Arhiveeritud - kuu 11.2009

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Reedel olid kĂ”ik tunnid 35 minutit, seoses gĂŒmnaasiumi Ă”htuse MĂ€rgipeoga. Peale tundide lĂ”ppu lĂ€ksime aulasse ja kuulasime Eesti Filharmoonia Kammerkoori, kes esitasid mitmeid laule erinevatelt Eesti autoritelt. Kontserdi nimi oli “4 tegijat Eesti muusikas”

  • Cyrillus Kreek – Mu sĂŒda, Ă€rka ĂŒles ja Õnnis on inimene
  • Mart Saar – VihmakĂ”ne, vellekĂ”ne ja Miks sa nutad, tammekene?
  • Veljo Tormis – Neli osa tsĂŒklist “Jaanilaulud” (sarjast “Eesti kalendrilaulud”)
  • Arvo PĂ€rt – …which was the son of…
  • Olav Ehala – JĂ”uluingel

MÔned faktid Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) kohta:

  • EFK on tuntuim Eesti muusikakollektiiv maailmas.
  • hooaja jooksul antakse 60-70 kontserti nii kodu- kui ka vĂ€lismaal
  • EFK tegutseb 28.hooaega, koor asutati 1981.aastal
  • EFK on vĂ”itunud kuulsaima plaadiauhinna – Grammy – CD-plaadi “Arvo PĂ€rt. Da Pacem” eest 2007.aastal, EFK plaadid on Grammy’le kandideerinud kokku 9 korral ning vĂ”itnud mitmeid vÀÀrikaid auhindu

Kes tahaks veel teada EFK kohta, siis lisainfot saab aadressil: www.epcc.ee

29.11.2009

SpordipÀev

SpordipĂ€ev toimus meil seekord 2.septembril. Asukohaks oli Hiiu staadion nagu viimastel aastatelgi. TĂŒdrukutel toimus pallivise, 60m jooks ja 500m jooks. Poistel oli klassidevaheline jalgpall, 60m jooks ja 1000m jooks. Toimus veel klassidevaheline pendelteatejooks.

Meie klass oli ĂŒlimalt edukas, sest 7.-9. klasside jalgpallis saavutasid poisid 1.koha ja ka pendelteatejooksus oli meie klass parim. Ka 60m jooksudes lĂ€ks meil hĂ€sti. Artur jĂ€i 1.-2. koht jagama, Risto jĂ€i kolmandaks ja Karl Martin sai neljanda koha. 1000m jooksus sai Karl Martin esimese ja JĂŒri teise koha. Gerli jĂ€i 60m jooksus 2.kohale ja 500m jooksus neljandale koha. Palliviskajaid meil klassis kahjuks pole. Poistest kindlasti on, aga tĂŒdrukutest mitte.

TĂ€psemaid tulemusi saab siit: http://www.real.edu.ee/failid/sport/spordipaev_2009.pdf

KokkuvĂ”ttes oli tĂ€navune spordipĂ€ev meie klassile vĂ€ga edukas. JĂ€rgmine aasta on juba raskem, siis peab gĂŒmnaasiumiga vĂ”istlema hakkama.

29.11.2009

Kooli sĂŒnnipĂ€ev

Septembrikuus sai meie armas kool jĂ€llegi aasta vĂ”rra vanemaks. 128 seekord. Kuigi Ă”ues oli juba kĂŒlm ja vihma natuke tibutas, toimus ikkagi aktus Ă”ues. Meie klassis oli erakordselt palju mĂŒtsikandjaid – hea kui viis tĂŒkki sai kogu klassi peale. Nii et gĂŒmnaasiumiga ei saa me vĂ”istelda, kus enamusel on ikkagi mĂŒtsid peas.

Kuulasime direktori kĂ”net ja lĂ”puks saime kooki sööma hakata. Söömisega on, nagu alati, suur trĂŒgimine. KĂ”ik kardavad, et nad jÀÀvad ilma ja seetĂ”ttu on laua ÀÀres alati hullumaja. Koogid ise olid vĂ€ga maitsvad. Selle eest suur aitĂ€h Annale ja Johannale!

