Arhiveeritud - kategooria: ‘7C’

1. september

1. septembril algas meie jaoks pÔhikooli viimane kooliaasta. Aktus toimus kell 10 ning peale seda oli klassijuhataja tund.

07.09.2011

Vabariiklikul Nuputa viktoriinil

9. aprillil toimus Paide ÜhisgĂŒmnaasiumis Nuputa viktoriini lĂ”ppvoor. Tallinna Reaalkooli 7. klasside vĂ”istkonna koosseisu kuulus ka Andre. Saavutati igati tubli II koht. TĂ€psemaid tulemusi nĂ€ed aadressilt http://www.ttkool.ut.ee/nuputa/.
Õnnitleme!

12.04.2010

KolmapÀev KuutsemÀel

17. veebruaril toimunud bussireis KuutsemĂ€ele tĂ”estas jĂ€rjekordselt, et bussis on ĂŒpriski vahva…

Eks ole nii, et alati leidub bussis mingi hulk inimesi, kes on tĂ€iesti omas maailmas. Seda siis tĂ€nu iPodile ja muudele Ă”unaembleemiga tehnikasajandi leiutistele. Samuti leidub ka neid, kes lĂ€bi hĂ€guste bussiakende unistades ja tihtipeale ka uneledes lummatult kaunist ĂŒmbrust jĂ€lgivad. Eestimaa ongi ilus, eriti on seda ilu nĂ€ha lĂ€bi peaaegu et lĂ€binĂ€htamatute bussiakende ehk uni on paratamatu, mis teha. Ometi oli kaasa taritud ka Ă”ppimist. Siiski Reaalkool.

Veel ĂŒks seltskondlik aegumatu ajaviide on kindlasti kaardimĂ€ng. Mitte ainult bussireiside, vaid ĂŒleĂŒldse reiside ja taoliste kokkutulekute kuldreegel on, et suurema seltskonnaga minnes (nii on tĂ”enĂ€osus suurem) on alati kellelgi pakk kaarte varuks.

KĂ”igi nende tegevuste keskel on tunda elevust, mis kĂŒll ĂŒldiselt vĂ€lja ei paista, ent olemas ta on. Elevus sattumaks uude kohta, kus varem kĂ€idud pole. Leidub ka neid, kes on kĂ€inud, kuid seltskond on uus ja seiklushimu ilmutab end siiski.

JĂ”udnud pĂ€rale, imestasime, et mille eest me kĂŒll need kolmsada krooni maksnud oleme, nĂ€hes viie-kuueaastaseid kĂŒllaltki pisikestel tĂ€ispuhutud kelkudel kĂŒllaltki pisikesel mĂ€enĂ”lval, tĂ”si ta on, kĂŒllaltki pisikest liugu laskmas. Kuid eks ta nii ole, et mida suurem mass, seda suurem liug. Eriti suur mass – eriti suur liug! Üle kĂŒmneliikmelise inimkuhjana alla lastes oli meil lĂ”bu laialt. Mis sest, et lennati nĂ€gudega vastu maad ning sĂ”ideti ĂŒksteise jalgadel ja kĂ€tel – see kĂ€ib kĂ”igest asja juurde. Et kĂ”ik ikka ilusti Ă€ra mahuks, istuti ĂŒksteisele sĂŒlle ja selga, vahel sellele, kuhu istuda, kogunisti tĂ€helepanu ei pööratud ja paigutati endid ebaloomulikes asendites inimkuhila keskmesse ja all ta oligi! Nii kĂŒmneid kordi jĂ€rjest, kusjuures alguses ei saadud vedama, pĂ€rast enam pidama. Ideed lĂ€ksid aina hullemaks ja julgus kasvas, mistĂ”ttu ĂŒhel tĂŒtarlapsel nĂŒĂŒd kĂ€si kipsis on, kuid pole hullu – ikka juhtub. Oleks nagu kusagilt kuulnud, et noorel inimesel paranevad luud kĂ€hku.

Peale pöörase kelgutamise said soovijad ka suusatada ja lumelauatada. Nendegi tegevuste tagajĂ€rjel ei mindud enam pĂ€ris samas seisus kui tuldi, kuid peamine oli see, et me olime koos ja nautisime seda pĂ€ikesepaistelist talvepĂ€eva, nautisime ĂŒlemeelikut seltskonda ja vastlakukleid kuuma mustikakisselliga veel lisakski!




