20. veebruaaril, pĂ€rast suusapĂ€eva, kĂ€isime klassiga, vĂ”i vĂ€hemalt osa klassiga, juudikooli kĂŒlastamas. Need, kes kohale raatsisid tulla, pidid pĂ€rast suustamist kĂ€hku kodust lĂ€bi kĂ€ima, riided vahetama ja poole kaheks kooli juurde jĂ”udma. Siis lĂ€ksime mĂ”ned kilomeetrid lĂ€bi kesklinna Tallinna juudi kooli. Nemad, juudikooli Ă”pilased, olid meil juba korra kĂŒlas kĂ€inud ja nĂŒĂŒd oli vaja meil see teene neile vastu teha. Kohale jĂ”udes panime riided garderoobi. Meid saadeti 2. korrusele kus juudi kooli direktor rÀÀkis meile natuke koolist ja selle ajaloost. NĂ€iteks mĂ”ningad faktid, mis meelde jĂ€id, on, et kool on 25 aastat vana ja seal kĂ€ib hetkel 208 Ă”pilast. Kunagi kĂ€is seal kĂŒll 350-e kandis, kuid eks meil kĂ”igil ole paremaid aegu olnud. Siis lĂ€ksime lĂ€bi kooli koridoride, koridorides plakateid vaadates Eesti kuulsustest ja seal uste taga oodates, et keegi teisel pool need lahti teeks, sĂŒnagoogi. SĂŒnagoog oli nii seest kui vĂ€ljast vĂ€ga ilus. Suured klaasist seinad ja avarad ruumid panid suu vesistama. Seal rÀÀkis juudi kooli direktor meile natuke hoonest ja juutide sĂŒmbolitest. VĂ€ga palju oli seintel kujutatud granaadi puud, mis on ka ĂŒks juutide mitmeist sĂŒmbolst. SĂŒnagoogis istusime pehmetel toolidel ja kuulasime juutide ajaloo ja selle kohta, miks see sĂŒnagoog ĂŒldse juutidel vajalik on ja mida seal tehakse. Kui seegi etapp oli lĂ€bitud saime lĂ”puks juutide etendust vaadata, laulda ja tantsida. Nad olid meile ette valmistanud nĂ€idendi juutide ajaloost, mille pealkirja ma ei tea vĂ”i ei mĂ€leta, aga ‘point’ oli, et “suur tĂŒkk ajab suu lĂ”hki”. Vahel nĂ€idati meile ka paari multikat mehest, kelle peaks oli esialgu kalkulaator ja hiljem ei suutnud sama mees oma majas korda hoida. Siis kanti meile ette söögi plaved ja kui needki tehtud, saime laulma hakata. Need kummitavad siia maani meeles: ‘Sabat salon, Sabat salon, …’. Laulmise jĂ€rel tantsisime natuke, esialgu ĂŒksi siis paaris. Kui kĂ”ik olid tantsimisest vĂ€sinud vĂ”i lihtsalt ei viitsinud rohkem vĂ”eti tassitĂ€is jooki ja seisti niisama. VĂ€hemalt meie klassi poisid seisid, tĂŒdrukud tantsisid. Eks meil, poistel, hakkas kuskile kiire ja me lahkusime jĂ€ttes teised sinna tantsima. KokkuvĂ”ttes tore ĂŒritus oli, nĂŒĂŒd plaanime juba klassiĂ”htut koos juutidega. Vaatame, mis sellest saab.
Autor: Risto Korb