Enne aktust kÀis meiega rÀÀkimas Silvia Purje. Ta rÀÀkis Ôpingutest ja oma elust. Oli huvitav kuulata, kuidas ta rÀÀkis, et eksamid on suhteliselt kerged, et me ennast segaseks ei Ôpiks selle pÀrast, nagu rÀÀgivad meile enamus Ôpetajaid. Ta rÀÀkis veel, kuidas ta on ikka veel tihedalt Reaalkooliga seotud ja kui kallis kool talle ikka on.

29.11.2009

VÔimekuse test

Meie klassile tehti vĂ”imekuse test, mis siis nĂ€itas kui vĂ”imekad me oleme. See tehti kolmes erinevas grupis, kolmel erineval pĂ€eval. Esimene rĂŒhm tegi testi 9.oktoobril, teine 13. ja kolmas 16. oktoobril. Õpilased olid gruppides vastavalt sellele, kuidas kellelegi mingi pĂ€ev ja aeg sobisid. Test koosnes mitmest lehest ja igal lehel olid erinevad visuaalsed kujundid ja valikuvariandid, kust pidi valima Ă”ige vastuse ja mĂ€rkima selle vastuste kirjapanekuks antud lehele. Test koosnes mitmest osast ja iga osa alguses olid kergemad ĂŒlesanded, mis lĂ”pu poole muutusid jĂ€rjest raskemaks. Aega tegemiseks oli umbes 30 minutit. NĂ€dala pĂ€rast saime testi tulemused kĂ€tte ja psĂŒhholoog rÀÀkis tĂ€psemalt tulemustest. Maksimum punktide summa oli 60. Neil, kes said ĂŒle 55 punkti, oli vĂ€ga hea tulemus, aga ka kuskil 30-40 punkti oli hea tulemus.

Autor: KĂ€rt Pajula

09.10 13.10 16.10
Ian Gustav Ahlberg Johann Andreas HĂ€rma Daniel Ehandi
Stella Maria Benno Marten Kundla Kristiina Juhkami
Gerli Helene Gritsenko Johanna Lond Laura Kaar
Norman Knyazev Karl Kristjan Luberg Merit Kraav
Risto Korb Eeva Protas Elise LĂ€tt
Lisa Mai Lindberg Martin Aleks Remmelgas Karl-Martin Miidu
Elina PankraĆĄin Voote Rom KĂ€rt Pajula
Rain Robert Rosenberg Lisa Claudia Carmen Savola Joonas PÔder
Sandra Schuman Jan-Christopher Soovik Richard Reiles
Kadi Jette TamjÀrv Oliver Steinert Kirke Tedrema
Mann Vares Kristjan TÔniste Artur TÀnna
JĂŒri-Mikk Udam Anna Mari Tamm Merili Arjakas


23.11.2009

"MĂ€ngurid"

6.oktoobril kĂ€isid 9a ja 9b Nuku-ja Noorsooteatris. Vaatasime „MĂ€ngureid“. Alguses rÀÀkis mingi naine ĂŒldiselt Nikolai Gogolist, hiljem liikusid kĂ”ik saali. Nukulavastus jutustas kaardimĂ€ngupetturite sĂŒngest ja halastamatust maailmast, kus mĂ€ng kĂ€ib kĂ”rgetele panustele, et hetke nimel, mil pöördub Ă”nnekaart, ollakse valmis kĂ”igeks. Lavastus oli jagatud kaheks osaks, kumbki natuke ĂŒle tunni. Vaheajal jooksis suurem osa rahvast puhvetisse, mĂ”ned uudistasid niisama ringi. Fuajees istus mees, kes oli riietatud N.Gogoliks, ja kellega sai pilti teha. Samuti vĂ”is vaadata erinevaid asju Gogoli ajast, nt. supp, mida Gogol olevat söönud jne. Üldiselt arvan, et kĂ”ikidele meeldis see nĂ€idend, kuna see oli humoorikas ja nukud olid vĂ€ga ilusasti tehtud.

