Athiveeritud - päev 18.11.2009

TuletÔrjeÔppus

21. oktoobril toimus selle Ă”ppeaasta esimene tuletĂ”rjeĂ”ppus. Kuna Solarises oli Ă€sja kinos lagi kaela kukkunud siis kooli juhtkond arvas, et vĂ”iks proovida, mis juhtuks kui meil kukuks aula lagi kaela. Minu poolrĂŒhmal oli samal ajal just inglise keele test, kui alarm hakkas helisema. Mikrofon ka ei töötanud, nii et ei saanud teatada ka, mis teha ja kuhu minna. Marelle Silland lĂ€ks endast ĂŒpris vĂ€lja, sest meil kĂ”igil oli tĂ€htis töö alles pooleli, kui pidime hakkama neljandalt korruselt Ă”ue kĂŒlma kĂ€tte kĂ”mpima. Seal saime kokku teise poolrĂŒhmaga, kellel oli just vene keeles vastamine. PĂ€rast direktori juttu saime sooja koolimajja tagasi töö tegemist jĂ€tkama, aga tund oli juba sisuliselt lĂ€bi nii et nii mĂ”nelgi jĂ€i veel paar lauset kirjutamata ja ĂŒpris paljudel jĂ€i töö kontrollimata.

Autor: Risto Korb

18.11.2009

KlassiÔhtu

TeisipĂ€eval, 22.aprillil toimus meie klassil klassiĂ”htu. Korraldajateks olid Gerli, Stella ja Ian. IgaĂŒks pidi riietama ennast filmitegelaseks. Moodustati rĂŒhmad ja igal rĂŒhmal oli ĂŒlesandeks teha etteaste. KlassiĂ”htu algas kell 16.00. Pool tundi söödi ja oodati veel tulemata klassikaaslasi. See jĂ€rel tutvustas igaĂŒks lĂŒhikeselt, kes ta on. KĂ€rt oli Inetu Betty, Elise oli Vimm, Kadi Jette oli Mr. Bean, Kristiina Paris Hilton, Joonas oli Surm, Artur oli James Bond, JĂŒri Mikk oli kauboi Jack (filmist „Kauboi Jack”), Eeva oli Maria (filmist “Bandiititarid”), Stella oli Anna Valerious (filmist ”Van Helsing”), Gerli oli Lara Croft (filmist “Tomb Raider”), Ian oli Dracula ja Kirke Amy Winehouse. Kristjan, Andreas, Daniel, Oliver, Rain ja Jan olid moodsad kuus pöialpoissi. Lisa Mail, Johannal, Anna Maril, Lisa C.C.-l ja Laural polnud kostĂŒĂŒme. Vaatasime ka rĂŒhmade etteasteid. KĂ€rt, Elise, Kadi ja Kristiina tegid “Heroes”-t. JĂŒri Mikk, Joonas ja Artur laulsid “Leto svet”-i. Daniel, Oliver ja Rain tegid saadet “Kes tahab saada miljonĂ€riks?” Ian, Gerli ja Stella esitasid saate “Gerli tĂ€hetund, “ kus nad kutsusid igast esitusest inimesi ja pommitasid neid kĂŒsimustega ning tegid teisi maha. PĂ€rast etteastete vaatamist tantsiti ajalehetantsu, kus pidid poisid ja tĂŒdrukud paarid moodustama, et oleks huvitavam. Poisid olid jonnakad ja ei olnud alguses sellega nĂ”us, kuid hiljem olid kĂ”ik nĂ”us ning paarid olid jĂ€rgmised: Kadi Jette ja Jan, KĂ€rt ja Joonas, Elise ja JĂŒri-Mikk, Kirke ja Oliver, Lisa Mai ja Artur, Merili ja Andreas, Kristjan ja Eeva. VĂ”itjateks osutusid Kirke ja Oliver. Hiljem mĂ€ngiti veel erinevaid mĂ€nge nt. sini-must-valge; pilgumĂ€ng; arvamismĂ€ng, kus inimene tuli Ă€ra tunda kombates (omal kohal olid muidugi ka mĂ”ned reeglid
). KlassiĂ”htu osutus kĂŒllaltki lĂŒhikeseks, sest lĂ”petamine tuli kĂ”igile ootamatult. Õpetaja Karamkova palus meil kĂ”ik kiiresti Ă€ra koristada, mis kĂ€is meil ka kĂ€hku. Oli tore klassiĂ”htu.