22.02.2010

MatemaatikolĂŒmpiaadi koolivoor

19. jaanuaril toimus matemaatikaolĂŒmpiaadi koolivoor. OsavĂ”tjaid oli 292. 7. klasside arvestuses saavutas III koha Andre Sinisalu, 8. koha Triin Siim, 9. koha Kerstin Äkke ning 10. kohta jagasid Lauri Otsmaa, Anton Ćœatkin ja Hedvig Rass. Üldse oli 7. klassides osalejaid 61. Tulemuste pĂ”hjal kutsuti piirkonnavooru vĂ”istlema Andre Sinisalu, Triin Siim, Kerstin Äkke, Lauri Otsmaa, Hedvig Rass ja KĂ€rt Poots. Olete tublid!

01.02.2010

EmakeeleolĂŒmpiaadi koolivoor

13. jaanuaril toimus 7.-12. klasside emakeeleolĂŒmpiaadi koolivoor. Selleaastase olĂŒmpiaadi teema on “Meedia keel”. Meie klassi parimana saavutas KĂ€rt Poots 5. koha. Tubli!

01.02.2010

SÔbrapÀeva pilt

Lauri, Hendrik, Kaspar, Markus

26.01.2010

SÔbrapÀeva luuletus

Tammed pole targad meil,
pigem ilu nÀos on neil.
Vahel ego neil on suur,
peas neil puhub tugev tuul.

Üks neist tark, teine pikk,
kumbki neist ei ole titt.
Suured pullimehed nad,
nende naljast kÔlab maa.

Üks neist Vana, teine noorem,
kuigi sugugi ta pole toorem.
Ühel vĂ€ga suur on ramm,
teisel aga selge RAM.

Ühendab neid muusika,
suuri tegusid nad teevad ka.
PĂ€ikse ees neil pole pilvi,
naudivad nad pÀÀsusilmi.

SÔbrad on nii lahedad,
vahel on ka mahedad,
mÔnikord ka kadedad,
peast tÀitsa lagedad.

Joann, Andre, Henri, Klemet

26.01.2010

Lennujaama ‘kaaperdus’ – filmiarvustus

Visa Hing 2 – terroristid sulgevad lennujaama ja kontrollivad lennujaama peaarvutit. Tuhanded inimesed on lennukites, mis tiirlevad lennujaama ĂŒmber. Inimesed on lennukites lĂ”ksus ,oodates ,et lennukil kĂŒtus otsa saab ning see alla lĂ”puks kukub.

John McClane New Yorgi politseinik on Washingtoni Dullesi lennujaamas, oodates oma naise lennukit, mis peaks seal maanduma. KĂ€es on jĂ”ululaupĂ€ev ja jĂ€lle on McClane valel ajal vales kohas. Kurjategijad ’kaaperdavad’ lennujaama, et saaksid Ameerikasse tuua narkoparuni. Kui nad oleksid teadnud, et ĂŒhel nendest lennukitest on ka John McClane naine oleksid nad valinud mĂ”ne teise pĂ€eva.

See film oli vĂ€ga huvitav, ning juba alguses on teada, et pinge hakkab kasvama iga minutiga. Kui sĂ”javĂ€e eriĂŒksus tuleb appi, selgub, et nendel on kaval plaan. Nad on terroristidega mestis. John saab sellest teada ning muretseb endale helikopteri, et neile jĂ€rele jĂ”uda. Lennuki kohal olles hĂŒppab John lennuki tiivale. Ta tĂ”mbab kĂŒtusekorgi Ă€ra ja hĂŒppab lennuki tiiva pealt maha ning paneb sealt tuleava bensiini joa pĂ”lema, mis jĂ”uab lennuki paagini ning lennuk plahvatab. See on vĂ€ga kĂŒtkestav koht, sest ei ole teada, mis juhtub reeturitega, kui need ĂŒritavad pĂ”geneda ning John neile jĂ€rgi lĂ€heb.

Plussideks on sellel filmil suured plahvatused ning pÔnevad hetked, mis paeluvad kohutavalt.

Miinusteks on sellel filmil , aga hetked, mil midagi ei toimunud ehk vahepeal ning alguses oli see film kohutavalt igav.

Miinuseid on sellel filmil raske leida kuna kogu film Ônnestus vÀga.

Üks plussidest on veel see, et filmis on pöördelisi hetkeid nĂ€iteks on filmis koht, kus tuleb vĂ€lja, et appi saadetud erirĂŒhm töötab narkoparuni heaks.

die_hard_2
http://www.film.ru/img/shots/die_hard_2.jpg

Silver, Mikk, Anton, Mark

26.01.2010

Reaalkooli ajatelg

ajatelg

KĂ€rt L, Maarja-Ly, Kerstin, Kadri-Ann, Doris Terese

26.01.2010

Minu klass

Ideekaart

 

Me iseloomustasime oma Àgedat klassi.

Anna, KĂ€rt P, Triin, Susan

26.01.2010