Autor: Elina PankraĆĄin

23.11.2009

Tammsaare majamuuseumi kĂŒlastus

28. septembril kĂŒlastasime klassiga Anton Hansen Tammsaare majamuuseumi, kus meile rÀÀgiti ja nĂ€idati filmi Tammsaarest. Saime nĂ€ha ka tema viietoalist korterit, kus ta elas aastatel 1932-1940, ning kus ta ka suri.

Autor: Kristiina Juhkami

23.11.2009

Ekskursioon Kohtla-NÔmme pÔlevkivikaevandusse

23.oktoobril kĂ€isid kĂ”ik ĂŒheksandad klassid Kohtla-NĂ”mme kaevandusmuuseumis, Kohtla-JĂ€rve lĂ€hedal. Olime sellel ekskursioonil terve pĂ€eva. Sinna sĂ”ites tegime esimese peatuse Ontika pangal ja seejĂ€rel seal lĂ€hedal Valaste joal. Saime nĂ€ha Baltimaade kĂ”ige kĂ”rgemat panka ja Valaste juga, mis on sĂŒgisel veerohke. Siis sĂ”ime vĂ€ikse eine ja sĂ”itsime otse Kohtla-NĂ”mmele. Seal meid jagati kolmeks rĂŒhmaks : esimene rĂŒhm lĂ€ks maa-alusesse kaevandusse, teine rĂŒhm lĂ€ks Ă”ue aherainemĂ€gesid vaatama ja kolmas kuulas ĂŒldist juttu pĂ”levkivist ja kaevandusest endast. Meie klass lĂ€ks kĂ”igepealt maa alla, siis kĂ€isime aherainemĂ€el ja lĂ”puks kuulasime giidi juttu kaevandusest. Maa all oli vĂ€ga pĂ”nev, seal oli niiske ja hĂ€mar, me liikusime seal koos giidiga ringi, kes ise oli seal kaevanduses töötanud, sĂ”itsime rongiga, mis oli hĂ€sti vĂ€ikeste vagunitega, nĂ€gime erinevaid masinaid, millega kaevanduses tööd tehti ja kes soovisid, vĂ”isid proovida kasutada puuri, millega tehakse seina auke, kuhu panna seina lĂ”hkamiseks lĂ”hkeainet. Muuseumi osa on sellest kaevanduse osast, kus kaevandamine toimub, eraldatud ja seal enam tööd ei tehta. Õues jalutasime kaevanduse territooriumil ringi, vaatasime maapealset kaevandust ehk karjÀÀri ja ronisime aherainemĂ€e otsa, kust avanes ilus vaade. Ekskursiooni kokkuvĂ”tteks pidime tĂ€itma ka töölehe. See oli huvitav pĂ€ev, saime lĂ€hemalt tundma Ă”ppida pĂ”levkivi, mis on Eesti ĂŒks olulisematest maavaradest.

Autor: Kadi Jette TamjÀrv

21.11.2009

Rahvusvaheline astronoomiaolĂŒmpiaad

XIV rahvusvaheline astronoomiaolĂŒmpiaad toimus Hiinas, Hangzhou linnas 8.-16. novembrini. Kohalikuks korraldajaks oli Hangzhou KĂ”rgkool (Hangzhou High School), mis tĂ€navu tĂ€histas oma 110. aastapĂ€eva. Eesti vĂ”iskond oli kuueliikmeline.

Meie klassist oli vÔistkonnas Sandra, kes sai II jÀrgu diplomi ning kellel jÀi Ôige vÀhe puudu kÔrgeimast autasust. Suured Ônnitlused!

VĂ”istkonna juhtideks olid EMÜ dotsent Jaak Jaaniste (kes oli ka rahvusvahelise ĆŸĂŒrii liige) ja Tartu Ülikooli doktorant TĂ”nis EenmĂ€e.