Autor: Gerli Helene Gritsenko

18.11.2009

KĂŒlalised Moskvast

26. mĂ€rtsil kĂ€isid Tallinna Reaalkoolis kĂŒlalised Moskvast. Ka meie klass esines seal. Me etendasime venekeelset nĂ€idendit “KĂ€rbes Kata”, mis oli juba aasta tagasi lavastatud meie klassijuhataja Niina Karamkova poolt. Selles toredas ettevĂ”tmises osales peaaegu terve klass. Moskvalased olid vĂ€ga ĂŒllatunud, kui nĂ€gid sellist lĂ”busat nĂ€idendit. NĂ€idendi lĂ”ppedes korraldati kĂŒlalistele ekskursioon mööda kooli.

Autor: Eeva Protas

18.11.2009

Bioloogia olĂŒmpiaad

KĂ€isin bioloogia olĂŒmpiaadil. Koolivoor toimus Tallinna loomaaias ja kĂŒsimuste vastused tuli leida loomaaiast. Ma pÀÀsesin edasi piirkonnavooru, mis toimus Pirita MajandusgĂŒmnaasiumis. KĂŒsimused olid raskemad kui koolivoorus ja nĂ”udsid peamurdmist. Kahjuks ma ei pÀÀsenud ĂŒleriiklikusse vooru, kuid saavutasin Tallinna arvestuses 7.koha.

Autor: Kadi Jette TamjÀrv

18.11.2009

Laulev revolutsioon

22. veebruaril kĂ€isime klassiga kinos SĂ”prus. Vaatasime filmi “Laulev revolutsioon. See algas kell 11.00 ja rÀÀkis eesti ajaloost. Teise maailmasĂ”ja ajal oli laulmine see, mis eestlasi ĂŒhendas. TĂ€nu laulmisele suutsime end vabastada vene okupatsioonist. Selle aja inimesed lisasid filmis nĂ€idatule kommentaare oma kogemustest. Film oli ajalooline ja huvitav.

Autor: KÀrt Pajula, Kadi Jette TamjÀrv

18.11.2009

Film 18-14

Me kĂ€isime klassiga 19. veebruaril vaatamas filmi 18-14. See film oli aastast 1814, Peterburi lĂ€hedal, Aleksander I Ă”ukonna kinnise eliitkooli juures toimub hulk salapĂ€raseid ja Ă”udseid mĂ”rvu, mille puhul on ohvriteks noored naised. Eliitkooli Ă”pilased, sealhulgas ĂŒks vene tuntumaid kirjanikke Aleksander PuĆĄkin, vĂ”tavad enda sĂŒdameasjaks tapja tabamise, teadmata, et seavad enda elud suurde ohtu.

Filmi reĆŸissöör on vene filmitööstuses kanda kinnitanud Eesti mees Andres Puustusmaa.

Autorid: Richard Reiles ja Oliver Steinert

18.11.2009

StiilinÀdal

12. veerbruaril, teisipĂ€eval, oli valitud emostiil. KĂ”ik pidi tegema ennast jubedaks; koledaks (mustad silmaalused, jne.), riietuma mustalt…

13. veebruari, kolmapÀeval, oli tibupÀev, kus kÔik pidi riietuma helekollaselt.

14. veebruaril, neljapÀeval, oli punase- ja roosapÀev, sest siis oli sÔbrapÀev. KÔik olid nii armsalt riides ja jagasid oma klassikaaslastele vÔi sÔpradele teistest klassidest kallistusi ja armsaid kaarte.

