktor ning abiturient Laura. Saime teada ka väikese maja võidulaulu ning õpioskuste võitjad said kätte diplomid. Veel esinesid ka kooristuudio tüdrukud, kus laulis meie klassi Paula.

26. veebruaril oli meil talvine spordipäev Pirital. Sel päeval me suusatasime, kelgutasime, uisutasime ja matkasime. Veetsime värskes õhus üle kahe tunni – oli tore lumesajune päev.

Käisime jälle suure maja füüsikaklassis õp. Mart Kuurme juures õppimas, kuidas teha töötavat vooluringi. Selleks läheb vaja hõõglampi, patareid, lülitit ja juhtmeid. Skeemi järgi pidime vooluringi koostama nii, et lamp lõpuks põlema läheb. Enne uurisime luubiga, mis siis selle hõõglambi sees on ja pidime ilma juhtmeteta lambi põlema saama – mõni laps sai kiiresti ning leidis erinevaid viise, mõnel võttis see katse natuke kauem aega. Ka vooluringi juures said kiiremad ühendada vooluringi rohkem kui ühe lambi. Tund oli huvitav ja tore, kahju, et see 45 minutit nii ruttu läbi sai.

Nagu nüüd on juba traditsiooniks saanud, siis Reaalkooli väike maja toetab kutsikatoiduga Tallinna Loomade varjupaika. Käisime oma annetust ära viimas ning meile tutvustati varjupaiga tööd ja näidati kasse – koeri, kes uut peremeest ootavad. Saime ka teada, et riigipoolne toetus loomadele ongi nende ülalpidamiseks varjupaigas ainult 14 päeva, edasise eest hoolitseb varjupaik juba ise tänu headele inimestele, kes aitavad koeri jalutada, annetavad loomadele toitu ning mänguasju.

9.-13. veebruaril oli meil koolis stiilinädal. Esmaspäev oli kuulsate inimeste või lemmiktegelaste päev, teisipäeval kandsime lõbusalt stiilseid peakatteid, kolmapäeval ründasid koolimaja igasugused erivenad ametimehed, neljapäeval kandsime klassivorme (meie klassi vorm oli must-valge, kuna õhtul oli disko e pidu, kandsime silmatorkavaid soenguid ning prille – läbi mille tundub elu toredam, turvalisem ja lõbusam) ja reedel käisime ringi punases või roosas riietuses ning kandsime südameid ja muid punaseid kaunistusi. Oli lõbus ja vaheldusrikas nädal.

         

… käis 11. veebruaril peale tunde Nõmmel suusatamas ja uisutamas. Kuna suuskade tassimine on ebamugav, siis suusafänne oli 3, koos õpetajaga 4 ning uisufänne oli 12, hiljem lisandus 2 ka suusatajate leerist. Vaatamata jahedale ilmale oli mõnus ja lõbus üritus, mis kestaks siiani, kui isadel-emadel ja õpetajal külm poleks hakanud…

     

11. veebruaril käisime Eesti Panga Muuseumis. Seal näidati meile vana raha, markasid ja rublasid ning kroone, mis on Eestis kasutusel olnud. Tutvusime praegu kehtivate kroonidega – nii paberraha kui ka müntidega. Nägime, kui palju need on muutunud alates 1991. aastast ning saime teada, et 50-krooniseid hakati trükkima hiljem kui teisi rahatähti ning et seni ongi neid trükitud vaid ühel korral.

Muuseumis seisavad rahatähtedel olevate isikute vahakujud – nii suur tahtmine oli neid katsuda, kahju, et ei tohtinud.

Lõpuks näidati meile paberrahade ja bussitalongide turvamärke ning vesipilte. Paljusid neist näeb ainult vastava aparaadiga ning teatud valguses. Saime teada, et tänapäeval saavad pimedad ja vaegnägijad katsudes aru, milline rahatäht neil käes on.

Käisime koos B klassiga Kõrvemaal suusatamas. Sinna ja tagasi sõitsime kahekordse bussiga. Need, kel oma suuski ei olnud, said need kohapealt laenutada. Kõik lapsed panid suusad alla. Julgemad suusatasid 1 kilomeetrist ringi, mõni isegi kaks korda. Osad olid lausa nii tublid, et suusatasid 1 km aja peale. Meie klassi kiiremad olid poistest Robert ja tüdrukutest Johanna. Ülejäänud tegid väikeseid tiire autoparkla lähedal.

Pärast suusatamist kelgutasime. Ka kalke sai laenutada, kuigi enamus olid meil endal kaasas. Tüdrukud panid isegi õpetajad mäest alla sõitma. Oli väga tore talvepäev.

Pärast selgus, et suusatamine siiski kõikidele ei meeldi, kuid selliseid päevi võiks rohkem olla. Kui see lumi ainult nii ruttu ära ei sulaks…

     

Koolis käis külas teater “Mäng” ning esitas tüki “Ilusa lõpuga lugu”. Lugu oli veidi arusaamatu, ei saanudki aru, mida öelda taheti – ainult vanemad unustasid õhtul lapse õuest tuppa kutsuda. Näidendis oli suur muinasjuturaamat ning 3 näitlejat mängisid mitut erinevat rolli. Muinasjutud, mida loos kasutati, olid huvitavad.

Hiina kalendri järgi algas 24. jaanuaril pühvliaasta ning Rotermanni keskuse juurde olid selleks puhuks toodud Å¡oti mägiveised – pühvlite sugulased. Kunstiõpetuse tunnis käisime neid vaatamas. Nad olid palju väiksemad, kui telerist paistsid. Ãœks neist tundus väga rahutu ja veidi tige, ülejäänud olid aga rahulikud ja uudishimulikud. Kõige armasm oli väike vasikas. Veised nosisid heinu ja leiba, mida inimesed käest pakkusid.