19.11.2009

TuletÔrjeÔppus

21. oktoobril toimus selle Ă”ppeaasta esimene tuletĂ”rjeĂ”ppus. Kuna Solarises oli Ă€sja kinos lagi kaela kukkunud siis kooli juhtkond arvas, et vĂ”iks proovida, mis juhtuks kui meil kukuks aula lagi kaela. Minu poolrĂŒhmal oli samal ajal just inglise keele test, kui alarm hakkas helisema. Mikrofon ka ei töötanud, nii et ei saanud teatada ka, mis teha ja kuhu minna. Marelle Silland lĂ€ks endast ĂŒpris vĂ€lja, sest meil kĂ”igil oli tĂ€htis töö alles pooleli, kui pidime hakkama neljandalt korruselt Ă”ue kĂŒlma kĂ€tte kĂ”mpima. Seal saime kokku teise poolrĂŒhmaga, kellel oli just vene keeles vastamine. PĂ€rast direktori juttu saime sooja koolimajja tagasi töö tegemist jĂ€tkama, aga tund oli juba sisuliselt lĂ€bi nii et nii mĂ”nelgi jĂ€i veel paar lauset kirjutamata ja ĂŒpris paljudel jĂ€i töö kontrollimata.

Autor: Risto Korb

18.11.2009

KlassiÔhtu

TeisipĂ€eval, 22.aprillil toimus meie klassil klassiĂ”htu. Korraldajateks olid Gerli, Stella ja Ian. IgaĂŒks pidi riietama ennast filmitegelaseks. Moodustati rĂŒhmad ja igal rĂŒhmal oli ĂŒlesandeks teha etteaste. KlassiĂ”htu algas kell 16.00. Pool tundi söödi ja oodati veel tulemata klassikaaslasi. See jĂ€rel tutvustas igaĂŒks lĂŒhikeselt, kes ta on. KĂ€rt oli Inetu Betty, Elise oli Vimm, Kadi Jette oli Mr. Bean, Kristiina Paris Hilton, Joonas oli Surm, Artur oli James Bond, JĂŒri Mikk oli kauboi Jack (filmist „Kauboi Jack”), Eeva oli Maria (filmist “Bandiititarid”), Stella oli Anna Valerious (filmist ”Van Helsing”), Gerli oli Lara Croft (filmist “Tomb Raider”), Ian oli Dracula ja Kirke Amy Winehouse. Kristjan, Andreas, Daniel, Oliver, Rain ja Jan olid moodsad kuus pöialpoissi. Lisa Mail, Johannal, Anna Maril, Lisa C.C.-l ja Laural polnud kostĂŒĂŒme. Vaatasime ka rĂŒhmade etteasteid. KĂ€rt, Elise, Kadi ja Kristiina tegid “Heroes”-t. JĂŒri Mikk, Joonas ja Artur laulsid “Leto svet”-i. Daniel, Oliver ja Rain tegid saadet “Kes tahab saada miljonĂ€riks?” Ian, Gerli ja Stella esitasid saate “Gerli tĂ€hetund, “ kus nad kutsusid igast esitusest inimesi ja pommitasid neid kĂŒsimustega ning tegid teisi maha. PĂ€rast etteastete vaatamist tantsiti ajalehetantsu, kus pidid poisid ja tĂŒdrukud paarid moodustama, et oleks huvitavam. Poisid olid jonnakad ja ei olnud alguses sellega nĂ”us, kuid hiljem olid kĂ”ik nĂ”us ning paarid olid jĂ€rgmised: Kadi Jette ja Jan, KĂ€rt ja Joonas, Elise ja JĂŒri-Mikk, Kirke ja Oliver, Lisa Mai ja Artur, Merili ja Andreas, Kristjan ja Eeva. VĂ”itjateks osutusid Kirke ja Oliver. Hiljem mĂ€ngiti veel erinevaid mĂ€nge nt. sini-must-valge; pilgumĂ€ng; arvamismĂ€ng, kus inimene tuli Ă€ra tunda kombates (omal kohal olid muidugi ka mĂ”ned reeglid
). KlassiĂ”htu osutus kĂŒllaltki lĂŒhikeseks, sest lĂ”petamine tuli kĂ”igile ootamatult. Õpetaja Karamkova palus meil kĂ”ik kiiresti Ă€ra koristada, mis kĂ€is meil ka kĂ€hku. Oli tore klassiĂ”htu.

Autor: Gerli Helene Gritsenko

18.11.2009