arh131a

 

 

Elina jutt:

 

 

 

 

 

Ãœhel ilusal ja kaunil päeval otsustasin minna ja veeta terve päeva õues. Siis tuli mulle pähe, aga mõtte,et ma võiksn õues onni ehitada ja selleks oli ka sobiv aeg! Kui ma juba õues olin,  karhmasin kokku mõned kivikesed ja natukene kuivanud rohtu et see istumise alla panna. Seejärel otsisin nii umbes pool tunndi kuhu ma selle krempli kokku pusin. Seejärel otsustasin teha oma ajus väikese plaani kuidas edasi … see nägi välja järgmiselt:

 

 

1) Hankida mõned puulauad,

2)Sisustada onn,

3)Mõelda mida edasi teha.

 

Seda ma ka tegin… vähemalt ma proovisin. Esiteks nagu juba öeldud pidin ma hankima mõned puulauad samas märkasin kohe puuriita ning võtsin sealt lauad. Hetke pärast märkasin, et viiel laual kuuest olid naelad sees. Ma otsustasin laudade seest naelad välja võtta. Küsisin isa käest näpitsad ja kukkusin naelu välja võtma. Kui ma olin peaaegu,et kõik naelad välja saanud märkasin et laudadel olid suure,suured augud sees, kuid ma otsustasin ikkagi proovida, mis sellest välja tuleb. Kui ma olin proovinud juba laudu üksteise peale asetada ja, siis jälle küljetsi kõrvuti panna ja kivid vahele sokudada ja niivisi ennda ümmber hästi ilusa ja väikese ringi teha mis ei olnud üldsegi nii madal, kui võis arvata see oli ikkagi päris kõrge. Kui ma proovisin sellest üle astuda, siis see ei õnnestunud. Kui ma proovisin sellest üle hüppata, siis see ka ei õnnestunud. Kui ma lõpuks sellest ära tüdinesin, siis ma otsustasin lõpuks hakkat auku laudade alt läbi kaevama. Kui ma olin poolel teel augu lõppu siis varisesid kõik lauad augu sisse nii, et ma sain vabalt üle astuda, kuigi ma olin ka piisavalt tobu, et laudu eest ära tõstnud. Noh ja kui ka huvitb mis sellest onnist pärst sai, siis selle onniga juhtus edasi nii: kivikesed läksid lillepeendra äärde, kuivanud hein kompostihunnikusse ja lauad koos suurte, suurte aukudega puuriita!

Kristiina jutt: