128a

26. märtsil käisid Tallinna Reaalkoolis külalised Moskvast. Ka meie klass esines seal. Me etendasime venekeelset näidendit “Kärbes Kata”, mis oli juba aasta tagasi lavastatud meie klassijuhataja Niina Karamkova poolt. Selles toredas ettevõtmises osales peaaegu terve klass. Moskvalased olid väga üllatunud, kui nägid sellist lõbusat näidendit. Näidendi lõppedes korraldati külalistele ekskursioon mööda kooli.

Autor: Eeva Protas

Käisin bioloogia olümpiaadil. Koolivoor toimus Tallinna loomaaias ja küsimuste vastused tuli leida loomaaiast. Ma pääsesin edasi piirkonnavooru, mis toimus Pirita Majandusgümnaasiumis. Küsimused olid raskemad kui koolivoorus ja nõudsid peamurdmist. Kahjuks ma ei pääsenud üleriiklikusse vooru, kuid saavutasin Tallinna arvestuses 7.koha.

Autor: Kadi Jette Tamjärv

22. veebruaril käisime klassiga kinos Sõprus. Vaatasime filmi “Laulev revolutsioon. See algas kell 11.00 ja rääkis eesti ajaloost. Teise maailmasõja ajal oli laulmine see, mis eestlasi ühendas. Tänu laulmisele suutsime end vabastada vene okupatsioonist. Selle aja inimesed lisasid filmis näidatule kommentaare oma kogemustest. Film oli ajalooline ja huvitav.

Autor: Kärt Pajula, Kadi Jette Tamjärv

Me käisime klassiga 19. veebruaril vaatamas filmi 18-14. See film oli aastast 1814, Peterburi lähedal, Aleksander I õukonna kinnise eliitkooli juures toimub hulk salapäraseid ja õudseid mõrvu, mille puhul on ohvriteks noored naised. Eliitkooli õpilased, sealhulgas üks vene tuntumaid kirjanikke Aleksander Puškin, võtavad enda südameasjaks tapja tabamise, teadmata, et seavad enda elud suurde ohtu.

Filmi režissöör on vene filmitööstuses kanda kinnitanud Eesti mees Andres Puustusmaa.

Autorid: Richard Reiles ja Oliver Steinert

12. veerbruaril, teisipäeval, oli valitud emostiil. Kõik pidi tegema ennast jubedaks; koledaks (mustad silmaalused, jne.), riietuma mustalt…

13. veebruari, kolmapäeval, oli tibupäev, kus kõik pidi riietuma helekollaselt.

14. veebruaril, neljapäeval, oli punase- ja roosapäev, sest siis oli sõbrapäev. Kõik olid nii armsalt riides ja jagasid oma klassikaaslastele või sõpradele teistest klassidest kallistusi ja armsaid kaarte.

15. veebruaril, reedel, oli aga teemaks lasteaed. Peaaegu terve kooli oli täis lasteaia lapsi, kes olid riietunud pisikesteks titadeks. Kellel oli kaasas karvane kaisukaru, kelle olid mummulised sussid…

Kõigile meeldis see nädel, see oli väga lõbus! 🙂

Autor: Kirke Tedrema

5. veebruaril, vastlapäeval pärast kooli kell 14.00 läksime klassiga vanalinna Martsipanimuuseumisse. Üks naine tegi meile seal ekskursiooni ja rääkis meile martsipani ajaloost. Me vaatlesime palju huvitavaid martsipanist tehtud kujusid. Osad olid väga suured. Seal oli martsipanist voolitud igasuguseid multika tegelasi, hiiri, pulmatorte, vanalinna ehitisi, kuulsaid inimesi ja muud põnevat. Kui olime kujud ära vaadanud, pandi meid istuma laua taha, kus anti meile martsipani ja värve. Me voolisime kõik endale vahva väikese kujukese. Kujud võtsime kõik koju kaasa ja panime kuivama. Seal oli samuti müügiks martsipani. Ürituse lõppedes läksime kõik õnnelikult koju.