15. veebruaril, reedel, oli aga teemaks lasteaed. Peaaegu terve kooli oli tĂ€is lasteaia lapsi, kes olid riietunud pisikesteks titadeks. Kellel oli kaasas karvane kaisukaru, kelle olid mummulised sussid…

KĂ”igile meeldis see nĂ€del, see oli vĂ€ga lĂ”bus! 🙂

Autor: Kirke Tedrema

18.11.2009

Martsipanimuuseum

5. veebruaril, vastlapĂ€eval pĂ€rast kooli kell 14.00 lĂ€ksime klassiga vanalinna Martsipanimuuseumisse. Üks naine tegi meile seal ekskursiooni ja rÀÀkis meile martsipani ajaloost. Me vaatlesime palju huvitavaid martsipanist tehtud kujusid. Osad olid vĂ€ga suured. Seal oli martsipanist voolitud igasuguseid multika tegelasi, hiiri, pulmatorte, vanalinna ehitisi, kuulsaid inimesi ja muud pĂ”nevat. Kui olime kujud Ă€ra vaadanud, pandi meid istuma laua taha, kus anti meile martsipani ja vĂ€rve. Me voolisime kĂ”ik endale vahva vĂ€ikese kujukese. Kujud vĂ”tsime kĂ”ik koju kaasa ja panime kuivama. Seal oli samuti mĂŒĂŒgiks martsipani. Ürituse lĂ”ppedes lĂ€ksime kĂ”ik Ă”nnelikult koju.

Autorid: Johanna Lond, Lisa Mai Lindberg

18.11.2009

OlĂŒmpiaadid

KĂ€isin 2. veebruaril muusika olĂŒmpiaadi piirkonnavoorus, mis toimus PÀÀskĂŒla GĂŒmnaasiumis. See jagunes neljaks osaks. Esimene osa oli kirjalik töö. See oli ĂŒsna lihtne. Siis oli noodist laulmine, mis polnud ka kĂ”ige raskem. Loomulikult nendele, kes muusikaga tegelevad. Edasised voorud olid laulmise ja omaloomingu voor. Lauluvoorus tuli tutvustada oma valitud laulu ning siis see ka esitada. Omaloomingu voorus tuli tutvustada ja esitada omaloominguline pala. Saavutasin 1. koha ja jĂ”udsin edasi vabariiklikku vooru. See toimus 16. veebruaril Muusikaakadeemias. Seal oli pĂ”himĂ”tteliselt kĂ”ik sama. RÀÀgiti ka kohustusliku essee kirjutamisest, mis oli vaja valmis teha ammu enne olĂŒmpiaadi algust. Selles tuli kirjeldada kontserdielamust. Vabariiklik voor kestis kokku kaks pĂ€eva ja seal saavutasin 2. koha.

23. veebruaril toimus Tallinna TĂ”nismĂ€e Reaalkoolis geograafia olĂŒmpiaadi piirkonna voor. Seal olid meie klassist veel Sandra, Gerli ja Richard. See koosnes ainult kirjalikust osast, kus tuli lahendada ĂŒlesandeid. Saavutasin 5-6. koha ja pÀÀsesin vabariiklikku vooru. Vabariiklik voor toimus 18-20. aprillil Viljandimaal, Suure-Jaanis. Seal tutvustati Ahhaa projekti raames DNA laborit ja planetaariumi. OlĂŒmpiaad koosnes kolmest osast. Esimene oli kirjalik töö, kus tuli lahendada ĂŒlesandeid. Teine osa oli maastikumĂ€ng, kus tuli teha ĂŒlesandeid nagu asimuudi mÀÀramine, vahemaa mÔÔtmine, nĂ”lva kĂ”rguse ja kalde mÔÔtmine. Lisaks tuli uurida eelnevalt Suure-Jaani taustainfot, mis hiljem ka kasuks tuli, liikuda koordinaatide jĂ€rgi ja otsida ĂŒles hooneid. Kolmas voor oli viktoriin. Nimelt tuli vĂ€ikesel ekskursioonil korralikult konspekteerida ning siis pandi su teadmised viktoriinil proovile. Toimus ka Geopeituse vĂ”istlusmĂ€ng, kus tuli hakkama saada GPS seadmetega. Vabariiklikku vooru pÀÀses ka Sandra. Mina saavutasin seal 7. koha.

Autor: Merit Kraav

18.11.2009

OlĂŒmpiaad, olĂŒmpiaad, olĂŒmpiaad…

14. novembril 2007.aastal toimus Schwein-Tallinn matemaatikaolĂŒmpiaad. VĂ”istlus toimus ĂŒheaegselt Tallinnas ja Schwerinis, osalesid kahe linna erinevate koolide 7.-8. klassi Ă”pilased. Ülesanded tulid Saksamaalt ja tĂ”lgiti eesti keelde. Sellelt olĂŒmpiaadilt tulles teadsin, et mul lĂ€ks hĂ€sti – ja tuligi I koht.
JĂ€rgmine vĂ”istlus, kus osalesin, oli ĂŒleriigilise matemaatikaolĂŒmpiaadi Tallinna piirkonnavoor. Kuigi mulle tundus, et lĂ€ks vĂ€ga halvasti, saavutasin siiski I-II koha. Sama tulemus jĂ€i pĂŒsima ka ĂŒleriigilises koondprotokollis. Tallinna piirkonnavoorus sai viienda koha JĂŒri-Mikk ja seegi on vĂ€ga hea tulemus.
Ajaloos ma end vÀga tugevana ei tunne, kuid osaleda tuli siiski. Palju tugevam selles aines on Merili. Tema vÔitiski Tallinna piirkonnavooru. Mina sain III-IV koha.
Õnnelikult lĂ€ks ka geograafiaolĂŒmpiaadi piirkonnavoor, sain II koha. Koos Meritiga, kes sai V koha, kĂ€isime ka ĂŒleriigilisel voorul Suure-Jaanis. KĂ”ik 3 sealviibimise pĂ€eva olid tĂ€idetud toredate ĂŒritustega. Oli ka palju vĂ”istluspinget, lĂ”pptulemus arvestati vĂ€lja 3 vĂ”istluse – kirjaliku töö, maastikumĂ€ngu ja viktoriini – punktisumma pĂ”hjal. Olen tulemusega rahul, sest saavutasin II koha.
Kahtlesin kaua, kas minna loodusteaduste olĂŒmpiaadile vĂ”i mitte. Kuna möödunud aastal oli seal palju kĂŒsimusi keemiast ja fĂŒĂŒsikast, siis lugesin eelnevalt lĂ€bi 8.klassi keemia ja fĂŒĂŒsika Ă”pikud. VĂ€ga palju sellest kasu ei olnud, sest seekord oli rohkem kĂŒsimusi bioloogiast. Minu 27. koht ĂŒleriigilises koondprotokollis ei ole kĂŒll aukirja vÀÀriline, kuid siiski tagas pÀÀsu ĂŒleriigilisse vooru. Igatahes olen selle olĂŒmpiaadi tĂ”ttu kogemuse vĂ”rra rikkam.
MatemaatikavĂ”istlusel ,,Nuputa” kĂ€isin sel aastal juba kolmandat korda. See on grupivĂ”istlus. Minuga ĂŒhes vĂ”istkonnas oli veel 2 paralleelklassi poissi. Olime hea meeskond, vĂ”itsime Tallinna vooru, ĂŒleriigilises voorus jĂ€ime teiseks.
Rahvusvaheline matemaatikavĂ”istlus ,,KĂ€nguru” toimub igal aastal 3.veerandi viimasel pĂ€eval. Kuna eelnevatel aastatel on mul seal hĂ€sti lĂ€inud, siis lootsin seegi kord head tulemust. Peab ĂŒtlema, et ĂŒlesanded olid rasked. Meie vanusegrupis oli osalejaid ligi 3000. Tulemusi pidi ootama kaua, kuid Ă”nneks olid need minu jaoks rÔÔmustavad. Olin vaatamata ĂŒhele arvutusveale saanud I koha.
KokkuvĂ”tteks vĂ”ib öelda, et oli olĂŒmpiaadiderohke aasta.

Autor: Sandra Schumann

18.11.2009