Autorid: Johanna Lond, Lisa Mai Lindberg

Käisin 2. veebruaril muusika olümpiaadi piirkonnavoorus, mis toimus Pääsküla Gümnaasiumis. See jagunes neljaks osaks. Esimene osa oli kirjalik töö. See oli üsna lihtne. Siis oli noodist laulmine, mis polnud ka kõige raskem. Loomulikult nendele, kes muusikaga tegelevad. Edasised voorud olid laulmise ja omaloomingu voor. Lauluvoorus tuli tutvustada oma valitud laulu ning siis see ka esitada. Omaloomingu voorus tuli tutvustada ja esitada omaloominguline pala. Saavutasin 1. koha ja jõudsin edasi vabariiklikku vooru. See toimus 16. veebruaril Muusikaakadeemias. Seal oli põhimõtteliselt kõik sama. Räägiti ka kohustusliku essee kirjutamisest, mis oli vaja valmis teha ammu enne olümpiaadi algust. Selles tuli kirjeldada kontserdielamust. Vabariiklik voor kestis kokku kaks päeva ja seal saavutasin 2. koha.

23. veebruaril toimus Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis geograafia olümpiaadi piirkonna voor. Seal olid meie klassist veel Sandra, Gerli ja Richard. See koosnes ainult kirjalikust osast, kus tuli lahendada ülesandeid. Saavutasin 5-6. koha ja pääsesin vabariiklikku vooru. Vabariiklik voor toimus 18-20. aprillil Viljandimaal, Suure-Jaanis. Seal tutvustati Ahhaa projekti raames DNA laborit ja planetaariumi. Olümpiaad koosnes kolmest osast. Esimene oli kirjalik töö, kus tuli lahendada ülesandeid. Teine osa oli maastikumäng, kus tuli teha ülesandeid nagu asimuudi määramine, vahemaa mõõtmine, nõlva kõrguse ja kalde mõõtmine. Lisaks tuli uurida eelnevalt Suure-Jaani taustainfot, mis hiljem ka kasuks tuli, liikuda koordinaatide järgi ja otsida üles hooneid. Kolmas voor oli viktoriin. Nimelt tuli väikesel ekskursioonil korralikult konspekteerida ning siis pandi su teadmised viktoriinil proovile. Toimus ka Geopeituse võistlusmäng, kus tuli hakkama saada GPS seadmetega. Vabariiklikku vooru pääses ka Sandra. Mina saavutasin seal 7. koha.

Autor: Merit Kraav

14. novembril 2007.aastal toimus Schwein-Tallinn matemaatikaolümpiaad. Võistlus toimus üheaegselt Tallinnas ja Schwerinis, osalesid kahe linna erinevate koolide 7.-8. klassi õpilased. Ülesanded tulid Saksamaalt ja tõlgiti eesti keelde. Sellelt olümpiaadilt tulles teadsin, et mul läks hästi – ja tuligi I koht.
Järgmine võistlus, kus osalesin, oli üleriigilise matemaatikaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor. Kuigi mulle tundus, et läks väga halvasti, saavutasin siiski I-II koha. Sama tulemus jäi püsima ka üleriigilises koondprotokollis. Tallinna piirkonnavoorus sai viienda koha Jüri-Mikk ja seegi on väga hea tulemus.
Ajaloos ma end väga tugevana ei tunne, kuid osaleda tuli siiski. Palju tugevam selles aines on Merili. Tema võitiski Tallinna piirkonnavooru. Mina sain III-IV koha.
Õnnelikult läks ka geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor, sain II koha. Koos Meritiga, kes sai V koha, käisime ka üleriigilisel voorul Suure-Jaanis. Kõik 3 sealviibimise päeva olid täidetud toredate üritustega. Oli ka palju võistluspinget, lõpptulemus arvestati välja 3 võistluse – kirjaliku töö, maastikumängu ja viktoriini – punktisumma põhjal. Olen tulemusega rahul, sest saavutasin II koha.
Kahtlesin kaua, kas minna loodusteaduste olümpiaadile või mitte. Kuna möödunud aastal oli seal palju küsimusi keemiast ja füüsikast, siis lugesin eelnevalt läbi 8.klassi keemia ja füüsika õpikud. Väga palju sellest kasu ei olnud, sest seekord oli rohkem küsimusi bioloogiast. Minu 27. koht üleriigilises koondprotokollis ei ole küll aukirja vääriline, kuid siiski tagas pääsu üleriigilisse vooru. Igatahes olen selle olümpiaadi tõttu kogemuse võrra rikkam.
Matemaatikavõistlusel ,,Nuputa” käisin sel aastal juba kolmandat korda. See on grupivõistlus. Minuga ühes võistkonnas oli veel 2 paralleelklassi poissi. Olime hea meeskond, võitsime Tallinna vooru, üleriigilises voorus jäime teiseks.
Rahvusvaheline matemaatikavõistlus ,,Känguru” toimub igal aastal 3.veerandi viimasel päeval. Kuna eelnevatel aastatel on mul seal hästi läinud, siis lootsin seegi kord head tulemust. Peab ütlema, et ülesanded olid rasked. Meie vanusegrupis oli osalejaid ligi 3000. Tulemusi pidi ootama kaua, kuid õnneks olid need minu jaoks rõõmustavad. Olin vaatamata ühele arvutusveale saanud I koha.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli olümpiaadiderohke aasta.

Autor: Sandra Schumann

Meie kooli sünnipäev toimus reedel, 28.septembril. Meie armas Reaalkool sai jällegi aasta võrra vanemaks. See oli väga pidulik sündmus ning selleks puhuks oldi pidulikult riides ning õhus oli tunda sünnipäeva meeleolu. Koolipäev möödus kiiresti ning varsti oligi aeg staadionile minna. Kooli ajalugu tundides meelde tuletatud, läksime pudireas kooli staadionile. Seal võeti klasse vastu Entel-Tenteli muusika saatel. Kui kõik klassid olid kohale jõudnud pidas direktor kõne ja alustati söömist. Meie klassis olid eelmisel päeval tordi valmistanud Kirke, Oliver ja Rain. Peale tortide söödi veel kringlit ja ka pitsat. Pärast söömist mindi koju ning tublimad jäid koristama. See oli üks pidulik ja tore päev.

Autor: Gerli Helene Gritsenko

20. veebruaaril, pärast suusapäeva, käisime klassiga, või vähemalt osa klassiga, juudikooli külastamas. Need, kes kohale raatsisid tulla, pidid pärast suustamist kähku kodust läbi käima, riided vahetama ja poole kaheks kooli juurde jõudma. Siis läksime mõned kilomeetrid läbi kesklinna Tallinna juudi kooli. Nemad, juudikooli õpilased, olid meil juba korra külas käinud ja nüüd oli vaja meil see teene neile vastu teha. Kohale jõudes panime riided garderoobi. Meid saadeti 2. korrusele kus juudi kooli direktor rääkis meile natuke koolist ja selle ajaloost. Näiteks mõningad faktid, mis meelde jäid, on, et kool on 25 aastat vana ja seal käib hetkel 208 õpilast. Kunagi käis seal küll 350-e kandis, kuid eks meil kõigil ole paremaid aegu olnud. Siis läksime läbi kooli koridoride, koridorides plakateid vaadates Eesti kuulsustest  ja seal uste taga oodates, et keegi teisel pool need lahti teeks, sünagoogi. Sünagoog oli nii seest kui väljast väga ilus. Suured klaasist seinad ja avarad ruumid panid suu vesistama. Seal rääkis juudi kooli direktor meile natuke hoonest ja juutide sümbolitest. Väga palju oli seintel kujutatud granaadi puud, mis on ka üks juutide mitmeist sümbolst. Sünagoogis istusime pehmetel toolidel ja kuulasime juutide ajaloo ja selle kohta, miks see sünagoog üldse juutidel vajalik on ja mida seal tehakse. Kui seegi etapp oli läbitud saime lõpuks juutide etendust vaadata, laulda ja tantsida. Nad olid meile ette valmistanud näidendi juutide ajaloost, mille pealkirja ma ei tea või ei mäleta, aga ‘point’ oli, et “suur tükk ajab suu lõhki”. Vahel näidati meile ka paari multikat mehest, kelle peaks oli esialgu kalkulaator ja hiljem ei suutnud sama mees oma majas korda hoida. Siis kanti meile ette söögi plaved ja kui needki tehtud, saime laulma hakata. Need kummitavad siia maani meeles: ‘Sabat salon, Sabat salon, …’. Laulmise järel tantsisime natuke, esialgu üksi siis paaris. Kui kõik olid tantsimisest väsinud või lihtsalt ei viitsinud rohkem võeti tassitäis jooki ja seisti niisama. Vähemalt meie klassi poisid seisid, tüdrukud tantsisid. Eks meil, poistel, hakkas kuskile kiire ja me lahkusime jättes teised sinna tantsima. Kokkuvõttes tore üritus oli, nüüd plaanime juba klassiõhtut koos juutidega. Vaatame, mis sellest saab.

Autor: Risto Korb